Teema: Kokku kolides (naine mehe juurde) lõpetatakse säästmine?

#4159774:

Ma olin siis eelmised 35 a asotsiaal???? üüriraha polnud, oma kinnisvara ei saanud lubada, aga elada oli alati kuskil.

Väga piinlik on naernunägu veel panna, kui oled puuk. Kas siis oma vanemate kodus või seksi eest mõne mehe juures.

#4159777:

Pmst kinnisvara omamine tekitabki üksindust ja kõige õnnelikumad ongi need noored, kellel pole midagi ja üheskoos siis luuakse endale kodu ja elamiskoht, sest ideaalid hoiavad koos. Aga vanematel enam ideaale ei ole.

Ole normaalne, mul on kinnisvara olnud alates sellest, kui olin 10-aastane, Elu jooksul on seda kogunenud laenuvaba 10 korrraliku korteri ja maja jagu. Tuleb lihtsalt enda kõrvale leida kindlustatud, kõrge enesehinnanguga mees, mitte mingi kodutu. Üksindust pole oma kinnisvara tõttu küll mitte kunagi tundnud.

#4159797:

#4159789:

Sinu jaoks, nagu ma näen, on petmine kõige hullem kuritegu. Huvitav jah, kes see klammerdis on, kes nõuab v eeldab, et mees ainult tema omand on ????????????

Mina ei nõua midagi, mul pole üldse meest vaja. Eriti meest, keda ma usaldada ei saa. Sina pead oma kodutut tonti edasi poputama.

Ei, kägu, mina ei ole see, kes oma eksmehest rääkis. Olen see, kes leidis, et eksi asotsiaaliks pidada on inimvääritu. Seda te siin olete jah.

#4159855:

Kange praalija, aga kui sa oleksid ise elu alustanud selliselt lehelt, et 18-aastasena pead kodust välja kolima oma elu peale ja seda ilma igasuguse kinnisvarata, siis ehk oleksid ise täna see asotsiaal, kelleks sa siin oma ekse tembeldad, kellelt oled ise eelnevalt kümme nahka koorinud.

Pidingi ja kolisingi 18-aastaselt välja.

Oot, kellelt mina olen kümme nahka koorinud? Palun täpsusta.

#4159488:

#4158933:

Ma moistan seda olukorda, kui koik on mehe nimel, kodu, jne., siis kui naisel ei olegi midagi ega ole kunagi olnudki. S.t. juba joukas voi ettevotlik mees elab koos voi on abielus vaese tydruku voi naisega, kel puudub oma vara, oma saastud, tasuv tookoht. Siis on see veel mingis mottes oiglane, kuigi, kui naine hoiab kodu korras ja hoolitseb laste ja mehe eest, enam niivaga mitte. Sellised mehed siiski lahkumineku korral enamasti oma naist ja lapsi tanavale ei saada, ehkki voib-olla ei jaga niipalju, kui naine sooviks.

Teine asi on see, kui naine on oma kinnisvara, saastude voi palgaga panustanud varasse, mis on ainult mehe nimel. Mul pole aimugi, kui palju selliseid olukordi Eestis esineb, aga saan aru, et tuleb ette. Minu silmis on see vana hea olukord, kus taluperemees ja perenaine pidi sulasele peale maksma, et ta nende tytre ara votaks. Nyyd maksab naine ise, kas selleparast, et ta ei leia paremat ja ausat meest, voi siis arvab, et ei leia.

Mina ei raagiks sellise mehega pikalt, kes on nous olukorraga, et mina myyn oma vara maha, ja selle eest ostame uue vara, mis on siis ainult tema nimel – raakimata sellest, et mees ise sellise ettepaneku teeks. Kui ei sobi 50:50 omandisuhe, siis ei tule meie kooselust midagi valja s.t. kumbki elab nii edasi, nagu enne. Kui ma aga ise oleksin vaene, siis loomulikult mehelt midagi ei nouaks, vaid oleksin tanulik, et saan n.o. yle oma voimete elada.

mina olen naine, kellel oli varasem kinnisvara, mille müügist tuli suur osa meie praeguse kodu hinnast. ja ei, ma polnud nõus seda mehega 50:50 ega ka mitte 90:10 ostma.

ma ei ela mehega raha pärast ja ei soovi ka meest, kes elaks minuga raha pärast. miks ma peaks suure osa oma varast peale aastast kooselu mehele kinkima, kes võib mõne aasta pärast nt uue leida ja minema minna, võttes minu vara endaga kaasa ja elades selle arvelt uue naisega??? ma peaks olema pea peale kukkunud, et selline risk võtta ???? 20+ aasta jooksul pole ta seda küll teinud, aga seni, kuni me koos elame, pole ju ka sisuliselt oluline, kellele kuulub maja. tulevikus jääb maja meie ühistele lastele, kes isa kuuse alla ei jäta.

ma ei arva, et selleks, et mehele/naisele oma armastust näidata, peaks talle oma vara kinkima, eriti alles suhte esimestel aastatel. kui ühise kodu ostavad inimesed, kes koos on kogunud sissemaksu ja koos võtavad laenu, siis küll peaks see olema 50:50, kuid kui suur osa sissemaksust tuleb ühe poole lahusvarast, siis ma küll ei näe, miks peaks selle 50:50 ostma. armastusega pole sel miskit pistmist ning see, kes mitteomanikuna rahaliselt sellesse panustab, saab ju siiski elamispinna, mida muidu pidanuks üürima

Ehk siis maksab ta partnerile üüri, kuigi ei elata koos raha pärast ja maksab laenumakset, kuid lõpuks ei oma midagi. Laenu võtmine on hoopis rängem kohustus kui korteri üürimine, millest võib iga hetk loobuda, laenu puhul pead aga kindlalt iga kuu konkreetse kinnisvara laenu maksma, olenemata, kus hetkel elad või kui hästi või halvasti tööl läheb.

#4159027:

#4158740:

Ehk siis kui mees välja viskab, pole sul midagi teha. Tüüpiline naiste mõtlemine kahjuks. Peaasi on mehe olemasolu, mitte finantsiline kindlustatus ja oskus investeerida. Juba see on kahtlane, et mees ise maja mõlema nimele ei kirjutanud, ju tal on sellega omad plaanid. Ma ei usaldaks kunagi ühtegi sellist inimest, kes võtab küll sissemaksu ja laenumaksete raha vastu, aga hoiab vara enda nimel. Petis ju.

Tervet teemat ei jõua lugeda? Selgelt ju kirjas, et tal on nii oma korter ja üürimisekd korter, kui ka aktsiaid ja kulda. Mis “pole midagi teha”? SEDA konkreetset maja pole jah, aga on muu kinnisvara.

Igapäevased kulud pole investeering, laenumakse on. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda, võib õnnetult vastu pead kukkuda, nii et iseloom muutub ja sind välja visata, sest tema maja.

#4160092:

#4159777:

#4157931:

Lugesin FB-st järjekordset lugu, kus paar, kes olid mõned aastad ühiselt mehe pinnal elanud, lahku läks ja naispool kurtis, et pole sentigi hinge taga ja kuidas edasi saab?

Aasta algul oli sugulasel täpselt sama teema: elas üüripinnal, töötas pisut üle miinimumi töökohal, aegajal sai säästa natuke (`a la Rootsi reisiks v spaks), siis kolis nehe juurde ja kui lahku läksid, oli pennitu nagu kirikukerjus.

Neid jutte ja lugusid on veelgi, eesotsas “annetage! annetage!” telesaadetega, kus lahku läinud naisterahval mingeid sääste ei ole.

Mind täiega hämmastab, et miks nii tehakse? Kui enne saadi üksi hakkama, siis peale kooselu enam korraga mitte?

Oma sugulase selgitus oli kõike muud kui mõistlik – tema arvates oleks see elukaaslase ees ebaaus, kui ta salaja (miks küll?) raha kõrvale korjab (ah?). Mida teised naised arvavad, ei tea.

See “pole kuhugi minna” on teine teema, praegu huvitab just, miks kooselu ajal omale mingitki puhvrit ei moodustata?

Aga kui aus oleks siis lugu kui oma koduta mees elades naise juures, paneks oma rahast pidevalt kõrvale tuleviku nö iseseisvumise peale? Naise poolt on mehele elamine ja mingil määral ka ühine raha olmekuludeks, aga mees salaja korjab sukasäärde?

Kui naine nii teeb siis on see okei, mehe puhul ebaõiglane. Meil on kaks maailma, ühes naised tahavad elada mehe kulul ja teha mehe tulust omale tulu – näiteks lahkuminekul saada osa mehe varast, kuigi naine elas mehe kinnisvaral nagu külaline, see et naine koristas ja aitas tapeeti vahetada, ei tee temast kinnisvara omanikku.

Nüüd on meil teine maailm kus kinnisvara on naisel ja naine pole valmis midagi mehega jagama, sest koduta mees on tegelikult üldse luuser ja pole naise väärilinegi. Kui naine on leidnud endale kinnisvara, siis tegelikult ta meest enam ei leiagi, sest ta pole valmis jagama nii nagu mehed jagavad naistele. Pmst kinnisvara omamine tekitabki üksindust ja kõige õnnelikumad ongi need noored, kellel pole midagi ja üheskoos siis luuakse endale kodu ja elamiskoht, sest ideaalid hoiavad koos. Aga vanematel enam ideaale ei ole.

Keegi pole ju öelnud, et mustadeks päevadeks raha koguv mees on petis. Iga mõistlik inimene teeb seda.

Kui naine on mõlema tahtel koduperenaine ja kasvatab lapsi, siis ongi see tema töö panus, kuigi palka ei saa. Koristamine, söögi tegemine jms on mitterahaline panus, mida peaks rahalisega võrdselt arvestama. Niisama kodus olevaid naisi ma ei teagi, ollakse tõesti kas koduperenaine, kes teeb igasuguseid töid majas ja aias või kullakaevaja, kes peab iga hetk õlitatud olema, naeratama, hästi lõhnama ja meest teenindama või lahti imema. Neil on 24/7 prostituudi tööaeg.

Aga lapsed jäävad lahkumineku korral ju naisele, lapsed saavad ka riigitoetusi ja seegi raha kantakse naise arvele. Oma laste kasvatamine ei ole töö ja teine ei pea seda kinni maksma. Koristamine ja söögi tegemine ei ole töö, sest ka naine peab toituma ja elama puhtas elukohas. Kui naine hakkab mehega koos elama, siis naine ei lähe mehe juurde tööle. Samuti kui naine ostab ühisesse suhtesse mõne mööbli eseme, siis kasutab ta seda ka ise ja mees ei ole talle võlgu.

#4160131:

Täna tunnen teistele kaasa, aga tegelikult, ma ei saa aru, kuidas inimesed ei oska säästa ja mõelda, et raha on vaja juurde teenida, mitte kokku hoida. Kasvõi 5 euri kaupa.

Siin väidad ju kaht erinevat asja korraga: on vaja säästa, aga pole vaja kokku hoida, vaid juurde teenida.

#4160161:

Aga lapsed jäävad lahkumineku korral ju naisele, lapsed saavad ka riigitoetusi ja seegi raha kantakse naise arvele. Oma laste kasvatamine ei ole töö ja teine ei pea seda kinni maksma.

Tegelikult ikka peaks küll kinni maksma kui ise ei kasvata, sest need on ka teisele OMA lapsed.

#4160162:

#4160131:

Enamus inimesi vist ei oska säästa. Ma säästsin oma kõige hullemas elu etapis, ka kui mu ainus sissetulek oli mu korteri üür 180 euri, nii, et sõin kiirmakarone, kuna kartsin, et homme on hullem. Täna tunnen teistele kaasa, aga tegelikult, ma ei saa aru, kuidas inimesed ei oska säästa ja mõelda, et raha on vaja juurde teenida, mitte kokku hoida. Kasvõi 5 euri kaupa.

Kiirmakaronid on kõige kallimad makaronid üldse, sest 40g pakk maksab 40 senti, aga 500g makarone maksab euro, kui osta kõige odavamaid.

Aga siin ongi kujukalt näha, kuidas lollus tekitab vaesust ehk teistpidi – loll on enamasti ka vaene. Loen köögiteemasid ja paljudel on see kiirnuudli või viinerimentaliteet. Selle sodi saab jah KIIRELT valmis ja kõhtu, aga mitte soodsalt, veel vähem tervislikult.
Mind väga huvitab, kuhu on kiire? Koolis/koolitustel sihukesed ei käi, raamatuid ei loe, loengutes ei osale, uudiseid ei jälgi… Peale tööd ei tehta mitte midagi. Kuhu siis on kiire, et normaalset läbimõeldud toitu teha ei saa ja peab ulmekalleid kiirnuudleid v valmis hakkliha ostma?

#4160428:

Kuhu siis on kiire, et normaalset läbimõeldud toitu teha ei saa ja peab ulmekalleid kiirnuudleid v valmis hakkliha ostma?

See veel puudus, et hakata ise hakkliha ajama. Poes sisulist hinnavahet lihal ja hakklihal pole.

#4160542:

No kui sulle see kõõluseid ja rasva täis plöga meeldib, siis lase käia.

sa ei saa hakkliha täiesti ilma rasvata nagunii teha, see jääb liiga kuiv ju.

Ma ise ostan maks ja mooritsa delikatess seahakkliha või delikatess seguhakkliha, seal on sodi vähem sees, tavalised “kodused” hakklihad ei kõlba tõesti kuskile, tavaline seahakkliha ujub rasvast, aga see delikatess-versioon on meeldiv.

Minule kunagi helistas sõbranna, et raha laenata ja jutt oli, et saaks purgisuppi osta. Tegu oli 5-liikmelise perega, seega  purgisuppidega toitmine on äärmine priiskamine. Pakk makarone, natuke lihaollust, kapsast-porgandist salat juurde ning toidad 5 euroga pere ära või teha laar ühepajatoitu.

#4161018:

2 seljanka purgisuppi kokku 4,50 tervele perele kokku

Kus see nii odav on. Minu arust on purgisupid viimasel ajal seal 3 euro tuuris.

#4160752:

Pakk makarone, natuke lihaollust, kapsast-porgandist salat juurde ning toidad 5 euroga pere ära või teha laar ühepajatoitu.

Paraku sa ei saa 5€ eest mingit suppi. Kui sul on kodus juba olemas mingid komponendid, siis küll, ostad ainult näiteks liha ja leiba. Kartul-porgand-sibul-maitseained, midagi äkki sügavkülmast (herned näiteks), siis saab.

Need pered, kellel kuu lõpus näpud põhjas, peaksid majandama nii, et kuu alguses ostavad veidi ka midagi varuks. Et see makaronipakk oleks kapis olemas, mitte ei peaks selleks raha laenama.

Ma ei ütle, et kogu aeg peaks stabiilselt närutama, ka vaene rahab kuu alguses midagi head lubada. Aga siis investeerida millessegi, millega kehvem periood üle elada. Pakk tatart, odrakruupe, herneid-porgandeid. Midagi sellist mitte väga apetiitset, mida iga päev ei taha, aga kui peenike pihus, siis läheb peale küll 🙂