Olime suhtes ilmselt paar kuud kui kokku kolisime. Olin iseseisev lapsega naine, laps oli soovitud, aga meest ei tahtnud. Mitte et lapse isal oleks midagi viga olnud, aga suhet luua ei tahtnud. Teismelisena ei hankinud isegi “peikasid”. Nukkudega mängides oli mul laps, aga mitte kunagi meest. Ja minu (meie) elu oli täielik idyll kuni tuli see mees. Ei olnud pimedalt armunud, lihtsalt teadsin, et olin jöudnud koju. See mees v ei keegi teine. Sellest ajast on palju vett merre vooland, ega pole kahetsenud hetkegi. Köigile on kuskil keegi, just see öige.