Asjade ja “asjade” ära viskamisel on suur vahe. Kui ära visatakse 6 kasti vanu tühje jogurtitopse ja virnade kaupa ladustatud vanu ajalehti või katkiseid kodumasinaid siis ei ole see mitte vastik ja õel vaid mõistlik tegu inimese elu ja tervise kaitseks. Ka meie maal on reaalseid juhtumeid, kus pääsjad ei saa inimesele ligi kuna sodivirnad on langenud kokku ja inimene halvemal juhul jääb sinna alla.
Lahendus pole ometi see, et inimene lihtsalt läheb teise inimese koju ja kukub seal korda looma. Esiteks teeb see selle häiritud inimese enesetunde veel halvemaks, rikub suhted lähedastega hoopis pluss inimene laseb ju edasi samas vaimus. Minu tädi oli elu lõpuni pahane, kui tema minia ta asjad oma peaga kõik ära sortis ja tema arust ebavajalikud ära viskas, kui tädi haiglas oli. Enda arust tahtis ju ka ainult head. Psühholoogi poole võiks pöörduda, kuidas sellele asjale läheneda, aga inimese selja taga tema koju minna ja tema asju hakata ära viskama on alatuse tipp ja ei lahenda kuidagi olukorda, vaid pingestab seda veelgi.