Teema: Koledad sisekujundused inimestel

Pane oma ilusast kodust ka pildid ülesse siia.

Pean ütlema, et ETV-s hakaks sari  “Kodukäijad”, siis arvasin alguses ka, et no mis seal huvitavat olla saab, kas nüüd tuleb üks pikk valgete, minimaalse värvi (beež, hall) ja tühjade pindadega ning valge köögimööbliga kodude paraad – sest see on ju kuulutatud heaks maisteks, üldiselt,  ja kõik tahavad ju näidata oma head maitset? Et mis seal siis üldse vaadata on?

Tegelikuses on olnud positiivne üllatus, et eestlaste kodud on palju erinevamad, kui nö. hea maitse järgi arvata võiks. Ja et eestlased ikka ei ole nii suured valge/halli ja tühjade pindadega minimalismi kummardajad midagi, kui vahel pealiskaudne mulje jääb. Suur osa on “elamise kodud”, kus ei peidetagi elamiseks vajalikke asju niiväga.

Teemaalgataja: võibolla polegi neid sinu jaoks tühja ja kõleda “ooteruumina” näivaid kodusid nii massiliselt? Lihtsalt mõnel on ja kui neile endale meeldib, mis siis ikka.

Miks peab üldse kellegi teise kodu kuidagi hindama, arvustama? Kujunda enda kodu selliseks, nagu iganes soovid, mis sul teiste omadega asja? Inimesed, nende maitsed ja ka võimalused on väga erinevad.

Inimesed on erinevad. Meie oleme sellised rabelejad, kodu on meil ääretult tagasihoidlik ja lihtne. Mingis punases köögis läheksin nii närviliseks, et ei suudaks süüa tehagi. Vanad mõisamajade fotod tekitavad minus ängistust, nagu suruks kõik see tavaar ja kola mulle peale. Aga mul küll ei tule mõttesse arvata, et kõigi kodu peaks olema selline suur ja asjadest lage. Kodu ongi sellepärast kodu, et see on koduomanike nägu.

Sa räägid igavatest kodudest, mitte koledatest. Seal on vahe vahel.

Kui koledatest kodudest rääkida siis harva näeb värvikirevat kodu, mis maitsekas on. Samas ühetoonilist kodu on tunduvalt keerulisem ära rikkuda.

#3726739:

Jube paljud korterid ja majad on vaimuvaesed ja jätavad tühja ning kõleda mulje.

Suured ruumid, neutraalsed värvid ja sisustuselt ainult telekalaud,üks lauake, telekas, diivan. Sama “põnev” nagu haigla ooteruum.

Rohkem disaini!

Mis seal siis veel olema peaks? Pronkskujud ja veinikorke täis vaasid?

Mul ka elutoas telekas, selle alus, diivnilaud ja diivan, lisaks 2 suuremat taime. Lastel hea avar mängida. Nipsasjad mulle ei meeldi. Seintel on paar pilti, aga mööblit ei ole rohkem. Niisana tolmukogumist ma oma kodus ei salli (ps raamatuid laenutan, seetõttu pole raamaturiiulit, küll aga lastetoas on)

Ootaks kirjeldust, mis seal elutoas siis peaks veel olema.

Aga mida teemaalgataja siis mõtleb?

Minu ideaalses elutoas oleks diivan, paar tugitool, vaip, telekas, telekaalus, kamin, raamaturiiul ja kapp lauamängudele. Lisaks mõned pildid seintel ja lilled. No tõesti ei meeldi ülekoormatud pinnad. Laes mingi huvitav lamp, sest laed oleksid kõrged. Üks sein mingite puidust paneelidega ja teised värvitud.

Kahjuks ei ole mul mujal kodus piisavalt ruumi ja nii on ka söögilaud ja kirjutuslaud elutoas. Ja rippuvate lampide vastu lööb elukaaslane pea ära, niiet pean igavate lampidega leppima. Samuti on ka paneelikas sentimeetrid liiga arvel, et ruumi võtvat seinalahendust kaaluda ja kaminast võib vaid unistada.

Mul on sel suvel plaanis oma elutuba uuendama hakata, õudne katsumus!

Seintega ma saan hakkama, aga mul oleks vaja ka uut kaminat ja uut mööblit – kõik on hall, hall, must, valge, pruun. Aga ma olen see, kellele ei meeldi kodus need toonid üldse. Kui mööblit vaatan, siis enamasti leian meeldivaid asju laste- ja noortetuppa disainitud mööbli seast ja eks ka olen ostnud endale lastemööblit 😀

Mõne jaoks on see hirmus, mis mulle meeldib, minu jaoks tundub samamoodi hirmus selline elamine, mis näeb välja nagu haigla ootesaal. Mul on praegu kamin punane, sein sinine, vannituba kollane-oranž, magamistuba lilla, köök oranž, esik sinine, tualett punane… minu jaoks on see JESS, minu kodu! Aga eks ma aiman, et paljud inimesed minestaksid selle peale. Mina tunnen end sellise kirevuse keskel mõnusalt. Ja seejuures mulle meeldivad just tapeedid, millel on mingi muster ka peal, mitte lihtsalt ühte värvi värvitud sein. Igal pool ongi tapeedid. Mul on üks selline tuba ka, kus on kolm erinevat tapeeti.

Ja ma olen sellega väga rahul! Päriselt. 😀

Samas, ma teiste kodudes käies loomulikult nende kodusid kuidagi ei kritiseeri, isegi olen ükskord sõpra manitsenud, et ei tohi kritiseerida, kui ta kippus ühes kohas õiendama, et talle ei meeldi.

Müügikuulutuste juures ma küll oigan, et õudne ja nii, aga seda pigem selle mõttega, et siis ma juba kujutan ennast seda korterit/maja ostmas ja pigem mõtlen sedamoodi, et mida ma uue omanikuna teisiti teeks.

P.S. Kinnisvara ma olen hakanud vaatama Sothebys lehelt, sest seal on ikka näha niisuguseid asju, mis põlvist nõrgaks võtavad.

Näiteks, kui oleks võimalik ja mul see raha tagataskust võtta, siis kohe ostaks ära Laitse lossi. Iseasi, kas ma sinna nüüd üksi elama kolida tahaks, liiga suur üksi elamiseks. Laseks firmal seal edasi askeldada nagu seni. Aga mulle niisugune sisekujundus ja need ruumid väga meeldivad. Värviküllane, kirju, äge.

https://ee.balticsothebysrealty.com/kinnisvara/muua-mois-loss-harjumaa-lossi-tee-156180/

#3726739:

Suured ruumid, neutraalsed värvid ja sisustuselt ainult telekalaud,üks lauake, telekas, diivan. Sama “põnev” nagu haigla ooteruum. Rohkem disaini!

Mis see disain siis on? Värvilised seinad, hästi palju igasugust kola, igaüks ise ooperist, mööblit nii palju, et toas raske liikuda, seinad täis kõikvõimalikke pilte, mis  omavahel ei harmoneeru, linikuid ja vaasikesi, aknalauad täis potililli? Olen näinud selliseid kodusid ja seal ma elada ei suudaks. Meeldib minimalism, mis ei tähenda, et mu kodu on haigla ooteruum. Meeldib just rahulik  skandinaavia stiil, aga see ei tähenda, et kodu on igav ja lage. On omajoonistatud pildid, on ka mõned kenad nipsasjakesed, küünlad ja paar rohelist taime. Tekstiilidega (kardinad, vaibad, padjad) saab  ruumid hubaseks muuta. Aga igal oma maitse ja elagu nii, et endal on hea.

Linnakodu ongi meil just selline igav nagu kirutakse- valge, vähe mööblit, vähe asju. Aga kuna mul on nüüd võimalus võrrelda kahte erineva sisustusega kodu, siis kiidaksin just linnakodu. Kui asju pole, ei lähe ka midagi segamini. Kui kappe vähe, siis pole vajadust siia ka midagi vedada ega muretseda. Maakodu on tüüpiline kirju kodu, aga sellist korras tunnet ei teki seal iial. Ja kuna mul on nüüd hea võimalus võrrelda, saan ma aru, et oleme mõttetult kulutanud, on võimalik väheste asjadega elada ja rahul ka olla. Teiste arvamusest on mul üsna ükskõik (no ma ei saa aru, miks üldse on vaja teiste valikuid kritiseerida). Mulle meeldibki see hele, minimalistlik ja samas mugav kodu. Ahjaa, raamatuid siin ka pole, kõik seisavad maal kindlalt oma suurtes riiulites. Ja kui kunagi läheb see korter müüki (vajadus siin elamiseks kaob), siis juba kujutan ette seda kriitikat. Ehk on teiste igavate kodude omanikel sama lugu rääkida?

Ma just vaatasin hiljuti ühte suurepärase asukohaga (Tallinn Kadriorg) suurepärases majas asuvat üle 100 m2 korterit, mille müügihind oli pea 700000€ – viimase peal korter aga sisustuse soetusega ei oldud küll Tallinna Mööblimajast või Askost kaugemale jõutud. Õudne.

Tahaksin seda teile näidata …. aga müüdud sindrinahk.

#3728278:

Et nagu selline lasteaia interjöör on koduks kuidagi parem?

Esiteks, see ei ole lasteaia interjöör ja teiseks, parem ikka kui haigla ootesaal.

Ma ei tea, missgusena sa laste mööblit endale ette kujutad, aga no näiteks see on lastemööbli sarja riidekapp: https://www.ziphome.ee/index.php?route=product/product&path=632_674&product_id=320102

#3727087:

Müügikuulutuste juures ma küll oigan, et õudne ja nii, aga seda pigem selle mõttega, et siis ma juba kujutan ennast seda korterit/maja ostmas ja pigem mõtlen sedamoodi, et mida ma uue omanikuna teisiti teeks.

Valgeid värvitud seinu on ju sul lihtsam oma maitse järgi kujundada kui hakata tapeeti maha kiskuma ja tumedaid värve heledamaks värvima (nagu sinu praeguses elamises on )