Teema: Koledad sisekujundused inimestel

Aga minul on elutoas vann. Teemaalgatajal võiks sealt vannist päris huvitav olla telekat vaadata.

#3728297:

#3728278:

Et nagu selline lasteaia interjöör on koduks kuidagi parem?

Esiteks, see ei ole lasteaia interjöör ja teiseks, parem ikka kui haigla ootesaal.

Ma ei tea, missgusena sa laste mööblit endale ette kujutad, aga no näiteks see on lastemööbli sarja riidekapp: https://www.ziphome.ee/index.php?route=product/product&path=632_674&product_id=320102

Lasteaiaga seostus ikka pigem see sinu värvikirevus mitte mööbel. Aga mis teha, paljud ongi oma värvitunnetuselt imiku tasemel kogu elu. Kõik vähegi rafineeritum tundub sellistele inimestele kõle ja kole ja hall ja mis kõik veel.
Need on need naised, kes kaifivad Desiguali riideid jms maitselagedusi.

PS see kapp on muidugi paras porno, kui aus olla.

#3728834:

Kõik vähegi rafineeritum tundub sellistele inimestele kõle ja kole ja hall ja mis kõik veel.

No ma võin sinu fantaasiavaeses peas oma värvitunnetuselt imik olla, aga vähemalt ma ei ole mingi rafineeritud kuivik oma hallis toas.

Mulle ikka teeb naja tegelikult see, et nii kui julged kuskil foorumis öelda, et sul on värviline elamine, siis hakatakse kohe mingit tsirkust ette kujutama. Erinevate hallide ja pastelsete toonide kokkusobitamine ei nõua teab mis rafineeritust, sellega saab lapski hakkama. Proovi värve kasutada nii, et üldmulje oleks šikk – see on hoopis keerulisem ülesanne.

Mul on muuseas mitmed fotograafid kodus käinud kunstpilta tegemas, neile väga meeldib. Ja ma ei räägi mingitest isehakanud instafotograafidest. Mu sinine sein tõmbab kunstnikke magnetina ligi, eks nad siis kõik ole samasugused imikud nagu mina.

Super perekooli tase ikka. See ka tõestab seda, et teemaalgatajal oli õigus. Inimesed ei julge ja ei taha eristuda ja kui keegi on natuke teistmoodi, siis hakatakse kohe sildistama, et titt, imik, infantiilne, ei ole rafineeritud… Aga noh, ega massi asjata halliks massiks ei nimetata. Turvaline on olla igav ja mitte kuidagi silmatorkav.

Mis aga Desiguali puutub, siis see on omaette fenomen. Seda kannavad niisugust tüüpi naised, kes käivad väelaagrites ja kirjutavad meilide alla Päikest! Kodu on neil tõenäoliselt siiski täiesti turvaliselt tavaline, kui ehk mõni tuulekell või mandala maal välja arvata.

#3729009:

#3728834:

Kõik vähegi rafineeritum tundub sellistele inimestele kõle ja kole ja hall ja mis kõik veel.

No ma võin sinu fantaasiavaeses peas oma värvitunnetuselt imik olla, aga vähemalt ma ei ole mingi rafineeritud kuivik oma hallis toas.

Mulle ikka teeb naja tegelikult see, et nii kui julged kuskil foorumis öelda, et sul on värviline elamine, siis hakatakse kohe mingit tsirkust ette kujutama. Erinevate hallide ja pastelsete toonide kokkusobitamine ei nõua teab mis rafineeritust, sellega saab lapski hakkama. Proovi värve kasutada nii, et üldmulje oleks šikk – see on hoopis keerulisem ülesanne.

Mul on muuseas mitmed fotograafid kodus käinud kunstpilta tegemas, neile väga meeldib. Ja ma ei räägi mingitest isehakanud instafotograafidest. Mu sinine sein tõmbab kunstnikke magnetina ligi, eks nad siis kõik ole samasugused imikud nagu mina.

Super perekooli tase ikka. See ka tõestab seda, et teemaalgatajal oli õigus. Inimesed ei julge ja ei taha eristuda ja kui keegi on natuke teistmoodi, siis hakatakse kohe sildistama, et titt, imik, infantiilne, ei ole rafineeritud… Aga noh, ega massi asjata halliks massiks ei nimetata. Turvaline on olla igav ja mitte kuidagi silmatorkav.

Mis aga Desiguali puutub, siis see on omaette fenomen. Seda kannavad niisugust tüüpi naised, kes käivad väelaagrites ja kirjutavad meilide alla Päikest! Kodu on neil tõenäoliselt siiski täiesti turvaliselt tavaline, kui ehk mõni tuulekell või mandala maal välja arvata.

Huvitav, et sulle fantaasiarikka kunstiinimesena ei kangastu võimalus interjöörist, mis ei ole napakalt värvikirev, aga samas ka mitte lamedalt hall ega valge. Aeg ehk oma boheemimullist välja tulla ja interjööritrendidega lähemalt tutvuda – skandi ei ole ammu enam mingi thing.
Ja ma võin oma püksid ära süüa, et sind kõnetab Desigual vägagi 😀

Siis on Rootsis kõikide kodud maitselagedad, sest seal on ainult valged seinad. Mul on ka kodus valged seinad, pole maitselage, vastupidi mitmeid kordi ka reklaamfilme tehtud interjööris. Tumedad seinad on masendavad minu jaoks ja jätavad räpase mulje.

#3729444:

Õukei, lumehelbeke, ei saanudki karistamatult klähvida?

Niipalju siis sinu rafineeritusest.

Ma rääkisin enda kodust, hambaid teritama hakkasid sina, minnes isiklikele solvangutele. Aga eks su tõeline pale tuli kenasti välja. Kuri ja õel, labane pealekauba.

#3729874:

Ei, haigla ootesaalidest rääkisid esimesena siiski sina. Tuleta meelde või keri tagasi ja vaata järgi.

Haigla ooteruum on kirjas teemaalgataja postituses. Mina ei ole teemaalgataja.

Ja kes meist on lumehelbeke, kui kellegi poolt õhku visatud umbmäärane “haigla ooteruum” nii närvi ajab, et peab teist hakkama isiklikult solvama?

#3729009:

#3728834:

Kõik vähegi rafineeritum tundub sellistele inimestele kõle ja kole ja hall ja mis kõik veel.

No ma võin sinu fantaasiavaeses peas oma värvitunnetuselt imik olla, aga vähemalt ma ei ole mingi rafineeritud kuivik oma hallis toas.

Mulle ikka teeb naja tegelikult see, et nii kui julged kuskil foorumis öelda, et sul on värviline elamine, siis hakatakse kohe mingit tsirkust ette kujutama. Erinevate hallide ja pastelsete toonide kokkusobitamine ei nõua teab mis rafineeritust, sellega saab lapski hakkama. Proovi värve kasutada nii, et üldmulje oleks šikk – see on hoopis keerulisem ülesanne.

Mul on muuseas mitmed fotograafid kodus käinud kunstpilta tegemas, neile väga meeldib. Ja ma ei räägi mingitest isehakanud instafotograafidest. Mu sinine sein tõmbab kunstnikke magnetina ligi, eks nad siis kõik ole samasugused imikud nagu mina.

Super perekooli tase ikka. See ka tõestab seda, et teemaalgatajal oli õigus. Inimesed ei julge ja ei taha eristuda ja kui keegi on natuke teistmoodi, siis hakatakse kohe sildistama, et titt, imik, infantiilne, ei ole rafineeritud… Aga noh, ega massi asjata halliks massiks ei nimetata. Turvaline on olla igav ja mitte kuidagi silmatorkav.

Mis aga Desiguali puutub, siis see on omaette fenomen. Seda kannavad niisugust tüüpi naised, kes käivad väelaagrites ja kirjutavad meilide alla Päikest! Kodu on neil tõenäoliselt siiski täiesti turvaliselt tavaline, kui ehk mõni tuulekell või mandala maal välja arvata.

Loe natuke raamatuid/artikleid psüühika ja värvide kohta. Kõikidele ei mõju kriiskavad värvid hästi. Mu sõbral on kõrgläikega punast värvi köök ja see köök on suur – mina seal olla kaua ei suuda see punane värv lihtsalt tapab mu ära (kui nüüd dramaatiliselt öelda). Ma armastan punast värvi aga minukodus on punast vaid disainielementides (vaasid, padjad, vaip jne) kasutatud ehk siis nn. pilgutõmbajad, 1.korrusel seinad valged, mööbel mustjas ja siis need punased aktsendid. Teisel korrusel magamistubades on eri variatsioonides elevandiluust kuni pronkisivärvini. Niiet teine äärmus sinu siiruviirulisele kriiskavale värvivirrvarrile ei ole hall ja natuke hallim. Sinna vahele jääb veel terve Pantone kaardi täis värve.

Ja muideks kristallilaagris käijad ei kanna kohe kindlasti mitte Desiguali, see on nende jaoks liiga mainstream, nad toovad endale veidraid kaltse Indiast ….

#3730063:

#3729009:

#3728834:

Kõik vähegi rafineeritum tundub sellistele inimestele kõle ja kole ja hall ja mis kõik veel.

No ma võin sinu fantaasiavaeses peas oma värvitunnetuselt imik olla, aga vähemalt ma ei ole mingi rafineeritud kuivik oma hallis toas.

Mulle ikka teeb naja tegelikult see, et nii kui julged kuskil foorumis öelda, et sul on värviline elamine, siis hakatakse kohe mingit tsirkust ette kujutama. Erinevate hallide ja pastelsete toonide kokkusobitamine ei nõua teab mis rafineeritust, sellega saab lapski hakkama. Proovi värve kasutada nii, et üldmulje oleks šikk – see on hoopis keerulisem ülesanne.

Mul on muuseas mitmed fotograafid kodus käinud kunstpilta tegemas, neile väga meeldib. Ja ma ei räägi mingitest isehakanud instafotograafidest. Mu sinine sein tõmbab kunstnikke magnetina ligi, eks nad siis kõik ole samasugused imikud nagu mina.

Super perekooli tase ikka. See ka tõestab seda, et teemaalgatajal oli õigus. Inimesed ei julge ja ei taha eristuda ja kui keegi on natuke teistmoodi, siis hakatakse kohe sildistama, et titt, imik, infantiilne, ei ole rafineeritud… Aga noh, ega massi asjata halliks massiks ei nimetata. Turvaline on olla igav ja mitte kuidagi silmatorkav.

Mis aga Desiguali puutub, siis see on omaette fenomen. Seda kannavad niisugust tüüpi naised, kes käivad väelaagrites ja kirjutavad meilide alla Päikest! Kodu on neil tõenäoliselt siiski täiesti turvaliselt tavaline, kui ehk mõni tuulekell või mandala maal välja arvata.

Loe natuke raamatuid/artikleid psüühika ja värvide kohta. Kõikidele ei mõju kriiskavad värvid hästi. Mu sõbral on kõrgläikega punast värvi köök ja see köök on suur – mina seal olla kaua ei suuda see punane värv lihtsalt tapab mu ära (kui nüüd dramaatiliselt öelda). Ma armastan punast värvi aga minukodus on punast vaid disainielementides (vaasid, padjad, vaip jne) kasutatud ehk siis nn. pilgutõmbajad, 1.korrusel seinad valged, mööbel mustjas ja siis need punased aktsendid. Teisel korrusel magamistubades on eri variatsioonides elevandiluust kuni pronkisivärvini. Niiet teine äärmus sinu siiruviirulisele kriiskavale värvivirrvarrile ei ole hall ja natuke hallim. Sinna vahele jääb veel terve Pantone kaardi täis värve.

Ja muideks kristallilaagris käijad ei kanna kohe kindlasti mitte Desiguali, see on nende jaoks liiga mainstream, nad toovad endale veidraid kaltse Indiast ….

Valge-must-punane on kõige lihtsam valik, sest see sobib alati ja igas variandis kokku. Mingit arenenud maitsemeelt see ei nõua. Kõige-kõige tavalisem ja lihtsam valik.  Minul on maja üks korrus lilla-roheline-hõbehall. Väga ilus on, aga tunduvalt nõudlikum õigete toonide suhtes ja peab olema väga täpselt doseeritud ning lisaaksessuaare ei tohi palju olla.

Värvivalikud on küll selline asi, mille üle ei ole mõtet kakelda, sest inimestel ongi väga erinev see, et mis toonid neis head tunnet tekitavad.
Tean paljusid, kelle jaoks on näiteks ülioluline, et kodu oleks pigem soojades toonides, samas kui mina ise armastan külmi toone, sest need mõjuvad mulle rahustavalt.

Kodu peaks eelkõige olema see koht, kus selle kodu elanikud ise ennast hästi tunnevad.

Aga samas vahel on kinnisvarakuulutusi vaadates täitsa kurb, kui näed, et inimesed on tõenäoliselt sisustusse hunniku raha matnud, sest materjalid tunduvad kallid, aga tulemus on ikka puhta kole.

#3730613:

#3730063:

Loe natuke raamatuid/artikleid psüühika ja värvide kohta. Kõikidele ei mõju kriiskavad värvid hästi.

Mõistan, kuid värv ei pea ju kriiskav olema.

Ka minu jaoks on selliseid värve, mida ma ei soovi kanda või mida ma ei taha näha oma elamises, sest see muudab olemise ebamugavaks (hall, neoontoonid, pruun, must näiteks). Minu jaoks on hall värv see, mis mu “ära tapab”, eriti kui seda on ohtralt.

Kui elamine on üldiselt valge, aga seal on aktsendina kasutatud ka värve, siis see on väga kena. Kui valge otsa on aga laotud hulgaliselt halli, siis mu meelest on see lihtsalt see, et jätab pigem mulje, et võetud on mingid esimesed ettejuhtuvad praktilised esemed (hall diivan ja hall vaip on praktiline).

Desiguali kohta ma ei oska siis arvata, linnapildis olen näinud nii nooremaid kui keskealisi naisi, ise eelistan selliseid riideid, millel firma kaugele ei karju. Nii boheem ka ei ole, et india veidraid kaltse kannaks, need on mu jaoks liiga kirjud ja lirakad. ???? Kapis mul seisab üks väga ilus täissiidist sarikangas, ma ei oska sellega midagi peale hakata. Roosa-kuldne. Ilus on küll, eemalt vaadata, aga kasutamiseks pole kohta.

P.S. ma ei mõista seda, miks te endale ette kujutate, et mul on siiruviiruline kirju virrvarr. Kaugel sellest. Ruumid ei ole jah kõik ühtlaselt sama värvikaardi järgi samade toonidega, aga läbivalt ühes ruumis on ikka üks teema, mitte kirju virrvarr. Kriiskavaid toone ma ei ole samuti kasutanud, pigem on mul sellised tumesinine-peaaegu-must, roheline-peaaegu-must. Magamistoas on hallid kardinad! (et ei läheks liiga kirjuks). Nii et ei, mul ei ole kodus mingi tsirkusekarussell ????

P.P.S mina polnud see, kes sulle miinuse pani.

Kaltsude all pidasin silmas põlvedeni ulatuvaid kitliriidest pükse ja muud ‘ma käisin ennast Indias otsimas’ starterpaketti kuuluvat. Sarid on väga ilusad aga jah meie kliimas pole nendega vist suuremat peale hakata.

Mis puutub sisekujundusse siis igal ühel on oma maitse ja tavaliselt mina kellegi maitset ei arvusta ja soovitan sulgi natuke tagasi tõmmata oma hallhallhall’i armastavate inimeste poole näppu vibutamast. Poleks kunagi seda teemat kommenteerinud aga kuidagi kihvatas sees kui kõiki minimalistliku sisekujunduse pooldajad tembeldati kujutlusvõimet mitte omavateks maitsetuteks matsideks ja kuulutati, et mida kirjum kodu seda andekam inimene seal elab ???? 🙂

Õnneks mina ei pea oma pead vaevama seinavärvi valimisega – kõik maja välisseinad nii esimesel kui teisel korrusel suuremalt jaolt maast-laeni klaasist ja tapeediks siis mets vastavalt hooaja värvidele …. vähesed mitte läbipaistvad seinad on valged, et mitte segada looduse ilu.

#3730709:

#3730063:

#3729009:

#3728834:

Kõik vähegi rafineeritum tundub sellistele inimestele kõle ja kole ja hall ja mis kõik veel.

No ma võin sinu fantaasiavaeses peas oma värvitunnetuselt imik olla, aga vähemalt ma ei ole mingi rafineeritud kuivik oma hallis toas.

Mulle ikka teeb naja tegelikult see, et nii kui julged kuskil foorumis öelda, et sul on värviline elamine, siis hakatakse kohe mingit tsirkust ette kujutama. Erinevate hallide ja pastelsete toonide kokkusobitamine ei nõua teab mis rafineeritust, sellega saab lapski hakkama. Proovi värve kasutada nii, et üldmulje oleks šikk – see on hoopis keerulisem ülesanne.

Mul on muuseas mitmed fotograafid kodus käinud kunstpilta tegemas, neile väga meeldib. Ja ma ei räägi mingitest isehakanud instafotograafidest. Mu sinine sein tõmbab kunstnikke magnetina ligi, eks nad siis kõik ole samasugused imikud nagu mina.

Super perekooli tase ikka. See ka tõestab seda, et teemaalgatajal oli õigus. Inimesed ei julge ja ei taha eristuda ja kui keegi on natuke teistmoodi, siis hakatakse kohe sildistama, et titt, imik, infantiilne, ei ole rafineeritud… Aga noh, ega massi asjata halliks massiks ei nimetata. Turvaline on olla igav ja mitte kuidagi silmatorkav.

Mis aga Desiguali puutub, siis see on omaette fenomen. Seda kannavad niisugust tüüpi naised, kes käivad väelaagrites ja kirjutavad meilide alla Päikest! Kodu on neil tõenäoliselt siiski täiesti turvaliselt tavaline, kui ehk mõni tuulekell või mandala maal välja arvata.

Loe natuke raamatuid/artikleid psüühika ja värvide kohta. Kõikidele ei mõju kriiskavad värvid hästi. Mu sõbral on kõrgläikega punast värvi köök ja see köök on suur – mina seal olla kaua ei suuda see punane värv lihtsalt tapab mu ära (kui nüüd dramaatiliselt öelda). Ma armastan punast värvi aga minukodus on punast vaid disainielementides (vaasid, padjad, vaip jne) kasutatud ehk siis nn. pilgutõmbajad, 1.korrusel seinad valged, mööbel mustjas ja siis need punased aktsendid. Teisel korrusel magamistubades on eri variatsioonides elevandiluust kuni pronkisivärvini. Niiet teine äärmus sinu siiruviirulisele kriiskavale värvivirrvarrile ei ole hall ja natuke hallim. Sinna vahele jääb veel terve Pantone kaardi täis värve.

Ja muideks kristallilaagris käijad ei kanna kohe kindlasti mitte Desiguali, see on nende jaoks liiga mainstream, nad toovad endale veidraid kaltse Indiast ….

Valge-must-punane on kõige lihtsam valik, sest see sobib alati ja igas variandis kokku. Mingit arenenud maitsemeelt see ei nõua. Kõige-kõige tavalisem ja lihtsam valik. Minul on maja üks korrus lilla-roheline-hõbehall. Väga ilus on, aga tunduvalt nõudlikum õigete toonide suhtes ja peab olema väga täpselt doseeritud ning lisaaksessuaare ei tohi palju olla.

Selge, ütlen minu kodu teostanud disainerile (väga hinnatud nii klientide kui ka kolleegide hulgas) edasi, et ta on vaimuvaene, et minu väga konkreetsete ja puhaste joontega majale soovitas suurde tuppa sellist igale võhikule jõukohast värvikombinatsiooni, kahju aga ju ta siis ei osanud 90 ruutmeetrisele klaasist välisseintega elutoale kohe kuidagi ‘luksusliku kulla/hõbeda ja kuningliku tumelilla’ kombinatsiooni välja mõelda. Loodan südamest, et täielikust hävingust päästab mind vaid see, et punased toonid on sees ainult originaalmaalil ja vanal käsitöö vaibal.

Sinu kommentaar :

[quote quote=3731070]No ma võin sinu fantaasiavaeses peas oma värvitunnetuselt imik olla, aga vähemalt ma ei ole mingi rafineeritud kuivik oma hallis toas.[/quote]

Sa siis ei peagi tegelikult inimesi fantaasiavaeseteks kuivikuteks ?????

#3731107:

#3731070:

#3730953:

maitsetuteks matsideks ja kuulutati, et mida kirjum kodu seda andekam inimene seal elab ?

See on nüüd küll sinu enda poolt ette kujutatud, ma ei ole kedagi nimetanud matsiks ega kordagi öelnud seda, et mida kirjum, seda andekam. Ka mitte kuidagi läbi lillede.

Üleni sama tooni sisustust ma nimetasin küll fantaasiavaeseks, see on tõsi. “Maitsetu mats” on su enda juurdeluuletatud.

Sa ise oled see, kes teiste kodusid nimetab jõledaks ja siin oma hinnatud disaineri kujundatud 90-ruuduse elutoaga kenitleb, end teistest üleolevaks seades.

Mina ei ‘kenitle’ (mis iganes sõnavärd see ka ei oleks). Lihtsalt mul on võimalusi palgata hea stiilitunnetusega disainer oma kodu kujundama. Mitte ei pea sinu moodi printessi-kappi (nagu pildil näha oli) üliarenenud maitsekuse tipuks ning mingisugusegi eristumise nimel koledat IKEA mööblit punaseks/kollaseks jne. värvima, et enda meeletut kunstitunnetust tõestada.

Mina olen see lilla-rohelise korrusega ja sisekujundajat kasutanud ei ole. Meil on endal arenennud maitsemeel ja ruumi suurus ei jää sinu omale alla, vaid on pisut suurem. Meil on taluhäärber ja kõik sobib.

Eee…

Selle teema lugemine oli ikka üks eriliselt kurb ja veider kogemus, aitäh selle tragikoomilise meelelahutuse(?) eest, aga mina suundun nüüd küll teistesse teemadesse tagasi ja jätan oma arvamuse ilusate/koledate sisekujunduste osas avaldamata, sest ei soovi segada siinsete padade-katelde totaalselt piinlikku podisemist.