Teema: kolimine ja kooli valik

Mina paneks samuti uue kodu juurde. Lapse jaoks on ikka väga palju lihtsam kui ei pea kooli vahetama. Kooliminek on niigi suur elumuutus, siis veel kolimine ka. Uut kooli lisaks ei oleks vaja kui just elu ei sunni.

Ma ei ole kunagi aru saanud sellest loogikast, et kui kolitakse, siis tuleb tingimata kooli vahetada. Katsetega koolides käiakse üle linna ja kõik saavad käidud, keegi ei ela ju kõrvalmajas. Miks neid piirkonnakoole vahetama peaks? Lapsel olgu ikka algusest peale oma kool, mitte et iga kolimisega jälle vahetus.

Kindlasti paneks uue kodu juurde.

#3713895:

Laps läheb sügisel 1. klassi. Oleme ehitamas maja ja 2. klassi läheks laps juba uuest kodust (tõenäoliselt, +- mõned kuud). Kas mõistlikum on laps panna kooli praeguse kodu juurde või juba uue kodu juurde? Tegemist Tallinnaga ja vahemaad on umbes 15 minutit autoga, 40min ühistranspordiga. 1. klassi laps ise algul vast ei saaks liiklemisega hakkama (ei ole bussi trepist treppi, vaid suured ristmikud, ümberistumised). Minu meelest on lapsele parem, et säästame teda koolivahetusest ning sõidutame teda selle ühe aasta. Tüütu on, aga tehtav. Isa arvates las alustab praeguse kodu juurest ning kui hiljem kooli vahetada ei raatsi, siis sõitku bussiga. Mõlemad on harilikud normaalsed piirkonnakoolid ja koha saamine ei tohiks olla probleem.

Natuke hiljaks olete jäänud. Kooli määramiseks avalduse esitamise tähtaeg oli eile. Lisaks kui selle teise kooli näol on tegemist popi kooliga, mille läheduses elab palju lapsi, siis eelkõige eelistatakse ikka neid. Kui nüüd tegu on kahe erakooliga, siis on muidugi teine lugu.

Aga minu laste klassides on küll algklassides lapsi kolimise tõttu ära läinud ja juurde tulnud.

Mina plaanin samuti hiljemalt kooli alguseks Tallinna korteri osta. Piirkonda tean, aga sobivat pole veel leidnud. Elukoht, kus elasin ja just sai müüdud, see oli väljaspool Tallinna. Esitasin samuti sobivale koolile sügiseks avalduse, kuna tähtaeg selleks kukkus, et sooviksime kohta nende kooli  peatse kolimise tõttu sinna piirkonda. Ja saime äraütleva vastuse. Ma ei teagi mis edasi saab. Kas siis, kui meil korter olemas, on nad kohustatud ka nt viimasel augustikuu päeval lapse kooli võtma või mitte?

Mõttekam on panna laps kohe alguses sinna kooli, kuhu käima ta peaks jääma. See üks aasta on aastatepikkuse õppimise kõrval köömes ja lendab ruttu.

Kusjuures: mul endal üks laps piirkonnakoolis ja teine kesklinna süvaõppekoolis, ning esimesel aastal vedasin neid täpselt ühtemoodi. Piirkonnakoolilaps läks kooli 6-aastaselt ja oli esimesel aastal ikka täielik udupea. Ei tahtnud last ohtu seada ja sestap läksin talle lõunasel ajal ikka kooli järele. Teisel aastal oli laps juba palju hakkajam ning käis piirkonnakoolis ise.

Kusjuures, piirkonnakoolis pandi sõpruskonnad ja klassi sisekliima paika kohe 1. klassi alates, võiks öelda isegi, et esimese koolinädala jooksul, kiiresti “krabati” endale pinginaabrid, kellega parimateks sõpradeks saadi jne. Üks tüdruk oli olnud haige ja tuli kooli alles septembri keskpaigas – ning tema jäigi pikkadeks aastateks seal klassis kuidagi ripakile, ei leidnud paarilist või punti, kuhu kuuluda. Ilmselt igal pool nõnda radikaalne olukord pole, kuid vaadates, kui haprad võivad olla väikeste koolilaste suhted ja õnnetunne, ei julgeks siin lapse solgutamisega väga riskida.

#3714958:

Mõttekam on panna laps kohe alguses sinna kooli, kuhu käima ta peaks jääma. See üks aasta on aastatepikkuse õppimise kõrval köömes ja lendab ruttu.

Kusjuures: mul endal üks laps piirkonnakoolis ja teine kesklinna süvaõppekoolis, ning esimesel aastal vedasin neid täpselt ühtemoodi. Piirkonnakoolilaps läks kooli 6-aastaselt ja oli esimesel aastal ikka täielik udupea. Ei tahtnud last ohtu seada ja sestap läksin talle lõunasel ajal ikka kooli järele. Teisel aastal oli laps juba palju hakkajam ning käis piirkonnakoolis ise.

Kusjuures, piirkonnakoolis pandi sõpruskonnad ja klassi sisekliima paika kohe 1. klassi alates, võiks öelda isegi, et esimese koolinädala jooksul, kiiresti “krabati” endale pinginaabrid, kellega parimateks sõpradeks saadi jne. Üks tüdruk oli olnud haige ja tuli kooli alles septembri keskpaigas – ning tema jäigi pikkadeks aastateks seal klassis kuidagi ripakile, ei leidnud paarilist või punti, kuhu kuuluda. Ilmselt igal pool nõnda radikaalne olukord pole, kuid vaadates, kui haprad võivad olla väikeste koolilaste suhted ja õnnetunne, ei julgeks siin lapse solgutamisega väga riskida.

Sellise anarhia tekkimine esimeses klassis esimestel nädalatel viitab ainult väga nõrgale klassijuhatajale.

Rumal jutt. Nii väikesed ei kraba midagi, sõbrad vahetuvad ja klassijuhataja asi on lõimumist korraldada.

#3716693:

Õpetaja saab jah veidi suunata küll, aga kui klassi juhtub üks selline aktivistist suhtekorraldaja, kes suudab endale kohe alguses jüngrid tekitada ja “koalitsiooni moodustada”, siis ülejäänud jäävadki kõrvale.

õpetaja saab väga palju suunata. mu laps hakkab põhikooli lõpetama, aga nende klassi on igal aastal lisandunud uusi (välis)õpilasi ning kunagi ei ole olnud probleemiks nende klassisulandumine. algklassides oli neil super klassijuhataja, kes oskas lapsi niimoodi suunata, et klassis ei tekkinudki kampasid ja uued võeti alati sõbralikult vastu. algul olid ühest lasteaiarühmast pärinevad paar kampa, kuid klassijuhataja suutis isegi need nö lõhkuda

#3716588:

Sellise anarhia tekkimine esimeses klassis esimestel nädalatel viitab ainult väga nõrgale klassijuhatajale. Rumal jutt. Nii väikesed ei kraba midagi, sõbrad vahetuvad ja klassijuhataja asi on lõimumist korraldada.

Jutt õige küll, ent kui klassijuhataja ei ole tugev? Või on lihtsalt nooruke ega oskagi keerulise klassidünaamikaga toime tulla? Mis ma siis teen, näpuga õpetaja poole näitamine outsaideriks jäänud lapse probleemi ju ei lahenda?

Muidugi uude elukohta kooli. Ainult, et siis peaksite saama sinna kohe ka sissekirjutuse.

Meie koolis on 1.klassis ikka vähestel tekkinud selliseid kindlaid sõpru. Aga muidugi pinginaabreid valib õpetaja ja paneb aegajalt ringi.