Teema: Kolleegid ja armukesed

ja mis sina tegid? manitsesid oma töökaaslasi, et nii ei ole ilus või kuidas.

Sest inimesed ei taha sekkuda. Ma ise olen töökohtades kõrvalsuhteid näinud. Meil oli meeste kollektiiv ning naistest ei sebinud abielumeestega vaid paar vanemat raamatupidajat ning mina. See oli tookord mulle ikka üllatus, kuidas avalikult või salaja selline sebimine käis.
Aga olen kokku puutunud ka tuvusringkonnas toimuvate kõrvalsuhetega. Aga seal jälle see, et ei tahete sekkuda ning arvataske, et juu siis suhtes midagi viga, et peab kõrvalt panema. Olen enda peal kogenud seda tunnet, et kus kogu maailm teadis, et abikaasa petab mind, kuid mina käisin sinisilmsena ringi. Kui välja tuli, siis oli väga palju segadust, kuid kokkuvõte on see, et abielu lõppenud, minu süda tuhandeks killuks murdunud. Kõige tobedam on, et kuna endine abikaasa on rääkinud kõikidele oma versiooni, siis on see nagu miski kaunis armastuslugu ja mina olin see paha, keda lihtsalt pidi petma. See on väga vastik tunne, kus sa tead, et sinu ees on head nägu tehtud, kuigi teatakse, et mulle tehakse sarvi. Ning nüüd siis vaadatakse viltu, sest minust on mingid täiesti kohutavad versioonid räägitud.
Maailmas ongi erinevaid inimesi ning need petjad ja valetajad on teisugused inimesed, kes on ensekesksemad ning suudavad teistele haiget teha.

See ju ei aitaks, kui neid manitseda. Põhimõtteliselt mõni lähedasem kolleeg võib ju midagi öelda, aga mis sellest abi on? Armuuimas inimest ei huvita.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sest see EI OLE kolleegide ega kellegi muu kolmanda asi.[/tsitaat]

Sul on öigus, aga kui selline suhe hakkab nii osalejate kui kolleegide tööd segama, siis on see vägagi teiste asi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nad on rohkem kui aasta töötanud koos ühes suures ja tuntud ettevõttes. Mõlemad on kolmekümnendate alguses, mees naisest paar aastat vanem. Naisel on kodus laps ja mees, keda ta vihkab ja kes teda litsiks sõimab. Mehel on kaks last ja abikaasa, kelle vastu tal erilisi tundeid enam pole, elu on rutiinseks muutunud. Siiski on ta siiani tubli pereisa olnud. Naisel, ütleme ausalt, on olemas teatud meesteõgija reputatsioon.

Firma suvepäevadel tegi naine otsustava lähenemiskatse. Pärast seda hakkasid nad tööl aina rohkem ja rohkem suhtlema, kuni neist said ametlikult armukesed. See kõik toimus kolleegide silmade all üsna avalikult ja häbenemata. Salasuhe on ju ahvatlev ja põnev, palju põnevam kui see, mida kodus pakutakse. Nüüd on abielud rikutud ja suhted üleni sassis.

Kallid kolleegid, miks te neid salasuhteid pealt vaatate ja midagi ei ütle? Oma abikaasad kodus ei pruugi asjast kuidagi teadlikud olla. Teie nägite, mis toimus, ja hoidsite oma suu ehteestlaslikult kinni. Siin on aga mängus kodused suhted, mida oleks ehk veel parandada saanud, ja lapsed, kes nüüd võivad edasi kasvada lagunenud peredes. [/tsitaat]

Mida siin päästa oleks olnud? Peret, kus mees sõimab naist litsiks ja peret, kus naine on “meesteõgija”? Milleks?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Pere, kus mees sõimab naist litsiks ja pere, kus naine on meesteõgija, on üks ja seesama. See meesteõgija, keda ta enda mees litsiks nimetab, võttiski selle endise korraliku pereisa osavalt ja professionaalselt rajalt maha. Mehe peret oleks igati päästa saanud. [/tsitaat]

Kedagi ei saa sundida midagi päästma.

Kuidas saab midagi nii rumalat öelda, et miks kolleegid ei sekkunud?? Kuidas sa seda ette kujutad? Minu mees ei tunnegi minu kolleege, ja mina tema omi ka eriti mitte. Kui mina hakkaks tööl kellegagi liini ajama, kuidas siis minu kolleegid võtaks ühendust nende jaoks täiesti võõra mehega (minu mehega) ja kaebaks? Või kui minu mees hakkaks omakord töö juures kellegagi magama, siis peaks nende minu jaoks võõraste inimeste delegatsioon kuidagi minu juurde kaebama saabuma või?
Esiteks on kolleegidel lojaalsus eelkõige oma kolleegide, mitte kolleegide abikaasade suhtes.
Teiseks, vaata ometi ringi, mida sa räägid kolleegidest, kui isegi head sõbrannad ei räägi sõbrannale, et nägid tema meest linna peal võõra naisega. Siingi perekoolis teemasid olnud, kus sõnumitooja on lõpuks süüdi jäänud, kui abikaasad omavahel ära lepivad.
Jah, on vastik küll abielus kolleegide omavahelist miilustamist kõrvalt vaadata. Mul on olnud ka üks eriti nõme olukord, kui minu kolleeg oli mees, kelle abikaasat ma tundsin tööväliselt. Suvepäevadel siis see mees ükskord tantsis ja kadus öhe koos ühe naiskolleegiga. Kas seal miskit enamat toimus, mina kõrval ei passinud. Aga arvata võib. Hiljem siis see naiskolleeg käis minu tuttava meest kabinetiuksel passimas, hõõrus vastu uksepiita ja vaatas hõõguvate silmadega. Aga ilmselt mehe jaoks oli tegu ühekordse suvepäevaseksiga, tema rohkem huvi ei ilmutanud. Aga ebamugav oli edaspidi selle meeskolleegi abikaasaga samas seltskonnas olla.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Pere, kus mees sõimab naist litsiks ja pere, kus naine on meesteõgija, on üks ja seesama. See meesteõgija, keda ta enda mees litsiks nimetab, võttiski selle endise korraliku pereisa osavalt ja professionaalselt rajalt maha. Mehe peret oleks igati päästa saanud. [/tsitaat]
millega päästa? sellega et lähed ja räägid naisele ette, kuule su mees paneb vasakule? või oleksid töökaaslased pidanud takistama füüsiliselt armukestel läbi käimist. Kohe näha, et oled selle petetud naise sõbranna – jutt on selline, et halb on see teine naine.

Vaesed abielunaised, tunnen teile kaasa.
Mees ei saa isegi rahulikult tööl käia ilma et kolleegid võrgutaks.
Ja kodus on kõik nii korras, nii korras… ometi on ju pesu pestud ja triigitud, soe söök laual ja lapsed kasitud. Kõik peaks olema korras AGA… mõtlemiskoht

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Pere, kus mees sõimab naist litsiks ja pere, kus naine on meesteõgija, on üks ja seesama. See meesteõgija, keda ta enda mees litsiks nimetab, võttiski selle endise korraliku pereisa osavalt ja professionaalselt rajalt maha. Mehe peret oleks igati päästa saanud. [/tsitaat]

Mitte ühtegi meest EI saa rajalt maha võtta, kui ta ise seda ei taha. Kui kodus kõik korras pole, siis hakkavad mehed või naised tihtipeale mujalt tunnustust otsima. Ma olen palju aastaid kontoris töötanud ja pidudel paljudki näinud. Mulle endale korralik pereisa hakanud ligi ajama, aga seotud ja lastega mehed mind ei huvita. Meil hiljuti üks pereisa pidas pulmi naisega, keda ta terve eelmise suve oli ühe kolleegiga petnud. Mulle kurtis see sama mees ükskord peol, et oma naine ei paku pinget, sest läks peale laste sünnitamist paksuks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nad on rohkem kui aasta töötanud koos ühes suures ja tuntud ettevõttes. Mõlemad on kolmekümnendate alguses, mees naisest paar aastat vanem. Naisel on kodus laps ja mees, keda ta vihkab ja kes teda litsiks sõimab. Mehel on kaks last ja abikaasa, kelle vastu tal erilisi tundeid enam pole, elu on rutiinseks muutunud. Siiski on ta siiani tubli pereisa olnud. Naisel, ütleme ausalt, on olemas teatud meesteõgija reputatsioon.

Firma suvepäevadel tegi naine otsustava lähenemiskatse. Pärast seda hakkasid nad tööl aina rohkem ja rohkem suhtlema, kuni neist said ametlikult armukesed. See kõik toimus kolleegide silmade all üsna avalikult ja häbenemata. Salasuhe on ju ahvatlev ja põnev, palju põnevam kui see, mida kodus pakutakse. Nüüd on abielud rikutud ja suhted üleni sassis.

Kallid kolleegid, miks te neid salasuhteid pealt vaatate ja midagi ei ütle? Oma abikaasad kodus ei pruugi asjast kuidagi teadlikud olla. Teie nägite, mis toimus, ja hoidsite oma suu ehteestlaslikult kinni. Siin on aga mängus kodused suhted, mida oleks ehk veel parandada saanud, ja lapsed, kes nüüd võivad edasi kasvada lagunenud peredes. [/tsitaat]

Ka meil tööl oli pikalt pealtvaadata situatsioon, kus ülemuse assistent oli tema armuke. Naisel polnud pereasjad ilmselgelt korras, seda oli näha. Küll jagati üksteisele tähelepanu, lõunasööke, kingitusi, sms-e lausa päevas vast kümnete kaupa. Vahepeal tunduski, et assistent tegi seda meelega, püüdes tekitada oma kodusel mehel armukadedustunnet. Mees käis tal järjest töö juures nn järelvaatamas.
Ju siis oma kodus ei saanud piisavalt tähelepanu.
Tööl tundsid teised kolleegid end ilmselgelt halvasti, sest üks ootas pidevat tähelepanu ja privileege. Lõpuks ülemus võimaldas tal õppida ja edasi areneda. Siis jäi assistent lapsepuhkusele….
Jumal teab, kelle laps see on, kuid oodatud abieluettepanek oma päris mehelt on jäänud siiamaani tegemata.
Naine selline meestega ninnu-nännutaja tüüp. Praegu ta pole veel lapsepuhkuselt naasnud.
Aga soovin öelda,et meie firmas teda küll keegi tagasi ei oota. Polnud ta teab mis asi assistent ka. Hall hiireke. Ei meeldi selline seljataga susserdaja tüüp kellelegi. Ta pakkuski oma ülemusele teatud teenuseid ning vastu sai paremaid töötingimusi, lõunasööke, kingitusi ning personalijuhi koolituse.
Tahan öelda, et vägagi häirib selline töökaaslaste käitumine.
Noh, et oma kodus käib ühe maskiga ning tööl teisega ja on seejuures veel ka teiste suhtes üleolev, kuna ta ju priviligeeritud…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen näinud, kuidas kolleegid loovad omavahel toimiva suhte ja on nüüd õnnelikud. Leidsid teineteist. Mõlemad astusid välja oma mittetoimivast suhtest.

Kuidas saaksid töökaaslased midagi teha? Mõtlete, et teisele elukaaslasele kaebamine või asjaosaliste südametunnistusele koputamine saaks kuidagi asja parandada? Milleks küll niiiii naiivne olla.
[/tsitaat]

See tegevus on ebaeetiline. Kõik endastlugupidavad firmad taunivad kolleegidevahelisi armusuhteid. Langeb töökvaliteet, tähelepanu, tekivad pinged jne.
Nii firmajuhi kui abikaasana sooviksin kindlasti sellistest suhetest teadlik olla.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina juhina sain alluvatega seda teemat ükskord käsitleda, tuli jutuks mingi artikli põhjal vist. Ütlesin välja oma seisukoha- ei tolereeri mitte mingisuguseid kõrvalsuhteid. Sest kõrvalsuhet arendav ja endale lubav inimene ei ole mitte mingil juhul usaldusväärne. Kõrvalsuhte tekkimisest soovin kolleegidelt kohe kuulda, sõnumitoojat ei karista, tean et ta soovib organisatsioonile head.

Kui mul on võimalik petjast loobuda siis teen seda, ka siis kui petmine pole organisatsiooniga seitud, sest petja elu läheb alati keeruliseks ja töövõime langeb. Juhul kui juhtum tekib organisatsiooni sees-siis loobun vãhemalt ühest osapoolest päevapealt.. Meeskonnale ja meeskonnatööle ei tule sellised asjad kasuks mitte kunagi ja mõjutavad alati halvasti nii asjaosalistele kui kolleegidele. Olin vist päris resoluutne välja öeldes, igal juhul oli hetkeks mõtlik vaikus aga tulemuseks heakskiitvad hinnangud.

Abielu koha pealt olen ülimalt konservatiivne. Lisaks tean et minu sekkumine võib anda perele ja lastele võimaluse jääda pereks, mitte saada juhuemotsioonide poolt laiali pillutud. Võimalik et oleksin isegi see kes petetavatele kaasadele teada annaks.[/tsitaat]Mingi isiklik lugu, mis sellise kibeduse on põhjustanud? Tunnen kaasa! Aga sellise majasoku alluvuses töötada küll ei tahaks 😀