Esileht Koroonaviirus COVID-19 Kolmandikul Eesti inimestest on vähemalt kaks kroonilist haigust

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: Kolmandikul Eesti inimestest on vähemalt kaks kroonilist haigust

Postitas:
Kägu

Miks me ei ole rohkem nagu Skandinaavia ja Lääne-Euroopa? Miks küll on meil siin Baltimaades nõnda rasked need koroonalained?

Põhjuseid on ilmselgelt muidki kui vaktsineerituse tase ja idaeurooplase mentaliteet, millest hr. Kiik igal võimalusel nii-nii pettunud on.

Haiguste arv ja hulgihaigustega inimeste osakaal suureneb vanuse kasvades. Noorimas vanuserühmas ehk kuni 24-aastaste seas on hulgihaigestumust 2,4 protsendil. Samas vanimas rühmas ehk üle 85-aastaste seas on seda 80 protsendil.

Igal kaheteistkümnendal Eesti inimesel on viis või enam kroonilist haigust. Hulgihaigestumus on pooltel 60-aastastel ja kolmveerandil 75-aastastest inimestest. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi, mida esineb neljandikul rahvastikust. Sellele järgnevad krooniline valu 12,4 protsendil ja liigesepõletikud 7,7 protsendil rahvastikust.

Uuringu ühe autori, peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul saab uuringu tulemuste alusel järeldada, et krooniliste haiguste ja hulgihaigestumuse koormus Eestis on suur ning suureneb vanusega.

“Võrreldes Lääne-Euroopaga on nii kroonilisi haigusi kui ka hulgihaigestumust Ida-Euroopas ja Eestiski rohkem,” ütles Kalda. “Samuti on oluline leid see, et kõrgvererõhktõbi on sageli esinev tervisehäire, mis on seotud teiste südame ja muude haigustega. Selle ennetus on teostatav ja rahvatervise kontekstis väga aktuaalne.”

https://novaator.err.ee/1608390665/kolmandikul-eesti-inimestest-on-vahemalt-kaks-kroonilist-haigust

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks me ei ole rohkem nagu Skandinaavia ja Lääne-Euroopa? Miks küll on meil siin Baltimaades nõnda rasked need koroonalained?

Meil ei ole koroonalained rasked, raskemad kui Lääne-Euroopas. Su jutt ei pea ju paika. Meil on rohkem nakatunuid ning vähem vaktsineerituid, kuid raskete juhtude arv ning suremus (mida ju hulgihaigestumus peaks peamiselt mõjutama) ei ole meil sugugi Euroopast kõrgem. Saksamaal on suremus läbi kõigi nakatumiste koroona algusest peale 2%, Itaalias 2,7%, Belgias 1,9%, meil 0,78%, Soomes 0,73%

See, et meie tervisekäitumine pole veel Lääne tasemele arenenud on selge, kuid nakatumiste arvu see ometigi ei mõjuta – ja just nakatumiste number on see, millega me punases oleme. Siin tuleb ikkagi inimeste mentaliteedi poole vaadata – ei vaktsineeri, ei kanna maski, ei hoia omaette, ei hooli teistest ega endast.

+3
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kuid nakatumiste arvu see ometigi ei mõjuta – ja just nakatumiste number on see, millega me punases oleme.

Kusjuures ei pruugi asi oli puhtalt nakatumistes – me testime ka teistmoodi, kui Lääne-Euroopa. St me testime niigi rohkem, kui teised.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ja just nakatumiste number on see, millega me punases oleme.

Sellega on nii, et ka meil on üritanud Kaja Kallas läbi suruda seda, et vaktsineerituid ei testita. Nii nagu on Põhjamaades, kus vaktsineerituid reeglina ei testita.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kuid nakatumiste arvu see ometigi ei mõjuta – ja just nakatumiste number on see, millega me punases oleme.

Kusjuures ei pruugi asi oli puhtalt nakatumistes – me testime ka teistmoodi, kui Lääne-Euroopa. St me testime niigi rohkem, kui teised.

Ka see ei vasta tõele. Meil on 24. oktoobri seisuga tehtud 1993603 testi, mis on iga inimese kohta 1,5. Itaalias on iga inimese kohta tehtud 28,8 testi, Taanis 68, Austrias lausa 108,5 testi. Eespool võrreldud maadest veel Belgias 5,1 testi. Meist vähem on testinud Soome (1,3 testi inimese kohta) ja Saksamaa (0,9 testi inimese kohta). Suurem osa riike Euroopas testib aga meist palju rohkem. Allikas: andmed võetud siit https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/covid-19-testing
<table border=”0″ width=”98″ cellspacing=”0″ cellpadding=”0″><colgroup><col width=”98″ /></colgroup>
<tbody>
<tr>
<td class=”xl63″ style=”height: 14.4pt; width: 73pt;” align=”right” width=”98″ height=”19″></td>
</tr>
</tbody>
</table>
 

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kusjuures ei pruugi asi oli puhtalt nakatumistes – me testime ka teistmoodi, kui Lääne-Euroopa. St me testime niigi rohkem, kui teised.

Ka see ei vasta tõele. Meil on 24. oktoobri seisuga tehtud 1993603 testi, mis on iga inimese kohta 1,5. Itaalias on iga inimese kohta tehtud 28,8 testi, Taanis 68, Austrias lausa 108,5 testi. Eespool võrreldud maadest veel Belgias 5,1 testi. Meist vähem on testinud Soome (1,3 testi inimese kohta) ja Saksamaa (0,9 testi inimese kohta). Suurem osa riike Euroopas testib aga meist palju rohkem.

Siin on see erinevus, et osades riikides lähevad statistikasse ka kiirtestid. Riikides, kus hakkas varakult kehtima tõendinõue avalikel üritustel ja restoranis (kohati isegi ühistranspordis!) ja nt koolides tehakse regulaarselt teste, on loomulikult testimise määr kõrge. Need numbrid ei ole tegelikult võrreldavad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin on see erinevus, et osades riikides lähevad statistikasse ka kiirtestid. Riikides, kus hakkas varakult kehtima tõendinõue avalikel üritustel ja restoranis (kohati isegi ühistranspordis!) ja nt koolides tehakse regulaarselt teste, on loomulikult testimise määr kõrge. Need numbrid ei ole tegelikult võrreldavad.

Kui ei ole võrreldavad, siis ei ole ka vaja väita, et suremuse osakaal nakatunutest on meil madalam, sest me testime rohkem. Suremusega oleme me hästi toime tulnud, selles pole me sugugi Euroopa viletsamate hulgas.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin on see erinevus, et osades riikides lähevad statistikasse ka kiirtestid. Riikides, kus hakkas varakult kehtima tõendinõue avalikel üritustel ja restoranis (kohati isegi ühistranspordis!) ja nt koolides tehakse regulaarselt teste, on loomulikult testimise määr kõrge. Need numbrid ei ole tegelikult võrreldavad.

Kui ei ole võrreldavad, siis ei ole ka vaja väita, et suremuse osakaal nakatunutest on meil madalam, sest me testime rohkem. Suremusega oleme me hästi toime tulnud, selles pole me sugugi Euroopa viletsamate hulgas.

Esiteks ei olnud see mina, kes nii väitis. Pealegi, mis seos on suremuse osakaalul nakatumistest testide arvuga?

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esiteks ei olnud see mina, kes nii väitis. Pealegi, mis seos on suremuse osakaalul nakatumistest testide arvuga?

Mul täitsa ükskõik, kes see oli, aga keegi ju eespool nii väitis. Küsi tema käest, mis seos tema jaoks seal on. Mingi väike seos on arvatavasti selles, et mida vähem testitakse, seda rohkem jääb asümptomaatilisi ja väga kergeid juhtumeid avastamata. Võib olla seda ta mõtleski.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kuid nakatumiste arvu see ometigi ei mõjuta – ja just nakatumiste number on see, millega me punases oleme.

Kusjuures ei pruugi asi oli puhtalt nakatumistes – me testime ka teistmoodi, kui Lääne-Euroopa. St me testime niigi rohkem, kui teised.

Ka see ei vasta tõele. Meil on 24. oktoobri seisuga tehtud 1993603 testi, mis on iga inimese kohta 1,5. Itaalias on iga inimese kohta tehtud 28,8 testi, Taanis 68, Austrias lausa 108,5 testi. Eespool võrreldud maadest veel Belgias 5,1 testi. Meist vähem on testinud Soome (1,3 testi inimese kohta) ja Saksamaa (0,9 testi inimese kohta). Suurem osa riike Euroopas testib aga meist palju rohkem. Allikas: andmed võetud siit https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/covid-19-testing

Pead seda ka vaatama, keda seal testitakse. Osades kohtades vaktsineeritud inimesi pea üldse ei testita jne.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ja just nakatumiste number on see, millega me punases oleme.

Sellega on nii, et ka meil on üritanud Kaja Kallas läbi suruda seda, et vaktsineerituid ei testita. Nii nagu on Põhjamaades, kus vaktsineerituid reeglina ei testita.

Selliseid pärleid võib tõesti oodata vaid Kaja Kallaselt.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Kolmandikul Eesti inimestest on vähemalt kaks kroonilist haigust