Teema: kolmas keiser

Minul tehti Viljandis keiser. Täisnarkoosis. Liftis äratati juba üles ja perepalatisse jõudes küsiti, et äkki jaksan ise kanderaamilt voodisse ronida. Perepalatis “keisrinnadele” mõeldud normaalset voodit seal polnud. Voodis olid 2 kummist higistama ajavat väääääga allavajuvat madratsit kokku lükatud. Küsimuse peale, et kas on võimalik palatit vahetada , kus oleks normaalsemad voodid, öeldi et kui ei kõlba, tooge kodust oma voodi ja ega see mingi hotell pole.

Lisaks läksid arstid vaidlema, et kas vastsündinule tohib peale keisrit rinnapiima anda, kuna see on narkoosist mürgine, teine väitis et ei tohi, kuna see väga vajalik. Mõned tunnid hiljem sain õiendada, et miks ma ringi ei kõnni, et kuidas sa nii hädine oled…
Lisaks on WC alla igasugu arvestust- Peale keisrit liigud niigi vaevaliselt, ning WC-l ei ole pideesid , ning potil olles käivad põlved vastu ust, sest ruum on nii pisikene. AHjaa, osadel ustel on lingidki katki ja lukud puuduvad, nii et ühe käega hoiad ust kinni.
Vene aja värk.
Võrreldes Tallinnaga, kus nt peale keisrit on naine intensiivis ikka mitu tundi jälgimisel, siis VIljandis sellist varianti vähemalt minu puhul ei olnud.
PS* Keiser oli mul 2011, nii et perepalatite seisu hetkel ei tea. Aga sünnitusosakonnas on hetkel tavapalatite voodid on mugavad ja wc suuremad. Inimesena on seal enamik arste praegu toredad, aga Viljandit ei soovitaks juba kehvade tingimuste pärast- eriti kui olen ka ISE sünnitanud ja Tallinnas haiglas olnud. Neid ei anna võrreldagi. 🙂