Teema: kolmesega psühholoogi juurde
Tere mul küsimus mida teeb psühholoog kolme aastase lapsega.Milliseid teste tehakse ja miks .Meid saadeti psühholoogi juurde kuna laps räägib väga vähe ,käitumisprobleeme pole ei lasteaias ega kodus.Saab ilusti hakkama asjadega mida peaks kolmene oskama .Mis mind ees ootab seal psühholoogi juures
Midagi hullu ei ole. Hinnatakse kas lapse oskused on eakohased. Muretseda pole vaja.
Psühholoogi juurde minek on ometi vabatahtlik. Kes teid sinna saadab siis?
Käisin kunagi 3-4 aastasega psühholoogi juures, meil oli põhjus küll teine (laps hoidis kakat kinni ja mingit meditsiinilist põhjust ei leitud). Tulemus oli täielik null, psühholoog lapsega üldse ei rääkinud (laps tundus mulle tollal täiesti arukas ja analüüsivõimeline oma vanuse kohta). Minuga rääkis ja korrutas kogu aeg “küll te olete tublid”. No mis mõte oli seal psühholoogi juures käimisel, kui ma kõike õigesti tegin aga lapsel reaalselt ikkagi probleem oli.
Käisin lapsega, kui ta veel kolmenegi polnud. Esimesed korrad psühholoog proovis lapsega kontakti leida, näitas talle erinevaid mänge, pisteliselt esitas ka mulle küsimusi, samal ajal last jälgides. Järgnevatel kordadel suunas last rohkem, mänguliselt muidugi, esitas küsimusi pigem lapsele. Nii ta lapse arengut kompis, kirja pani palju, mulle ei öelnud midagi. Kiitis küll, kui arengut näha oli, samas mingit muud hinnangut laps ei saanud. Kuigi me mõlemad teadsime, et “elevant on toas”. Minul endal oli küll kuidagi kasulik seal käia, sain kellegagi oma tähelepanekutest rääkida, ilma et oleks ahhetamiseks, hinnangute andmiseks või eitamiseks läinud. Aasta aega käisime, siis aga soovitas psühholoog hoopis lastepsühhiaatrit, pani ise meile tema juurde aja ja andis oma märkmed talle üle. Psühhiaater uuris-puuris ka mõned korrad ja sealt tuli juba rohkemat. Tänaseks on lapsele puue vormistatud.
Aasta aega käisime, siis aga soovitas psühholoog hoopis lastepsühhiaatrit, pani ise meile tema juurde aja ja andis oma märkmed talle üle.
Issand jumal, selle jaoks oli siis aasta otsa vaja seal käia. Olen ka käinud lapsega psühholoogi juures, ei saaks öelda, et kasu oleks olnud. Mul ongi selline tunne, et nii täiskasvanutel kui lastel ei ole Eestis väga psühholoogidest abi, kui mõni asjalikum ongi üldse olemas, on ta tunnihind kõrgustes.
Küllap oleneb, mis põhjusel minna (ja muidugi psühholoogist). Mina ei saanud abi, psühholoogil oli sisuliselt oma kast ees, kuhu last toppima hakkas – lapsega suhtlemata, vaatlemata, testide tegemisest rääkimata.
Pigem minna kliinilise psühholoogi juurde.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.