Aga tal on ju õigus! (Ma ausõna ei ole ise see, kelle kohta sa nii kirjutad).
Kirjutab, et nii õnnelik inimene ei tee. Mille peale vastab teine, et ta on küll õnnelik. Mille peale kirjutab esimene, et õnnelik inimene ei kirjuta ja ei tõesta, et ta on õnnelik.
Klassikaline manipulatsioon ja provotseerimine. Selline inimene on konkreetselt vastik.
Sa vaata üle, mida kujutab endast manipulatsioon ja provotseerimine. Sellisel jutul pole antud asjadega küll mitte mingit pistmist.
Mina olen see, kes seda kirjutas. Vastuseks inimesele, kes lausa 2 postituses rõhutas, et ta on õnnelik ja hea inimene. Samas, et “mõnuga” (täpselt nii kirjutas) paneb neid toksilisi tegelasi paika.
Ma arvan, et sa ehk oled ise see sama isik, kes antud asju kirjutas. Minu sellises jutus näha manipuleerimist on ikka jabur. Mis on manipulatsioonil pistmist sellega, et üldiselt on ikka nii, et kui keegi tahab nii väga tõestada ja väita, et ta midagi on, siis ta seda tegelikult pole. Elu üldtõde.
Ja õnnelik inimene ei ole ju nii pahatahtlik kunagi, et lausa MÕNUGA võtaks seda, et saab teistele ära panna.
Öelge mis tahate, aga päriselt heatahtlik inimene ei ole keegi, kes naudib ja mõnuleb, kui saab teistele ära panna või halvasti öelda. Ja kui siiralt õnnelik olla siis puudub vajadus teistes ebameeldivaid emotsioone tekitada.
Need “mõnuga” ärapanijad on ise klassikalised õelutsejad, kellele meeldib teisi enda ümber tokailisteks ja vastikuks nimetada.
Just seetõttu arvan, et see isik on sama, kes mõnuga ära panemisest rääkis, sest igas postituses meeldib inimesi mingi negatiivse sildiga sildistada. Küll toksiline, küll vastik. Äratuntav.