Autistlike laste vanemad, kuidas arenes teie lastel kõne väikelapseeas? Millal tulid esimesed sõnad, millal hakkasid kaht sõna kokku panema, kas kõne areng oli tavalastest aeglasem ja kas ja millal nad eakaaslastele järele jõudsid? Tänan, kes saab vastata.
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )
Teema: Kõne areng autistlikul lapsel
12.01.2020 13:07
To report this post you need to login first.
12.01.2020 16:31
Kõikide autistlike laste kõne areneb omas tempos ja midagi prognoosida on keeruline. On neid, kes hakkavad 2a lausetega rääkima, neid kes räägivad üksikute ingliskeelsete väljenditega ja neid, kes üldse ei hakkagi rääkima. Kõne areng on alati eakohasest aeglasem, aga olulisem on tegeleda kõne mõistmisega. Sellega on suuri raskusi ka nendel lastel, kes päris palju räägivad. Kõne arengu toetamiseks on suuremahuline ja varajane logopeediline abi, mida on võimalik saada ainult tasandusrühmas. Oluline on ka meeles pidada, et autislikel lastel on kõne areng suures seoses ka ärevusega; mida ärevam on laps, seda vähem ta kõnest aru saab ja ise kõnet omandab.
To report this post you need to login first.
12.01.2020 17:36
Minu oma on täiskasvanu. Täpselt ei mäleta aga enam vähem arusaadav kõne tuli ca nelja aastaselt ja teistele arusaadav veel hiljem. Enne seda rääkis mingis arusaamatus keeles.ühtegi eestikeelset sõna polnud. Ka ema ja aitäh mitte.
Vajas logopeedi abi kuni algklasside lõpuni välja.
On lõpetanud põhikooli tavaprogrammiga.
To report this post you need to login first.
13.01.2020 15:23
Oli kaks ja pool, kui esimesed arusaadavad laused moodustas. Enne seda olid tal asjade ja nähtuste kohta mingid oma väljendid, mis võisid ajas muutuda. Kui hakkas rääkima, siis sisuliselt üleöö, aga mitte eriti selgelt – ikka olid tal omad väljendid paljude asjade kohta, nn kalakeel. Mina õppisin selle ära, aga teised inimesed ümberringi olid hädas. EI saanud lapsest aru. Samas oli ta sõnavara kohe rääkima hakkamise hetkest ikka tohutu, näiteks ei olnud tema jaoks, nagu teiste väikelaste jaoks on kõik ratastega liikuvad masinad “autod” vaid tal olid kohe konkreetselt “auto”, “traktor”, “ekskavaator”, “torntõstja (kraana)”, “lumelükats”, jne.
Tasapisi asendusid need sõnad päriselt olemasolevatega, nüüd on viga pigem selles, et ta ei oska juttu nö õigest kohast alustada – tema peas on võibolla pikk monoloog juba maha räägitud ja kui ta siis minu poole pöördub, on mul pool infot puudu, et talle korralikult vastata. Tal ei ole ka eriti nn vaikivat ühisosa teiste inimestega, mis võimaldaks niimoodi juttu poolelt sõnalt alustada. No näiteks läheme hommikul mehega välja, ma teen suu lahti – “kus on mu..” ja mees juba annab võtmed, sest sel kellaajal, selles olukorras – loogiline. Aga (väljamõeldud näide!) laps võib ka küsida: “kus on mu…” ja tegelikult mõelda selle asemel hoopis oma geneetilist päritolu, esivanemate elupaika, vms. Näiteks. Või “kus on mu pimenurk?” – teiste jaoks täiesti kontekstiväline küsimus. Ja kui ise samal ajal millegi täiesti muuga tegeled, siis jäädki mõneks ajaks silmi punnitama… ja laps ei saa aru ka, et teine inimene ei saanud aru, läheb lihtsalt sirgelt oma teemaga edasi. Novot, sellised asjad. Aga aitabki ainult see, kui ütled väga kannatlikult: “Ma jälle ei saanud aru, palun selgita”, vms.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.01 15:23; 30.01 09:51;
To report this post you need to login first.
28.01.2020 20:05
Autistlikul lapsel on kombeks korrata lauses või küsimuses seda mis talle kõike olulisem tundub. Teine ei saa aru tema küsimusest. Näiteks küsib ta millal vanaema sünnipäev on, kui siis kaaslane ei kuule, siis autist kordab sõna vanaema. Mis selle vanaemaga on ta ei korda.
Rääkima hakkas umbes 3-aastaselt, paljude asjade jaoks olid oma sõnad mis kõlaliselt sarnased tegeliku sõnaga kuid tähtede järjekord sassis või puudusid. Pelmeenid olid pileenid, vihma sajab oli ihma aja. Autisti logopeed peab olema erikoolitusega, sest autist on suhteliselt kergesti ärrituv ja tüdineb kiiresti.
To report this post you need to login first.
30.01.2020 09:51
Kui autistlile selgeks teha, et ta peab oma jutu mõtet teistele n-ö tõlkima, et teised ei saa aru, siis on temaga juba võimalik suhelda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.01 15:23; 30.01 09:51;
To report this post you need to login first.
30.01.2020 19:22
Laps on 7. Käib veel lasteaias. Diagnoos on pervasiivne arenguhäire ja ekspressiivne kõnehäire. Hakkas rääkima üsna hilja. 2 aastaselt teadis palju sõnu nii eesti kui inglise keeles, aga lauset kokku panna ei osanud. Kuna ei saanud ennast väljendada, siis esines sageli ka vihahooge. Kõik need sõnad, mida me talle õpetasime, olid olemas. Asjade nimetusi teadis väga hästi, aga lause moodustamine oli raske. Senini näeb sellega vaeva, vahel ei leia asjale õiget nimetust või on lauses sõnad segamini. Kõne peetus võib tuleneda autismist, aga võib ka nii nagu minu lapsel, olla omaette diagnoos. Paremini hakkas rääkima 5 aastaselt. TUndub, et abi oli ka adenoidi lõikusest. 2 nädalat peale operatsiooni hakaksid 3-5 sõnalised laused tulema. Kuni 5nda eluaastani ei küsinud üldse küsimusi. Praegu on 70:30 heade lausete kasuks. Võib-olla isegi 80:20. Iga kuuga läheb paremaks. Siiski lähevad tal vahel sassi kohamäärsõnad (all, kõrval, peal, üleval). Kõnest arusaamine on samuti aeg-ajalt probleem. Pikka juttu pole mõtet rääkida. Sellise lapsega peab häsi palju rääkima. Vahel harva juhtub, et ütleb enda kohta sina. Vahel kui midagi soovib, siis ütleb seda küsimuse vormis, nagu mina seda temalt küsin, näit: Kas sa tahad telekat vaadata? Tegelikult tahab öelda, et mina tahan telekat vaadata. Millegipärast ei ütle ta asja või eseme nimetust kui millelegi osutab või midagi soovib. Näit. näitab näpuga kapil olevale kommikarbile ja ütleb, et anna seda. Kui seal on mitu ja ma küsin, et millist, siis näitab ainult näpuga: seda seal.
Proovin teadlikul temaga koos palju räkida ja jutustada. Kui ta vaatab multikat, siis vahel arutame, kes ja mis seal on.
To report this post you need to login first.
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
