Teema: Kõne hilistumine (3a laps)

RE: Kõne hilistumine (3a laps)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tegelikult on üks suur põhjus veel. Väga paljud lapsed ei ela ei Tallinnas ega Tartus ja mujal erilasteaedu pole. Kui on lasteaias logopeed, on juba superluks.
Ja nagu ma mitme logopeedi juures juba näinud olen, on palju lihtsam suuanta laps kuhugi kellegi \”teise\” juurde, et ise probleemiga tegelema ei peaks. See kõneravi lasteaed tundub olema justnimelt selline koht, et ilma probleemi süvenemata suunatakse sinna ja \”küll-nad-seal-siis-ise-juba-vaatavad\”.[/tsitaat]Selles on sul väga õigus, et logopeedilisi lasteaedu/rühmasid on vähe ja väljaspool Tallinnat-Tartut ilmselt veel eriti vähe.
Ka selles on sul õigus, et lasteaia või kooli juures olev logopeed on sageli madala motivatsiooniga, väljakutseid eriti ei armasta ning üritavad iga hinnaga vähegi keerulisemad lapsed jalust ära suunata. Seda olen omal nahal kogenud.

RE: Kõne hilistumine (3a laps)

Minul on lapsel kõne hilistumine diagnoositud. Lapsel olid samuti kõik proovid-uuringud justkui korras, aga siis lõpuks avastati, et lapsel on kromosoomides viga sees (üks jupike infot on ühes paaris puudu).
Esimene sõna tuli alles 2,5 aastaselt. Alles neljaselt hakkas sõnu järsku juurde tulema ja hakkas kordama (tihtipeale poolikult) sõnu järgi. Nende väheste sõnadega üritab ta nüüd ka lauseid teha.
Kusjuures perearsti ja eriarstide arvates istuks ja ootaks ta vist siiani imet, et kõne ise arenema hakkab. Nende arvates nägi laps terve välja ja järelikult küll tuleb ka kõne. Kuna mul üks tuttav töötas erivajadustega lastega, siis tänu temale sain kohe asjad liikuma kui oli selge, et lapsega ei ole kõik korras. Põhimõtteliselt ise ajasin lapsele välja reh.plaani (ükski arst seda ei soovitanud), sealt edasi erirühma koha lasteaias jne. Kahjuks on meie riigis nii, et enne 3.a. ei taha riiklikud eriarstid last jutulegi võtta kõne puudumise tõttu. Vaadatakse laps üle, aga tööd temaga tegema ei hakata. Üldse ei mõtelda selle peale, et mida varem lapsega tegelema hakatakse, seda kasulikum lapsele. Kahju ei tee varajane logopeediline abi kuidagi lapsele. Sellest saab ainult kasu olla. Reh. plaani ajasingi suuresti seetõttu välja, et laps abi saaks, sest riiklikus kliinikus logopeed ütles ära, et enne 3.a. tema midagi ei tee.

RE: Kõne hilistumine (3a laps)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas võiksid öelda selle kromosoomihäire nime või anda mingi viite, kust selle kohta saaks rohkem lugeda?[/tsitaat]

Otseselt mingit haiguse nimetust ei olegi. Tal on 5. kromosoomipaaris üks kromosoom korras, teises siis väike jupike pikas õlas puudu. Meie lapse juhtum pidi üsna haruldane olema. Osati ainult öelda, mis sinna vahesse jääb, mis puudu on, aga mingit diagnoosi, et vot nüüd selline haiguse nimetus, seda ei osatud öelda. Öeldi ka seda, et kui oleks suurem vahe puudu, siis neid juhtumeid on juba rohkem ja need on juba raske puudega lapsed. Ja nii palju saime ka teada, et meie lapse puhul on see lihtsalt õnnetu looduse vingerpuss, sest meie (vanemate) kromosoomidega on kõik korras.

RE: Kõne hilistumine (3a laps)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kuidas asja uurida? Kas pöördusite geneetiku poole?

Milline on prognoos? Kas tubli töö ja spetsialistide abiga on lootust viga n-ö. ära parandada?[/tsitaat]

Geneetikud teevad jah neid vereproove. Meil tegelikult esimese proovi lasi neuroloog teha (vahetasime arsti ja uus arst pakkus kohe selle välja) ja sealt hakkaski asi hargnema.

Prognoosida ei julge keegi midagi. Võib nii minna ja võib naa minna. Hetkel on laps 4-aastane ja on järsku avanenud. Sõnu tuleb iga päevaga juurde, aga areneda on veel kõvasti tal. Ta kordab päris palju sõnu järgi, aga ise väga aktiivselt kasutusse veel ei võta neid. Eks ta oma kõne arengult ole u. 2-aastase tasemel. 2 aastat noorem vend räägib sama palju.