Esileht Erivajadustega laps Kõnepuue, kuid kahtlus autismile. Suunatud ajuuuringutele. Kes käinud????

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Kõnepuue, kuid kahtlus autismile. Suunatud ajuuuringutele. Kes käinud????

Postitas:

Alustan siis algusest, laps hetkel 5 aastat ja mõned kuud. Alates 4aastasest määratud keskmine kõnepuue. Reh. plaani alusel käime juba aastajagu logopeedi, eripedagoogi juures. Nüüd olen lisaks võtnud ka psühholoogi teenuse. Kõne aastaga ikka tohutult arenenud.
Aga on tekkinud probleeme käitumisega, Teiste lastega mängides tekivad konflktid, on hakanud ka lööma kui teisiti lahendada ei oska. Nüüd õpetaja pidevalt ikka mainib, et lapsel esinevad autistlikud jooned. Kuna eelistab omaette mängida ja talle sobivad kindlad reeglid . Pidevalt mainib, et lapsel mingi diagnoos .
Lasin siis perearsti neuroloogile saata. Aga seal laps ei teinud seal põhimõtteliselt midagi kaasa, niisama eputas ja tahtis ära minna. Neuroloog siis ütles, et eakohane kontakt puudub ja peaks sotsiaalselt parem areng olema. Aga logopeedi juures teeb ilusti kaasa ja lasteaias ka seda muret ei ole, et tegevustes kaasa ei teeks.
Neuroloog arvas, et võiks uuringud teha. Et 4-5 päeva haiglas teevad siis ajuuuringu, mingi uneuuringu ja seal kohapeal saab siis ka logopeedi, psühholoogi arvamuse.
Ma nüüd täitsa paanikas, et mis nüüd edasi. Äkki ei tee ta seal ka midagi kaasa. Kes on käinud selle tee läbi rääkige omast kogemusest. Ma olen ikka täitsa hirmul ja mures.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 28.11 20:45; 29.11 08:13; 29.11 11:23; 30.11 08:05; 30.11 08:18; 30.11 10:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötan ise haiglas ja võin öelda, et karta pole midagi. Spetsialistid näevad igapäevaselt lapsi, kes kaasa ei tööta. Kui lapsel on vähemalt keskmise raskusastmega autistlikud jooned, siis on see väga kergesti tuvastatav juba vaatluse teel. Autismi diagnoosi paneb psühhiaater. Aju uuringud tehakse kõikidel autismikahtlusega lastel, et välistada epilepsia.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 00:49; 29.11 14:15; 30.11 19:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja. Ausalt öeldes, ma ei teagi miks meid sinna uuringutele saadeti. See arsti visiit käis nii kähku ja olin ise ka ähmi täis, kuna laps ei püsinud paigal. Sain nagu aru, et kõne pärast saadetakse, kuna ta imestas, et me pole veel käinud. See toimuks siis Tartu lastekliinikus.
Eelmine kevadel, käisin seal samas perearsti saatekirjaga klinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi juures vastuvõtul, seal käitus laps ilusti ja tegi testid kaasa. Nemad leidsidki, et probleem on kõne rääkimises, milles oli suur mahajäämus aga kõne mõistmine vastas normile. Siis juba logopeed mainis, et kõigepealt oleks pidanud minema neuroloogile ja tema siis edasi suunama teiste spetsialistide juurde.
Aga igaljuhul, logopeedi arvamuse põhjal määrati kõne ja keele täpsustamata arenguhäire.
Kuna alates märtsist peaksin ma hakkama puuet pikendama, vaatangi, et peaks jälle kliinilise logopeedi juures käima.
Ta käib ka (lisaks taastusravikeskuse logopeedile) veel lasteaialogopeedi juures, siis ükspäev ma vestlesin jälle logopeediga kõne arengust, siis tema ütles küll, et nüüd on asi ainult üksikutes häälikutes ja selle põhjal enam arvatavasti puuet ei pikendata.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 28.11 20:45; 29.11 08:13; 29.11 11:23; 30.11 08:05; 30.11 08:18; 30.11 10:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on nii huvitav, kuidas osa lapsi saadetakse nii kergelt neuroloogi jutule. Ok, kõne pole eakohane, kuid näha on, et lsps saab korraldustest aru ja täidab neid jne. Minu kogemus on jälle vastupidine. Koguaeg rääkisin, et laps justkui ei saa kõnest aru, kui ses vanuses peaks, rääkimata kõne eakohasest arengust. Lõpuks, kui autimismispektrihäire dgn pandi, küsisin ise, et kas peaks neuroloogiliselt üle kontrollima ka igaks juhuks.

Aga teemasse. Mina käisin oma sutistliku 4a poisiga EEG uuringul ja saime tehtud, kuigi laps ei ole ka eriti koostöö aldis. Kui oli vaja silmad kinni panna, vajutasin oma käega kinni. Isegi, kui ta ühekorra oleks nõus olnud silmi kinni pigistama, siis rohkem enam mitte. Ja üldse, ta eriti käsu peale ei tee midagi.
Talle sugugi ei meeldinud see andurite pähe panek, et mingi geeliga koos, aga õega saime ta ikka nõusse räägitud. Üldse oli õde väga rahulik ja normaalne.
Et ta uuringul magama jääks, hoidsin teda eelmisel päeval kaua üleval ning hommikul vara üles. Käis hommikupoole veel lasteaiaski. Anti ka melatoniini tablet ja no magama jäämisega probleemi polnud.
Haiglas paar päeva ongi vb lihtsam, saab korraga ära tehtud kõik asjad, mitte ei pea edasi-tagasi jooksma erinevate asutuste vahel.
Meil just logopeedil kaasa ei taheta teha. On selline tüüpiline autist, ajab omi kindlaid jutte ja dialoogiga kaasa ei tule ja uute või teda mitte huvitavate teemadega ei haaku.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.11 10:51; 01.12 00:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsiksin eelmiselt, et kuidas või kus teie lapsele autismispektrihäire dgn pandi a mis phjusel seda kahtlustati.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 28.11 20:45; 29.11 08:13; 29.11 11:23; 30.11 08:05; 30.11 08:18; 30.11 10:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõne ja keele täpsustamata arenguhäire määratakse tavaliselt nendele lastele, kellel peale kõne on ka muid arenguprobleeme ehk siis enamasti autistlikele lastele. Kui lapsel on ainult kõne probleem, siis täpsustamata arenguhäiret ei panda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 00:49; 29.11 14:15; 30.11 19:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Me läksime kõigepealt lapsega neuroloogi juurde ja temalt saime autismi kahtluse puhul saatekirja psühhiaatria kliinikusse vaimseterviseõe juurde, kes siis oleks aidanud organiseerida uuringutele. Aga kuna tema vastuvõtule ei olnud aegasid saada siis läksime uuesti neuroloogi juurde, sest meil oli nii kokkulepitud, et kui asi pikale peaks venima siis saab temalt saatekirja haiglasse uuringutele. Kuna olime hiljuti sealse psühholoogi ja kliinilise logopeedi juures juba käinud, polnud nendega vaja uuesti kohtuda. Haiglas olime 3-4 päeva. Vestlesin osakonna neuroloogiga veel, et kõik üle täpsustada lapse kohta ja selgitati milliseid uuringuid võiks teha. Iga päev tehti mõni uuring. Vere- ja uriiniproovid võeti, et uurida ainevahetust, teatud vitamiinide taset ja veel miskit. Tehti ka kromosoomiuuring. EEG uneuuring. Lapsele anti melatoniini siirupit, et kergemini uinuks. Ta oli mul üsna rahutu seal. Seejärel MRT- uuring narkoosiga. Selle tegemiseks transporditi kiirabiga Puusepa tn kliinikusse, sest lastekliinikus puudub vastav aparatuur. Kuid ega need uuringud ei näidanud midagi. Lõpuks otsustasime minna psühhiaatriakliinikusse, kus siis psühhiaater küsitles ja andis täitmiseks testid (1 oli mõeldud täitmiseks ka lasteaiakasvatajale) ning suunas sealse logopeedi juurde, kes tegi PEP-R testi, mis näitab lapse võimekust erinevates valdkondades. Seejärel suunas psühholoogi juurde, kus pidi mitu korda käima. Kõigepealt oli intervjuu vanemaga ja hiljem tegi lapsega ADOS testi, kus vaatles mismoodi laps erinevaid ülesandeid lahendab ja reaktsiooni. Kõige selle põhjal pani psühhiaater diagnoosi. Tagantjärele võin soovitada, et alustada võikski laste psühhiaatrist.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.11 19:42; 30.11 10:35; 30.11 22:55; 30.11 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaatasin, nüüd üle puue on hoopis määratud diagnoosiga kõne ja keele kõrvalekalle.
Kõne ja keele täpsustamata arenguhäire on kirjas neuroloogi poolt antud saatekirjalehel mis anti kaasa uuringutele tulemiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 28.11 20:45; 29.11 08:13; 29.11 11:23; 30.11 08:05; 30.11 08:18; 30.11 10:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma oleks ka läinud lastepsühhiaatri juurde aga aegasid pole saada.
Haiglauuringutele aja sain jaanuari keskele. Ma vist muretsen , end hulluks senikaua. Ma ei tea ise ka mida ma kardan aga paanika minus järjest süveneb. Ma näen, et kõne areneb ja mulle tundub ,et lapsega on kõik korras. Saab kõigest aru, teeb kaasa kõik mis vaja. Ainult suhtlemisoskusest oleks nagu puudu.
Aga ega mina ka mingi eriline suhtleja pole. Pole mul sõpru ja keegi lastega meil külas ei käi ja üldse omavanustega lastega lapsel ongi ainus kontakt lasteaias.

Kas kuskil internetis on sellist gruppi mis mõeldud erivajadusdega laste vanematele. Et lihtsalt lugeda teiste mõtteid ja kogemusi ja suhelda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 28.11 20:45; 29.11 08:13; 29.11 11:23; 30.11 08:05; 30.11 08:18; 30.11 10:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Käige seal uuringutel ära aga proovige ka psühhiaatri või vaimseterviseõe juurde aega saada, sest ainuüksi haiglauuringud kõiges selgust ei too. Minu lapsel olid need ajuuuringud korras, kuid ometigi on ta autist. Helistage iga nädal, kuni mõni psühhiaater avab uued vabad ajad. Ooteajad võivad küll mitu kuud olla. Tartus on ka tugiteenuseid pakkuvaid asutusi, kus on ka lastepsühhiaatreid ning ka tasulisi vastuvõtte, kuhu pääseb kiiremini.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.11 19:42; 30.11 10:35; 30.11 22:55; 30.11 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eelmisele. Küsiksin, et kui vana Su laps on ja mille pärast tekkis autismikahtlus. Kas ise panite kodus midagi tähele või öeldi lasteaiast või alles neuroloogil.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 28.11 20:45; 29.11 08:13; 29.11 11:23; 30.11 08:05; 30.11 08:18; 30.11 10:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamikel autistikel lastel ei leia ajuuuringutel mitte midagi. Aga kuna autistlikel lastele esineb epilepsiat kordades rohkem kui mitteautistlikel, siis tehakse kõikidele autismikahtlusega lastele ajuuuring. Ja osad lapsevanemad ei saa aru, et nende laps on autislik isegi siis kui vastav diagnoos on välja pandud. Autismi diagnoosi panemisel kindlasti ka palutakse lasteaia
õpetajatel täita küsimustik. Väga paljudel kõneprobleemidega lastel on autistlikud jooned. Aga mitte mingit hirmu tunda ei tasu, mitte ükski uuring ei tee laps autislikuks ega haigeks. Kui siiani tundub, et laps tuleb iseendaga ja lasteaias toime, siis suur põhjust muretseda ju pole. Väga paljud autislikud lapsed käivadki tavalasteaias.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 00:49; 29.11 14:15; 30.11 19:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Alustan siis algusest, laps hetkel 5 aastat ja mõned kuud. Alates 4aastasest määratud keskmine kõnepuue. Reh. plaani alusel käime juba aastajagu logopeedi, eripedagoogi juures. Nüüd olen lisaks võtnud ka psühholoogi teenuse. Kõne aastaga ikka tohutult arenenud.

Aga on tekkinud probleeme käitumisega, Teiste lastega mängides tekivad konflktid, on hakanud ka lööma kui teisiti lahendada ei oska. Nüüd õpetaja pidevalt ikka mainib, et lapsel esinevad autistlikud jooned. Kuna eelistab omaette mängida ja talle sobivad kindlad reeglid . Pidevalt mainib, et lapsel mingi diagnoos .

Lasin siis perearsti neuroloogile saata. Aga seal laps ei teinud seal põhimõtteliselt midagi kaasa, niisama eputas ja tahtis ära minna. Neuroloog siis ütles, et eakohane kontakt puudub ja peaks sotsiaalselt parem areng olema. Aga logopeedi juures teeb ilusti kaasa ja lasteaias ka seda muret ei ole, et tegevustes kaasa ei teeks.

Neuroloog arvas, et võiks uuringud teha. Et 4-5 päeva haiglas teevad siis ajuuuringu, mingi uneuuringu ja seal kohapeal saab siis ka logopeedi, psühholoogi arvamuse.

Ma nüüd täitsa paanikas, et mis nüüd edasi. Äkki ei tee ta seal ka midagi kaasa. Kes on käinud selle tee läbi rääkige omast kogemusest. Ma olen ikka täitsa hirmul ja mures.

Kui laps teeks igal pool ja igas olukorras kõike kaasa poleks ju probleemi millega vastava spetsialisti juurde lähed.
Küll nad oma vajsliku info kätte saavad

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Laps ei käinud veel lasteaias, kui hakkasid ilmnema kummalised käitumisjooned. Perearstist polnud ka abi. Rahustas ja ütles iga asja peale, et ju see on tema eripära. Kuna laps oli beebieas tekkinud värinate tõttu neuroloogi jälgimise all siis ühe visiidi ajal tekkis tal lapse jälgimise ja minu jutu põhjal kahtlus, et võib autism olla. Kõigil väljendub see erinevalt aga võin loetleda, millised autistlikud käitumisjooned lapsel järkjärgult ilmnesid. Paljud neist on õnneks nüüdseks taandunud. Laps muutus järsult rõõmsameelsest kurvameelseks ja rahutuks. Hakkas pilgutama silmi imelikult ereda valguse peale, liigselt telekale ja muusikale tähelepanu pöörama, kehhitas õlgu, keerutas end ja esemeid, lehvitas käelabadega sünkroonis, hüples, hakkas kikivarvukil kõndima, õues jooksis sihitult väsimatult ringi, ohutaju oli nõrk, haiget saades ei reageerinud alati valule, karjus üsna tihti, öösiti ärkas kisaga korduvalt, rivistas mänguasju, mingi moment muutus toidu suhtes valivaks, selgeks õpitud sõnad ja pilkkontakt kadusid ära, ei reageerinud enam oma nimele, naeris vahel tühjusesse, pallid ja kiikumine pakkusid suurt huvi, kõik tehnika asjad pakkusid suurt huvi. Meeldivad tähed, numbrid, tootekataloogide lehitsemine, jpm.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.11 19:42; 30.11 10:35; 30.11 22:55; 30.11 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil nt pandi dgn välja ilma igasuguste neuroloogiliste uuringuteta. See oleneb, kustkaudu sa pöördud. Mina läksin kohe psühhiaatrile, aga vanema lapse saatis perearst esmalt neuroloogile (kuigi seal oli kõik korras) ja käis korralik solgutamine kahe maja vahet (samuti Tartus). Koostöösse, siis minu laps ei läbinud ka kõiki teste täismahus, sest lihtsalt ei teinud kaasa. Dgn sai sellegipoolest. Karta pole midagi vaja, aga ise pead infot otsima palju, sest psühhiaater eriti (ajapuudusest) ei selgita midagi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Fb grupid: MeiePäikesed! ATH ja pervasiivse arenguhäirega lapsed

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.11 19:42; 30.11 10:35; 30.11 22:55; 30.11 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina siis see, kes ise küsis neuroloogile.

Laps oli juba suht algusest peale natuke teistsugune.Tema areng jäi ka eakaaslastest maha. Alguses arvasime, et meditsiiniliste sekkumiste pärast, mida esimesel 1.5-elaastal väga palju oli: operatsioonid, protseduurid jne.

Olime temaga taastusraviarsti juures jälgimisel umbes poole aastasest saati. Käisime võimlemas, et füüsilist poolt järgi aidata. Lõpuks, umbes pärast kolmandat eluaastat saatiski taastusraviarst meid laste psühhiaatri juurde jne. Sinnani muudkui “jälgisime”, kuigi mulle oli ammu saanud selgeks, et kõik pole nii nagu keskmiselt. Et jah, kõige pealt märkadin ise asju…

Meil tekkis kätega lehvitamine ja “ee” häälimine juba enne esimese eluaasta täitumist. Lisaks tagus ta kandu vastu maad. Ja just kõva pinda. Talle meeldis see heli, mis ta tekitas. 9-kuuselt tulid esimesed sõnad, kuid mul oli raske aru saada, Kas need tema jaoks midagi tähendavad või lihtsalt on suvalised silbid, mida korrutada. Neex olid “emme, opa ja aitäh”. Aga ta ei öelnud nt emme ja sirutanud käsi mu poole. Ta võis seda sõna lihtsalt korrutada ja korrutada. Muus osas oli ta pigem mitte eriti jutukas. Jutukamaks muutus, st rohkem lalisema hakkas pooleteiseselt. Beebina oli ta väga vähenõudlik ja tundus pigem heatujulisena, mis praegu on järjes kehvem. Ta kunagi ei ärganud heatujulise ja naeratava beebina nt. Otseselt ei nutnud ka muidugi.
Siis tekkisid kordused. Me võisime ûht ja sama mängu mängida pool tundi korraga, mitu korda päevas. Nt koer sööb, ja mida kõike ta siis sôi. Hakkas osutama asjadele ha ma pidin kogu aeg kordama, nt veoauto, seguauto, kopp. Need kolm asja, muudeke asjadele mängus ei osutanud. Ûmbritseva vastu ei tundnud ta huvi beebina ega ka umbes 2-aastasenagi veel. Temaga otsimismänge ei saanud mängida ja ega ta praegugi asju ei otsi. Ütleb, et ei leia ja emme sina otsi.
Talle meeldis jalutada. Kui teised emad rääkisid, et nad ei saa meetritki edasi, sest kõike vaja uurida, siis meil sellist asja polnud.
Talle meeldisid ka tähed ja numbrid. Enne teist eluaastat olid tal nii trüki kui kirjatähed selged, numbrid 1-10ni. Peale teist suutis ta enam vähem loendada sajani, st sai sest loogikast aru. Õppis kalendri järgi ära. Ta veel ei loe tekste, aga üksikuid sõnu veerib kokku ja ka u 3-aasta kandist. Ka meeldis juba varakult tootekatalooge uurida ja mitte niivõrd tooteid, kui hindu/ numbreud nende juures jne jne. Paljud asjad samad, mis eelnevalt juba välja toodud. Käeliselt on ta pigem kehv, sest kaht kätt koos ei taha teos hoida. Beebina oli ka mingi asi ühes käes koguaeg ja teisega vaatas siis asju ja mängis. Kõne arenes kehvalt ja ega sed praegugi hea pole. Lisaks ei astu ta dialoogi, vaid võib lõputult tsiteerida katkendeid multikatest vms. Üsna varakult tundus mulle, et laps justkui ei mõista, mida talle räägin ja et ta ei räägi minuga.

Eakaaslastest pole ta eriti pidanud ega pea siiani, täiskasvanud meeldivad rohkem. Kipub kallistama kõiki ja rohkem sõber olema, kui ma tahaks.

Umbes 2-aastaselt juhtusin youtubest nägema videot autismi varastest märkidest umbes 2-aastastel (mu laps oligi u sama vana) ja tundsin vist 100% oma lapse ära.

Reha-plaani järgi oleme käinud logopeedil umbes 2a6kuust, aga ma ei ütleks, et suurt arengut oleks olnud. Rohkem on abi olnud tegevusteraapiast, kus ta käib ka juba 3-ndast eluaastast. Käime ka võimlemises. Füüsiliselt on ta küll märksa tublimaks läinud. Nüüd läheb teine aasta tasandusrühmas.

Muidu väga püsimatu sell. Keskenduda ei suuda. Tahab küll nn õppida, aga näed, kuidas pilk eksleb ja teemas püsida ei suuda. Hakkab mingit muud situatsioonk kordama ja näha on, et pole üldse mõttega asja juures. Rääkimata sellest, et me nt vestlekski sellest, mida parasjagu teeme. Nn maailma asjades arutamisest temaga ma võin ainult und näha ja ei tea, kas üldse kunagi saab. Samuti pilk-kontakt kehv. Vaatab sust mööda või läbi, endal maru arukas nägu peas. Samuti ohutaju nõrk ja valulävi väga kõrge. Arste kardab paaniliselt ja hakkab röökima enne, kui midagi jõutakse teha, nt vereproovi võtta. Meil jookseb ka muudkui mööda tuba ringi ja kui on positiivselt erutatud, siis käed ikka megalt vehivad. Vahel ta püüab seda ise kontrollida. Siis on näha, kuidas nägu tõmbub grimassi ja käed rusikasse.
Väga minu külge klammerduv, mis minu jaoks juba natuke ahistav. Alati ei suudagi välja kannatada. Oma noorema venna seljas elab ka pidevalt.
Väga hea mälu on küll tal. Talle on väga lihtne õpetada asju. Nt omal ajal värvid sai ühe päevaga selgeks. Perekonnaliikmete nimed jne. Aga nt jõululuuletust praegu õppida absoluutselt ei taha.
On selline nutikas ka, kohati.

Ma muudkui rääkisin spetsialistidele jne, et laps pole tavaline jne. Ikka öeldi, et jälgime, alla 2-e ja alla 3-aastane ja poiss jne jne.
Kui ma mingil hetkel juba arvasin, et viga on minus ja mina ootan/ eeldan lapselt liiga palju, siis paraku pealt 3.ndat eluaastat hakati järsku temast rohkem ootama, kui ta oli. Hakati küsima, kas olen märganud lapsel olevat autistlikke jooni… Tasandusrühma õpetajad hingasid kergendatult, kui arenguvestlusel said teada, et nemad pole nn halva uudise toojad mulle.

Eeg ja geenitest olid ka meil korras.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.11 10:51; 01.12 00:57;
To report this post you need to login first.
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Erivajadustega laps Kõnepuue, kuid kahtlus autismile. Suunatud ajuuuringutele. Kes käinud????

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.