Esileht Väikelaps Konflikt mänguväljakul

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )

Teema: Konflikt mänguväljakul

Postitas:
Kägu

Tere
Tahaks saada objektiivset arvamust minuga (lapsega) juhtunud konfliktse olukorra kohta kuna mind vaevab see juba mitu päeva.
Olime pisikesega (1a 3k) mänguväljaku liumäel,ise seisin temast 15cm kaugusel kuni ta üles üritas sammuda. Oli ei teagi vist kolmandal astmel parajasti kui kõrvalt jooksis poiss (+/-3a) mulle otsa, et ma astusin isegi pool sammu tagasi korraks,too aga pani sel hetkel minust mööda ja nähes (kindel et nägi minu põnni seal, kuna vene keeles saan ikka väga hästi aru) lükkas teda käega vastu trepipiiret ja vajus siis talle peale ka veel. Mul oli täpselt pool sekundit aega reageerida ja kuna mul lõi sellest silme eest punaseks ja kuulsin aint kuidas minu poiss röökima hakkas, haarasin tollel poisil käest kinni ja tõstsin ta oma poisi pealt ära. Noh ja nagu arvata võib, jooksis eiteakustkohast selle poisi ema ka välja…. Selliste ütlustega nagu ma oleks tahtnud ta tite maha lüüa,ähvardas politseiga ja ropenda nii et jube. Ma nii maruvihane saatsin ta siis pikalt!!!! Lapse sain varsti maha rahustatud ja hakkas enam vähem mängima liivakastis sinikas näol, aga siis kuulen, et mutt räägib oma lapsele, et too tegi kõik õigesti ja et see kuri tädi (ju mina siis) on peast hull 🤪. Vastik tunne siiani!!!!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pange või sada miinust mulle, aga need venelased on enamjaolt nagu hoopis teise planeedi pealt. Lastel lastakse teha ükskõik, mida ja kiidetakse takka iga agressiivset käitumist. Ma ise vihkasin väiksena vene lapsi. Nad olid nii vastikud, füüsilised ja lärmakad, ei sobinud mulle üldse. Minu kohe 7seks saav poeg ka neid ei kannata. Ta on tagasihoidlik ega talu lärmi ja puudutusi. Ometi minu 5aastane poeg on ise ka sama temperamentne nagu slaavlane ja tema ainult vene lastega mängikski. Talle sobivad valjuhäälsed ja käte ja jalgadega rääkivad lapsed.

Kellelegi liiga teha ma tal küll ei luba ja kui keegi minu lastele haiget oleks teinud, siis ilmselt oleksin ma täpselt samamoodi reageerinud, sest ma tean seda silme eest mustaks minemise tunnet. Seda, mis ema podiseb, ma poleks üldse südamesse võtnud. Täitsa kama, kas kiidab oma last agressiivsuse eest või mitte. Kui järgmine kord mu last puutuks, krabaks ta samamoodi ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellepärast ma väldingi mänguväljakuid. Alati on seal mõni selline, kes kohe otsib võimalust teistele liiga teha. Tulin just Rootsi kruiisilt ja sai kaheaastasega mängutubades istutud. Õudne. Küll mingi suurem loikam istub liumäel meelega ees, et väike ei saaks alla lasta, küll pillutakse pallimere pallidega, sõidetakse autoga otsa. Üks vene poiss lihtsalt läks liumäest mööda ja minu poissi seal nähes lükkas ta lihtsalt alla. Sel hetkel on tõesti selline tunne, et annaks kere peale. Kui üks suurem poiss liumäel ees istus ja mu poiss talle otsa kukkus ja haiget sai siis õiendasin küll, kuigi ema istus sealsamas ja lihtsalt lasi sellel sündida. Siis üks poiss lihtsalt möödaminnes lõhkus teise lapse legomaja ära, vehkis meelega puust mänguasjaga teiste kõrval, et need pihta saaks jne. Õudne kui palju on vastikuid kiusajaid ja süüdi ongi õigustavad vanemad kes õigel ajal lapsele selgeks ei tee, et nii ei tohi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen see inimene, kes mänguväljakul külma rahuga keelab võõraid lapsi. Kui ikka näen, et mingid poisid kaklevad, siis ütlen, et lõpetagu ära. Samuti keelan lapsi liumäe liu poolelt üles joosta, kui seal samal ajal on teisi lapsi liugu laskmas. Suuremaid keelan väikelaste alal ringi tormata jms. Ükskord keelasin üht ema, kes talvel bussipeatuses lõi oma umbes 2-aastast last, vot see hakkas räigelt mind vastu sõimama. Üldjuhul lapsevanemad, kelle lapsi olen keelanud, vaatavad veidi viltu, aga vastu ütlema ei ole hakanud, sest ega ma päris lambist ka siiski midagi ütlema ei lähe.

Teemaalgatajal on igal juhul õigus niisuguses olukorras. jah no eks see teine laps vbla ka ehmatas, aga sellises kukkumise olukorras tulebki teine laps enda oma pealt ära tõsta ja kui keegi teda selle eest sõimama tuleb, siis vastu öelda.

Juhtub. Eks teinekord oled valvsam. Ja ära karda võõraid lapsi ennetavalt korrale kutsuda. Kui sul väike on liumäel ja teine tormab talle vastu või hakkab lükkama, siis keela.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Reaalsus on see, et nii väikese lapsega mänguväljakul käies peadki sina pidevalt ka teisi lapsi suunama, õpetama ja korrale kutsuma, sest osad vanemad lihtsalt istuvad eemal pingi peal ja kraabivad oma telefoni ekraani, laps samal ajal tegutseb omapead, või siis istub emme sealsamas liivakasti ääre peal ja naeratab õndsalt, kui tema laps teistele liiva näkku loobib. Kui ise ei sekku, siis kistakse sinu lapselt mänguasjad käest ja tassitakse laiali, liumäel ronitakse üle ja kiigelt nügitakse maha. Iga päev seda muidugi ette ei tule, eks oleneb piirkonnast ka, aga nii kahjuks on. Ja kasvatamata laste emade kisa lase ühest kõrvast sisse ja teisest välja, õigus on ju tegelikult sinul. Ei saa ka mainimata jätta, et enamik vanemaid, ka vene rahvusest, siiski jälgib oma lapsi hoolega ja ei lase neil teistele liiga teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik on muidugi õige, aga ise olen tähele pannud seda, et esimese lapse omanikud kogu aeg kiruvad suuremaid, küll need on lärmakad, ees, ei arvesta tema tibukesega piisavalt. Kui endal rohkem lapsi, nii suuremaid kui väiksemaid, siis ei võta sellist asja enam nii traagiliselt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

kui sa umb 3a last kättpidi üles tõstsid, siis tegid tõesti valesti. Su laps ei olnud suremas, sai haiget kõigest. Ka 3a laps on veel väike – tegelikult ilmselt sikutasidki teda käest vihaga, nagu isegi kirjeldad, et sul silme eest punane.

Õpi rahulikumalt suhtuma laste nügimisse. Seda tulebki ette. Ja teine kord kasuta sõnu ja kahte kätt, et võõras laps oma lapse pealt ära tõsta, selle asemel et silme eest punaselt kedagi käest tirida. Sina oled ju täiskasvanu. Kui laps suuremaks saab, siis võib juhtuda, et tuleb aiast koju hambajälgedega – ära siis kohe paanikasse satu ja kedagi sõima, ehk hammustas sinu oma esimesena…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui sa umb 3a last kättpidi üles tõstsid, siis tegid tõesti valesti. Su laps ei olnud suremas, sai haiget kõigest. Ka 3a laps on veel väike – tegelikult ilmselt sikutasidki teda käest vihaga, nagu isegi kirjeldad, et sul silme eest punane.

Õpi rahulikumalt suhtuma laste nügimisse. Seda tulebki ette. Ja teine kord kasuta sõnu ja kahte kätt, et võõras laps oma lapse pealt ära tõsta, selle asemel et silme eest punaselt kedagi käest tirida. Sina oled ju täiskasvanu. Kui laps suuremaks saab, siis võib juhtuda, et tuleb aiast koju hambajälgedega – ära siis kohe paanikasse satu ja kedagi sõima, ehk hammustas sinu oma esimesena…

Aamen!
Tihti peale lapsed suudavad ka ise konflikti ära lahendada. Andke see võimalus neile, pole nad midagi nii titad.
Muidugi peab ka oma lapse eest seisma, aga ikka rahumeelselt ja positiivselt. Olgem lastele eeskujud. Eeskuju on kõige parem õpetus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arust on siin väga raske mingit selget seisukohta võtta, kui pole ise kõrvalt näinud, kuidas see lugu oli: kuidas too tõuklemine toimus, kui vana teine laps tegelikult võis olla, millised Sinu liigutused, ilme jne võisid olla. Täitsa võib olla nii ja täitsa võib olla naa.

Aga. Kui ma nüüd eeldan, et tegu oli tõesti kolmeaastasega, siis kuigi ta tundus Sulle ilmselt Su oma armsa tita kõrval hiiglane, siis tegelikult on tegu ikkagi väga väikese lapsega. Loomulikult, 3-aastasele tuleb lõputa seletada-seletada-seletada, et tuleb vaadata, et teistele otsa ei tormaks, et pisematest ei tohi lihtsalt üle joosta neid eest ära tõugates — aga reaalselt on see jutustamine suuremalt jaolt ikkagi töö tuleviku nimel, et kunagi hiljem oleksid need reeglid pähe raudselt kinni kasvanud. Aga reaalselt kolmeaastane, olgu ta kuitahes kasvatatud ja heasüdamlik ja kuitahes palju vastavaid manitsusi kuulnud, väga tihti lihtsalt ei näe ega märka mänguhoos, kas ja kellele ta ette või otsa jookseb, keda ta huvitava objekti suunas tormates tõukab või eest ära lükkab jne. Ning vanemad muidugi peavad jälgima ja juhtima tähelepanu, keelama ja seletama. Aga praktikas juhtub igaühel ikka silmapilke, kui tähelepanu hajub või kui isegi pidevalt jälgides ei jõua lapsele järele ja teda takistama nii kiiresti, kui vaja oleks (1,5-aastane liigub veel aeglaselt, 3-aastane aga juba väga kiiresti, samas poeb läbi igasugu kitsastest pragudest, kust täiskasvanu ei mahu ja peab ringi minema). Eriti keerukas või isegi võimatu on lapse päris iga liigutust peale passida siis, kui ollakse juhtumisi mänguväljakul kahe või enama lapsega korraga — ka märksa vanem laps vajab ajuti siin-seak tähelepanu, abi või lohutust …

Ühesõnaga, oli kuidas oli, aga VIHASTAMINE kolmeaastase peale on minu arust igatahes üle võlli. Ja KUI on olukord, kus on vaja võõrast last füüsiliselt puudutada (eemaldada, tõsta, takistada, mis iganes), siis mimu hinnangul ainuke aktsepteeritav viis täiskasvanu poolt seda teha on ikkagi minimaalset vajalikku jõudu ja puutekontakti rakendades — mitte rohkem kui hädavajalik — ning väga rahulikult. Võõrast last vihasena käest rebida ei ole okei, isegi kui laps käitus halvasti! (Eeldusel, et kellegi elu ei ole ohus.)

Kokkuvõttes jääb seda kirjeldust lugedes pigem selline mulje, et ainsa ülipisikese lapse emana ei oska Sa adekvaatselt hinnata veidu vanemate (kuid siiski veel väikeste) laste eakohast ja ootuspärast käitumist, seetõttu vihastasid, ei suutnud oma viha ohjeldada ja reageerisid üle, mis omakorda viis teise lapsevanema kaitseseisundisse ja pani teda üle reageerima. Muidugi võin ma ka eksida, olemata situatsiooni pealt näinud, aga Sinu kirjelduse põhjal tundus kõige tõenäolisem selline olukord.

Eks Sa kunagi ise näed, kui Sinu laps juhtub kellegi väiksema jalust maha jooksma (kui Sul pole just ülirahulik ja -aeglanr laps, jääb paraku illusiooniks, et Sinu hea kasvatustöö sellise olukorra välistab), kas Sa tunned, et Sinu jaoks on aktsepteeritav, kui teine lapsevanem tuleks teda vihaga sikutama, või mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rahulikult mürgeldaja oma tite pealt ära tõsta oleks okei.
Vihasena kolmeaatsast oma tite pealt ära rebida ei ole okei.
Vihastada selle peale, et aastane ja kolmeaastane võivad müramishoos põrkuda (ja juba suht mõõtmete tõttu kolmeaastane jääb üldjuhul võitjaks!) tundub ikka täiesti ebaadekvaatne.

Aga täiesti kindlalt ainsa väikelapse ema probleem. Varsti on sinu oma see “hirmus suur kolmeaastane”, eks siis näed isegi, et käitusid üle võlli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik on muidugi õige, aga ise olen tähele pannud seda, et esimese lapse omanikud kogu aeg kiruvad suuremaid, küll need on lärmakad, ees, ei arvesta tema tibukesega piisavalt. Kui endal rohkem lapsi, nii suuremaid kui väiksemaid, siis ei võta sellist asja enam nii traagiliselt.

Nii on jah. Kui mul oli esimene laps, siis mõtlesin ka, et kuidas vanemad lapsed ei märka pisemaid. Kui mu enda tibununnu suureks kasvas, siis pidin kogu aeg teda manitsema, et pisemaid liumäel kõrvale ei lükkaks ja otsa ei astuks. Kolmene on ka veel suht titt, kes ei jaga ööd ega mütsi mingist järjekorrast vmt, kui vanemat läheduses ei ole. Praegu on mul kolm last ja võtan rahulikumalt selliseid kokkupõrkeid. Passin muidugi alati laste juures ka, mitte ei istu ninapidi telefonis.

Kivi läheb siin muidugi vanemate kapsaaeda, kes ei valva, et lapsed teistele liiga ei teeks.
Samas kurjalt kolmeaastast eemale tirida pole vaja. Ikka õrnasti. Mu enda viimane laps saab just kolm ja tegelikult ei oska ta ilma vanema juuresolekuta ima tegevuse riske hinnata. Seega, mänguväljakul jää rahulikuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui mul kodus 1-aastane ja 3-aastane olid, siis väiksem sai üsna ruttu selgeks, et kui suurem kuskilt joostes tema poole tuleb, on targem ennetavalt maha istuda. Võis küll olla “nunnu väike vennake”, aga see absoluutselt ei seganud löömist-lükkamist-asjade ära võtmist. Ka enda kolmese peale läks vahepeal närv mustaks…
Aga oli mis oli, tuleviku mõttes on selge, et nii väikest turvadki veel kogu aeg. Jube tüütu ja väsitav, aga pole miskit teha. Konflikti tekkides proovid ise rahulikuks jääda või vähemalt rahulik välja paista. Muuseas, lisaks keelamisele võib võõraid lapsi ka juhendada (“ettevaatlikult, siin on väike tita”) ja kiita (“aitäh, et oma järjekorda ootasid”)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgatajana Lugesin juba mitu kommentaari selle kohta, et ainukese lapse emana jne jne….
Mul on kaks last – esimene on juba 12 ja teine 1a 3k.
Ja ma ei ütleks et ma rebisin seda last kättpidi ja raputasin maruhoos. Täitsa tavaliselt võtsin ja tõstsin maha. Ja niimoodi ei oskaks ma hinnata kui kõvasti ta minu poissi vastu puupiiiret lõi, seega reageerisin koheselt. Tolle poisi ema leidis mu Facebookis üles ka juba, et vabandust paluda…. Ei raatsi mina midagi vastata talle – tehku mis tahab, aga mina käituks enam vähem sama moodi kui tuleb selliseid situatsioone ette!!!!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgatajana Lugesin juba mitu kommentaari selle kohta, et ainukese lapse emana jne jne….

Mul on kaks last – esimene on juba 12 ja teine 1a 3k.

Ja ma ei ütleks et ma rebisin seda last kättpidi ja raputasin maruhoos. Täitsa tavaliselt võtsin ja tõstsin maha. Ja niimoodi ei oskaks ma hinnata kui kõvasti ta minu poissi vastu puupiiiret lõi, seega reageerisin koheselt. Tolle poisi ema leidis mu Facebookis üles ka juba, et vabandust paluda…. Ei raatsi mina midagi vastata talle – tehku mis tahab, aga mina käituks enam vähem sama moodi kui tuleb selliseid situatsioone ette!!!!

oot, teise lapse vanem sai hiljem rahunedes aru, et reageeris üle, aga sina ikka taod rusikatega vastu rindu? Jõudu siis, kui tõesti nii jätkad, siis ära imesta, kui üks hetk peadki politseile aru andma. Ära unusta, et kõik vanemad, kes on läinud ka tõsist koolikiusamist ise rusikatega lahendama, on lõpuks politsei enda kaela saanud! Ilmselt oli sul ka praegu silme eest punane, kui teiste arvustavaid kommentaare lugesid 😀 Kui sa tõesti nii rahulikult oleksid kõike lahendanud, siis sa praegu ei kisendaks, et “käituksid samamoodi”. Mõtle korraks sellele, et just selliste vanemate lastest tulevadki koolikiusajad – kui vanem annab eeskuju, et kõiki olukordi tuleb vihaga lahendada

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Käitusin üsna rahulikult, ei tõstnud eriti häält (vaid niipalju et mind kuulda oleks, kuna laps nuttis kõvasti), ei ropendanud ega vehkinud kättega. Käitusin samamoodi, kuna oli normaalne ja adekvaatne käitumine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tolle poisi ema leidis mu Facebookis üles ka juba, et vabandust paluda…. Ei raatsi mina midagi vastata talle

Üks inimene sai aru ja julges tunnistada ja vabandada, et üle regaeeris, teine ei saa siiani. Nojah.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei raatsi mina midagi vastata talle – tehku mis tahab, aga mina käituks enam vähem sama moodi kui tuleb selliseid situatsioone ette!!!!

Jeerum, mida see teine ema siis veel oleks teha saanud kui vabandada? Väga hea ju, et juhtumi osas järgi mõtles.
Sa oled ikka kummaline ja konfliktne. Mis su teema point üldse oli siis, kui mitte ärritus tolle ema peale? (mida vabandus normaalse inimese puhul võiks ju leevendada)
Mänguväljakul juhtunu oli tavapärane olukord laste vahel, vaevalt see 3a põnn arugi sai, et teine temast eriti väiksem on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul läheb kergelt silme eest mustaks, aga kui keegi oma põngerja pärast vabandaks, võtaks ma selle kahe käega vastu ja loeks tüli lõppenuks. Mida see vihapidamine head teeb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kolmene pole veel selline, et alati tajuks, et võib teistele haiget teha. Tuli mõte, jooksis seda teostama. Halb tõesti, et teine laps sealjuures ette jäi, aga kui eluohtlik olukord ei ole, siis oleks saanud ka veidi rahulikumalt lahendada. Aitad selle võõra lapse üles (saan aru, et nad ukerdasid seal mõlemad, ei saanud kumbki ei edasi, ega tagasi, sest teine laps oli sinu omale otsa kukkunud), seejärel küsid, ega nad haiget ei saanud ja lohutad enda oma.

Ei ole need mänguväljakud nii saatast midagi, kus võõrad lapsed muudkui väiksemaid klohmivad. Jälgida tuleb muidugi kogu aeg, mõnda situatsiooni on võimalik juba eos ennetada. Nt näed, et teine laps tormab liuvälja poole, sinu väiksem ja aeglasem kohmitseb seal ees, siis aitad enda last edasi, et teistele ette ei jääks jne.

See, et selle teise laps ema räuskama kukkus, võis ka tulla sellest, et sa rapsasid ta lapsest nii äkiliselt, et tema nägi seda eemalt kui väga agressiivset käitumist.

Mul on lapsed 1,5-aastase vanusevahega, nii et seda mänguväljakutel tiksumist, kui kumbki lasteaias veel ei käinud, oli meil ikka mitu aastat. Väga harva, kui mingi negatiivne kogemus oli. Pigem oli neid tüütuid olukordi, kui paterdab kellegi aasta-paarine ligi, hakkab mänguasju võtma, no ikka ju lubad, aga siis ei taha see laps jälle õigel ajal tagasi anda, kui minu lapsed jälle mängida oleks tahtnud. Siis oli küll tüütu oodata, et millal selle võõra lapse vanemale kohale jõuab, et me juba tükk aega räägime, et palun anna nüüd tagasi, et me hakkame koju minema, või et palun anna nüüd tüdrukule tema asi tagasi, ta tahab ka mängida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgatajana Lugesin juba mitu kommentaari selle kohta, et ainukese lapse emana jne jne….

Mul on kaks last – esimene on juba 12 ja teine 1a 3k.

Ja ma ei ütleks et ma rebisin seda last kättpidi ja raputasin maruhoos. Täitsa tavaliselt võtsin ja tõstsin maha. Ja niimoodi ei oskaks ma hinnata kui kõvasti ta minu poissi vastu puupiiiret lõi, seega reageerisin koheselt. Tolle poisi ema leidis mu Facebookis üles ka juba, et vabandust paluda…. Ei raatsi mina midagi vastata talle – tehku mis tahab, aga mina käituks enam vähem sama moodi kui tuleb selliseid situatsioone ette!!!!

Ja siis ootame veel, et lapsed oskaks käituda. Kui täiskasvanud sellised mõttetud jaurajad on, ikka enda õigus peab peale jääma ja ennast tuleb kasvõi nui neljaks veenda, et ise ollakse see kõige õigem. Isegi teise vabandus ei kõlba … Kõige hullem kaader ongi vist lapsega kodune ema, mõtleb üle ega oska olukordi adekvaatselt hinnata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ehh, ju olen ikka mega pika vihaga mutt. Lugesin selle ema kirja päris mitu sada korda risti ja põiki läbi, ju vist oleks saanud kuidagi teist moodi asju lahendada. Aga mina pole harjunud, et ma pean absoluutselt kõiki lapsi ise vahtima ja vajadusel noomima jm. Vaatan ikka oma põnni ja seisan ees ka veel, et keegi tema ligi ei saaks, seega ma ei ootanud, et keegi ka mind jalust maha jookseb…
Pole absoluutselt vihane lapse peale, nagu kommenteerijad mainivad, mind ajas närvi too ema, kes nii koledaid asju üle mänguväljaku röökis, see jääb ju hinge kuidagi 🙁
Esimese lapsega oli ka nii, et kui ma olin juures ja nägin ise asja pealt, siis tean mille pärast ja peale ma reageerin, ja kui ma asja pealt ei näe, siis ma alguses ikka uurin mis juhtus – ei hakka eiteamispärast niisama lõugama teiste inimeste peale juu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ka ebaadekvaatselt lõugavate vanematega on kasulik kasutada peegeldamist – “te kartsite, et ma teen teie lapsele haiget! See võis väga hirmus olla” vms. See võtab tavaliselt KOHE teisel tuure maha ja siis saab edasi vaadata.
Aga avalikus kohas on jah, et kahjuks teiste käitumist kontrollida ei saa. Enda käitumist see-eest saab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mind ajas närvi too ema, kes nii koledaid asju üle mänguväljaku röökis

Ta vabandas selle eest. Milles probleem on? Nagu esimeses postituses kirjeldasid, ei jäänud sa ise ka võlgu tema sõnadega kostitamisel kohapeal.
See “üks ropendas, teine saatis pikalt” andis täiusliku pildi kahest teise Eesti emmest mänguväljakul karvupidi koos. Ühe hilisem käitumine jättis temast siiski parema mulje, ju käisid emotsioonid üle. Teine aga ärpleb endiselt edasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Milles probleem on?

Peaasjalikult selles, et tõuklejakese ema ei passinud oma last, vaid vahtis ilmselt telefoni. Oma lapsekese kisa kuuldes tormas ta maruvihasena last päästma, olles kindel, et tema maimukesele tehakse hirmsat ülekohut.
Sellest ka see jube sõim.
Nüüd aga nokivad siinsed mammad seda ema, kes oma lapsel silma peal hoidis ja täiest adekvaatselt reageeris, kui järelevalveta jäetud võõras laps süüdimatult tõukles.
Ärge ometigi vahtige telefoni, jälgige oma lapse tegevust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käitusin üsna rahulikult, ei tõstnud eriti häält (vaid niipalju et mind kuulda oleks, kuna laps nuttis kõvasti), ei ropendanud ega vehkinud kättega. Käitusin samamoodi, kuna oli normaalne ja adekvaatne käitumine.

Täitsa rahulikult tõstsid last käest, endal silme eest punane? Sa ise aru ka saad, et see võib halva õnne korral traumapunktis lõppeda? Last tõstetakse ikka kahe käega, mitte üht kättpidi üles, see võib luu pesast välja tõmmata. Olen oma lapsega kaks korda sellise asjaga traumapunkti jõudnud, mõnel lapsel tuleb luu pesast kergesti välja. Iial ei julgeks võõrast last ühest käest tõsta, ei tea ju mina, kas tal ka see kergesti juhtub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sul tõesti vedas, et see naine ei kutsunud politseid sulle. Sa siiski panid oma käed tema lapse külge. Last ei tohi tõesti tõsta kätest püsti,võib tekkida luumurd. Lapse luud on väga õrnad. Seda sa poleks tohtinud teha nagu ka lasta oma lapsel seal ukerdada. Kuid tegijal ikka juhtub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kunagi tuttav rääkis, et oli mängutoas, kus 2 last läksid kõvasti riidu, varsti sekkusid siis vanemad ja läks kõvemaks ütlemiseks – lõpuks märkasid – et nende lapsed mängivad rõõmsasti koos.
Lapsed saavad ise palju kiiremini oma suhted korda, kui vanemad, kes veel tükk vimma kisuvad.
Eestlase ja venelase vahe ongi see – venelane kisab oma viha välja ja on jälle sõber, eestlane aga peab pikka viha edasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tuleb meelde seik oma esimese lapsega. Oli ka selline aastane ja natuke peale, tahtis kangesti liumäest alla lasta. Upitasin siis teda sinna otsa muudkui, aga korraga istus liumäe otsas tüdruk. Võis ka olla umbes kolmene “suur” tüdruk ja venelane ka. Kuraasi tal oli, alla ei sõitnud ja mind ei kuulanud, lihtsalt istus. Minu oma vigises, tahtis liugu. Ema kuskil polnud, asi ei lahenenud, lõpuks vihastasin, krabasin oma lapse sülle ja enne äraminekut ütlesin tüdrukule pahasti.

Siiamaani on meeles (pea 17 a tagasi). Eriti kui oma põngerjas suuremaks sai, oli häbi, kui meelde tuli. Sellevõrra püüan praegustele noortele emmedele andeks anda, mida nad suures lolluses teevad. Seda ilmselt tegi teemaalgataja loos ka selle “suure poisi” ema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arust sa käitusid väga õigesti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma suhtusin mänguväljakutel peadpidi kokkujooksmisesse esimese lapse ajal sama traagiliselt. Peale kolmandat enam mitte. 🙂

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )


Esileht Väikelaps Konflikt mänguväljakul