Kuidas lahendada probleeme, kui lahendus peab alati jääma selline, nagu teine õigeks peab?
Astudes eemale. Ses mõttes, et inimesed arvavadki, et nendel on lahendus ja just see lahendus on õige. Sellest tekib arutelu, mis võib minna tülini ja selle vaidluse käigus peaks kumbki esitama oma argumendid ja nägema ka teise vaatenurka ja võib-olla, vahel pärast rahunemispausi, suudetakse leida mingi kesktee või lahendus. Kui kogu aeg aga ainult üks lihtsalt surub oma arvamuse läbi, siis muidugi ei taha teine enam mingil hetkel midagi arutada ja ilmselt siis tekibki hetk, kus temaga enam probleemidest rääkida ei saa. Nii et võib ka olla tõesti, et üks on tank ja teine on pannkook ja ega see pannkook siis ei taha arutleda millegi üle tõesti.
Ja muidugi on vahel nii, et üks räägib, aga teine lihtsalt ei taha seda kuulda, mis tal öelda on. Tegelikult on neil ilmselt lahendamatud erimeelsused, aga üks veel ei tea seda. Teisel on lihtsalt ükskõik ja ta vaatab, kaua niimoodi saab, sest talle muus mõttes selline elu sobib, lihtsalt ta ei arva, et need teise poole esile toodud probleemid üldse mingid probleemid on.