Teema: Konkurents

#3048676:

Miks peavad lahkuläinud vanemad hakkama teineteisega ja teineteise uute kaaslastega laste silmis konkureerima?

Ei pea.

#3048683:

Ilmselt on see seotud sellega, et põhimõtteliselt see uus kaaslane hakkab ju ka mingil määral mõjutama lapse kujunemist, väärtushinnanguid, tõekspidamisi jne. No nii nagu kõik teised isikud, kellega laps sagedmaini koos viibib nagu nt vanavanemad või õpetajad jne. Ja se eon see, mis tõenäoliselt alateadvuses häirib – et see inimene ei ole nagu sinu poolt välja valitud, sul pole õrna aimu, millised tema tüekspidamise don, sa ei saa juures viibida, kui ta näiteks räägib lapsele juttu, mis ei lähe sinu tõekspidamisega kokku ja ei saa siis nagu asju selgitada (no nt rassismi teema) jne jne

Üritatakse vältida, et see uus inimene muutub autoriteediks lapsele, sets sa ei tea, millises suunas ta last mõjutada võib

Nõustun täielikult. Tõepoolest on üsna keeruline olukord, kus lapse ellu tekib inimene, kellel on hoopis teistsugune maailmavaade või kasvatusmeetodid, kui tema vanematel. Üks lapsevanematest ei ole seda inimest lapse/laste ellu soovinud. Last planeerides üldjuhul ei soovi sellustele asjadele mõeldagi, et keegi võõras inimene lihtsalt tuleb meie kõige kallima ellu. Selles suhtes on mehed pärast lahutust isegi raskemas olukorras. Lapsed hakkavad üldjuhul emaga elama ja kui emal tekib uus elukaaslane, siis lapsed veedavad uue kaaslasega veel rohkem aega, kui oma isaga. Mehe uue kaaslasega nii raske ei olegi, sest üldjuhul lapsed ei pruugi nii omaks võtta isa uut naist ja temaga niipalju aega koos ka ei veedeta.

Ärge muretsege- oma ema on ikka oma ema. Minu teismeline tütar pööras ka ühel hetkel ” kasuema ” usku. Eks neil oli vbl palju rääkida kuna uus emme oli vaid mõned aastad vanem kui tütar ise. Aga aeg teeb oma töö ja elu paneb asjad paika. Tütrel tuli aru pähe ja samuti ka uuel emmel kes 40 aastase taadu omavanuse noormehe vastu vahetas. Lõpuks oli kõigil sellest olukorrast s…maitse suus.
Kokkuvõtvalt: ärge hakake oma ” uusi’ lapsi emmetama. Igaüks kasigu ja kasvatagu oma lapsed ise. Olge lihtsalt normaalsed inimesed, sellest piisab.

#3050344:

#3050246:

Millised õigused üldse jäävad maha jäänud pärisisale?

EV seadusandluse järgi jääb talle õigus maksta 270 eurot kuus, vastasel juhul ta kalastuskaart, juhiluba ja pass kaotab kehtivuse ja ta ise lheb vangi.

Rohkem ühtegi õigust tal pole.

See seadusandlus on välja mõeldud tasakaalustamaks paljude meeste arvamust, et naisel, kelle nad uue seeliku pärast maha jätsid või kes truudusetu või vägivaldse mehega enam koos elada ei suutnud, ei tohi enam mitte mingit eraelu olla.

#3050246:

#3050026:

#3048676:

Miks peavad lahkuläinud vanemad hakkama teineteisega ja teineteise uute kaaslastega laste silmis konkureerima?

Mida sa selle all mõtled? Et kui mees ja naine lähevad lahku ja naisele tekib uus mees, mehele uus naine, siis…? Et nt. naise uus mees võtab nagu isapositsiooni üle? Aga võtabki ju. Laps jääb enamasti ema juurde elama ja ema uuest mehest saabki pmst lapsele uus isa ju. See on ju normaalne, ta on lapse pere liige, kasvatab teda. Halvem variant oleks kui uus mees lapsega ei suhtestuks ja laps end oma kodus võõrana tunneks.

Ja lapse pärisisa valikud on kas kasuisa üle trumbata või jääda lapsest ilma? Ja see on elementaarne ja loomulik? Et näiteks kui pärisisa jäetakse maha rikkama mehe pärast, kes näiteks viib ilma probleemita pere vähemalt korra aastas soojale maale, on loomulik kui ema lastele selgitab, et “näe, oma isa teid reisima ei viinud, sest tal pole piisavalt ambitsioone teha piisavalt raha”? Millised õigused üldse jäävad maha jäänud pärisisale?

Kas elementaarne ja loomulik oleks, et laps käib, seljakott seljas, kahe vanema vahet? Kahes kohas külaline?
Mina ei õigusta lahkuminekuid kuidagi. Toodud näide, kus mees jäetakse naise poolt rikkama mehe pärast maha, on reaalne elu, kahjuks. Sest naised jooksevad sageli tõesti raha suunas, juba tütreid kasvatatakse selles vaimus. Mis siis pärisisa rõõm on? Elatist maksta, meie seaduste järgi on see nii. Mina peaks loomulikuks kui uus mees võtab naise täispaketiga ehk lapsendab need lapsed- lõhud pere, siis vastuta. Elagu ja olgu õnnelikud. Saab eksmees ka elada ja eluga edasi minna, uue pere luua. Praegusel juhul jäävad laste isad lihtsalt peksukottideks ja pangaautomaatideks.
Reisimine aga- tore on, kui uus mees ja ema need toredused kinni maksavad. Hullem oleks kui see reisimisele kulunud summa pärisisalt sisse nõutaks või lapsed hoopis koju jäetaks.
Ja ega konkurents ei ole ainult uute naiste ja uute meeste vahel. Isa uus naine saab ka näiteks lapsele konkurendiks. Räägin oma pere näite põhjal. Ilmselgelt kui ei oleks mind, oleks minu mehe ja tema varasemast lapse suhe tugevam, sagedasem, isiklikum. Praegu on meie pere ja “nende” pere ehk kui laps tuleb külla, peab see olema meile varasemalt teada jne., mitte et tuleb ja lööb meie nädalavahetuse plaanid segi.

Minu laste isa on hakanud mulle kui lapsevanemale konkurentsi pakkuma alles pärast meie lahkuminekut ning uue naisega kokkukolimist.
Varasemalt loopis ta arvamusi, et tema pole lapsi tahtnud ning seega tema seetõttu nendega aega veetma ei pea. Tema ei kavatse oma vaba aega laste järgi sättida või mingitel laste sünnipäevadel ja muidu üritustel osaleda. Perereisid on nõmedad ja mõttetud, sest siis ei saa end ju vabalt tunda. Õppigu lastega see, kellel seda vaja on. Ning söömine – kui jäi lastega koju – siis võisidki lapsed tundi saia näksida – ka selle pidid nad ise kätte saama.
Küll oli mehel aega ja võimalust omaette aega veeta ja ära hiilida. Kuniks hiilis päris minema. Nüüd on hakanud avaldama soovi, et lapsed võiksid osaliselt tema uues peres aega veeta. Ja reisida. Ju on tal kummaline ka ainult uue naise lastega reisida või mine tea on see äkki üldse uue naise mõte.
Mul on ka tunne, et kas mu lapsed said nüüd uue vanema või? Et tekkis keegi, kes korraldab ja organiseerib. Oleks normaalne, et mees organiseerib lastele – see oleks mu jaoks normaalne. Aga see, et uus naine hakkab organiseerima, see pole normaalne. Eriti teades mehe varasemat seisukohta lastega ajaveetmise osas.

Reisimise kohta ütlesin otse, et kui mees tahab, et lapsed saaks reisile, siis nende elu esimene perereis võiks ikka olla perega. Et ma lähen heameelega lastega reisile ning tal on võimalus osaliselt laste osa maksta. Noh – tundub, et eesmärgiks ei ole mitte laste heaolu. Selline variant ei olnud mehele vastuvõetav. Samas mul on tõesti kummaline mõelda, et nüüd kui lapsed on nii suured, siis esimest korda üldse 15 aasta jooksul on nende isal mõte nendega koos midagi ette võtta. Lapsed aga tulid lihtsalt küsima, et kas nad peavad minema kaasa ja kuidas isale serveerida, et nad ei taha minna.