Teema: Konmari meetod

Kui tunned et tahad teiste asju ära visata, on sul probleem.

Mina tegin ühel nädalavahetuseõ oma kapi korda, järgmisel läksin köögikapi kallale ja ülejärgmisel nädalavahetuseõ mees tuli suure koti täie riietega et kus ma neid asju hoian, mis uuskasutuskeskusesse viia tahtsin.

Kui oled piisavalt hea eeskuju, tulevad teised järele. Kui ei tule, siis elad edasi nagu seni.

ma olen mingeid osi sellest rakendanud, nt terve pere riided on selle süsteemiga volditud ja kappidesse pandud ja aastaid pole meil kellelgi mitte kunagi vähemalt riidekapp sassis 🙂

Ja väga kurb on mul neist tarbeklaasi asjadest mis ma mõned aastad tagasi ära viskasin. Siis ma vaatasin et jõle vaas. Praegu ma nii enam ei vaataks.

Kas tõesti see jõle vaas hakkas sulle järsku meeldima? Muutus ilusaks?
Või on asi selles massipsühhoosis ja sul on kahju, et sa selle eest suuremat summat ei saa?

Noh, vähemalt kui vaas kadunud, ei vaata küllatulnud inimesed sind kui ajupestud napakat.
Miks peab kõigega kaasa jooksma, oma peaga enam ei mõelda.

#3720765:

ma olen mingeid osi sellest rakendanud, nt terve pere riided on selle süsteemiga volditud ja kappidesse pandud ja aastaid pole meil kellelgi mitte kunagi vähemalt riidekapp sassis 🙂

Ma olen osades laste sahtlites seda riiete voltimist kasutanud. Pesu-sokisahtlis on süsteem kõige paremini püsima jäänud ja lapsed on rahul. Tõesti, sa näed mis seal on ja mida võtad.

Kui tervet kodu selle süsteemi järgi teha ei saa, siis midagi kindlasti. Kasvõi oma kapid-sahtlid.

Olen mõelnud samale asjale ning see töötaks peres siis kui kõik leiaks, et neil on probleem ja lepiks kokku, kuidas see lahendada. Aga vähemalt minu kodus on probleem ainult minul ja teisi ei häiri korralagedus mitte kõige vähemalgi määral ja korrastamine on kas minu isiklik hobi või teistele minu poolt pealesunnitud kohustus. Jah, ma võiks kõik oma mehe auguliseks kulunud T-särgid ära visata ja poole tema garderoobi sisust uuskasutusse viia ilma, et ta märkaks, et midagi puudu oleks, aga ma ei tee seda, sest see on vägivaldne sekkumine. Ja meie peres olen pigem mina see, kes nöörijuppi kõigepealt ümber sõrme keerutab ja kui ulatub, siis võib veel kasulik olla 🙂

Olen selle meetodiga tuttav, kuid see süsteem – viska ära asjad, mida pole mitu kuud kasutatud – meie kliimas ei toimi, sest sel  juhul peaks ju igal sügisel suveriided ja kevadel talveriided ära viskama ning uueks hooajaks kõik uued ostma :-P.

Mul on kodus asju, mida ma kasutangi haruharva, nt pööningul olnud laste suusad ja kelgud on käinud läbi mitu põlvkonda, nüüd ootavad, kuni lapselapsed nende jaoks sobivasse pikkusesse jõuavad. Pidulik maani must ametkleit on mind teeninud üle 15a, aga kasutuses on vaid korra ca 2-3a tagant mõnel ülipidulikul vastuvõtul. jne

äraviskamine versus müük. Lihtsalt ära visata on lihtne, aga praeguses olukorras, kui koroona tõttu istuvad paljud palgata kodus, on mõistlik üleliigsed asjad pigem müüa kui ära anda.

Ainus, mida ma olen sellest konmari süsteemist rakendanud: teismelise poja kummutis keerasime koos kõik tema t-särgid ja pidžaamad rulli, nii leiab ta oma riided lihtsamalt üles ja jäi isegi vaba ruumi ka üle.

Mujal pole kasutanud kui laste riidesahtlites ja need püsivad nüüd korras, on ilusti näha, mis seal on, mida võtad, kuipalju on kleite/retuuse valida jne. väikelapsed ei oska ka võtta riideid ülespidi seatud virnast riiulil nii, et need kõige täiega välja ei tuleks või pool sahtlit ühte pluusi võttes segamini poleks, see on mugavam ja parem viis, pealegi tundub riideid palju rohkem sahtlisse mahtuvat.

Muude asjade äraviskamisega kasutan juba aastaid sama süsteemi niisama terve mõistuse järgi: alles hoida, ära anda(annetada, riidekonteiner), ära visata.

Mul on vist nüüd juba aasta aega asju sorteeritud selle meetodi järgi. Riidekapp on siiani korras püsinud. Mul on seal selline “riiul”, kus ma viskan kiiruga asjad ja korra nädalas korrastan ja sorteerin. Muud sahtlid ja asjad püsivad nii korras, ma olen nii rahul.