Teema: Kooli ajast reisimine

Tahtsin veel lisada, et siin rõhutatakse, et õpetajal ju vaheajad ja mine siis alati kuhugi. Kas selle peale ka olete mõelnud, et äkki õpetajal on ka pere? Äkki õpetaja mees ei saa alati siis puhkust kui õpetaja ise jne?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga kust sa seda välja loed, et tunnid lastel ära jäävad? Mul on olemas väga usaldusväärne õpetaja koolis, kes saab minu tunde asendada. Lisaks valmistan ette kõik töölehed jms ise enne reisi ja jätan väga täpsed juhised, mida teha vaja. Lisaks ei ole ma pika aja jooksul haiguslehelgi olnud. Mõni õpetaja puudub mitu nädalat vahel haiguse tõttu. Õpilaste jaoks pole ju vahet siin. Kuigi tegelikult on minu variant ju isegi parem neile. Mina puudun planeeritud ajal, materjalid valmis jne. Haigus tuleb ootamatult ja siis on pigem nii, et tunnid küll toimuvad, kuid asendajal pole aimugi, mida teha. Rõhutan veel, et jutt oli nädalakesest paari aasta jooksul, mitte mitu korda aastas reisimisest. Aga ok, ma ei viitsi rohkem vaielda. Eks igale jääb oma arvamus.

Pealegi hakkab jutt liiga isiklikuks minema. Kuidas saab võõras inimene siin väita, et ma ei sobi õpetajaks? On teil üldse aimugi, kuidas ma õpetan, mis on laste tulemused ja kuidas on lapsevanemad minu tööga siiani rahul olnud? Kui ei, siis ei tasu ka nii kindlalt inimest kohe maha teha, kui tema arvamus ei ühti enda omaga. [/tsitaat]Kui on asendaja, siis on ok, aga minu vanemal lapsel oli konkreetselt korduvalt juhus, et tunnid jäeti lihtsalt ära ja see ei ole õige! Ju mõned noorema klassi õpilased rõõmustaksid tundide ära jäämise pärast, aga lapsevanemad kindlasti mitte ja kindlasti mitte ka need lõpuklassi õpilased, kes teavad, et selline asi võib mõjutada nende jaoks kooli lõpetamise tulemust.

Ja veel kord! Püüa eristada kahte asja, kas on tegemist ettenägematu sündmusega haigusega vmt. või lõbureisiga. Need on kaks täiesti iseasja. See, et õpetaja pole siiani kunagi haiguslehel, ei ole mingi garantii sellele, et seda tulevikus ei võiks juhtuda. See on ju selline asi, mida ette ennustada ei saa.

Kui jutt on nädalakesest aastas, siis seda enam ma ei saa aru, kuidas ei suuda inimene planeerida seda nädalakest ajale, kus see ei takista tema töökohustuste täitmist?

Mina ei ole väitnud, et sina ei sobi õpetajaks. Mind paneb hämmastuma, et õpetaja ei suuda eristada olulist ebaolulisest ning et õpetaja ei mõista, et lapsevanemat eriti ei huvita, et sina saaksid reisile minna siis, kui on soodsamad piletid või siis, kui sinu mees saab puhkust. Ausalt, see on lausa lapsik jutt!
Sina pead joonduma ikka oma õpilaste vajaduste järgi, mitte õpilased selle järgi, kuidas sul mugavam reisida on või millal sa soodsamad lennupiletid saad.
Sinu eralõbu versus klassitäie õpilaste vajadus, õigemini seadusega ettenähtud ÕIGUS saada kätte ettenähtud koolitunnid.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tahtsin veel lisada, et siin rõhutatakse, et õpetajal ju vaheajad ja mine siis alati kuhugi. Kas selle peale ka olete mõelnud, et äkki õpetajal on ka pere? Äkki õpetaja mees ei saa alati siis puhkust kui õpetaja ise jne? [/tsitaat]

Mis mõttes? Puhkusereis ei ole töökohustus ja see tehakse siis, kui on puhkus. Kui minu mees ei saa sel ajal puhkust, kui mina, siis jääb reis ära või ma lähen üksi või koos sõbrannaga. Ega ma sellepärast tööajal reisil ei käi, et mehel on muul ajal puhkus. Prioriteedid paika!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kust me võtame? Omal nahal oleme kogenud!
Õpetajatel on koolivaheajad töised? Nii et siis koolivaheajal tehtav töö on primaarsem kui kooli ajal toimuv töö, kui õpetaja peab tegelema reaalselt sellega – õpilaste õpetamine, milleks ta sinna tööle on võetud?
Veel kord, see kuidas õpetaja oma puhkuse- ja reisigraafikuid oma mehe ja teiste pereliikmetega klapitab või sooduspileteid suudab hankida, ei ole lapsevanemate ja õpilaste asi.[/tsitaat]
mitte et ma su arvamusele vastu vaidleks, aga lihtsalt ääremärkuse korras – vaheaegadel toimuvad enamasti koolitused, seminarid ja nõupidamised väljaspool kooli, mida asendada, järele teha või ette uurida lihtsalt ei anna. tunnid võib ette ära anda, varustada asendaja ja õpilased põhalike töölehtede ja kontrollküsimustega, võimaldada tööle naastes eraldi konsultatsioonid. vaheajale planeeritud tegevustest saab muul ajal täita ainult ainekavasid ja teha muud paberitööd.

[small]mussa2000 kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga kui laps on kuu aega haige! Siis on konsultatsioonid lubatud.
Ma leian, et meie jubedas pimedas kliimas talvisel perioodil üks nädal päikese all, on kõikidele osapooltele valutum kui talv läbi haiglane laps/õpetaja![/tsitaat]

Paarkümmend aastat tagasi, kui soojamaareisidel veel ei käidud, ei olnud koolilapsed haigemad kui praegu, pigem vastupidi. Kui iga ilmaga mitu tundi õues olla, on see palju tervislikum kui nädal soojal maal.

Mind pisut häisib see, kuidas kõik targutavad, et õpetaja tohib reisida ainult puhkuse ajal. Saan aru, et õpetajatel on pikk puhkus jne. Samas õpetaja ei saa kunagi valida, millal ta puhkab. Olles ise olnud õpetaja ja elades maal, valiksin igatahes osa oma puhkusest septembrisse. Siis on vaja teha palju sügistöid aias ja põllul. Tegelikkus on selline, et see on väga kiire tööaeg. Hea, kui juhtub olema selline hea ilm nagu eile. Praegugi on kondid haiged, sest kogu päeva tõmblesin nagu hull, et kõik tehtud saaks.
Ise ei ole küll kunagi käinud tundide ajast reisil, aga ei suhtu sellesse taunivalt.
Lihtsalt paljud lapsevanemad arvavad, et õpetaja on eri kategooria inimene: puhkama peab siis, kui kästakse; haige ei tohi ise olla ega õpetaja lapsed ei tohi ka haigeks jääda. Lisaks peab ta selle väikese palga eest suutma maksta kinni koolivaheaja reisi, mis on teadagi, peaaegu poole kallim. Nüüd keegi ütleb kindlasti, et reisil ei pea käima! Pärast sellist niru suve on kõigil vaja päikest, eriti veel õpetajal. Teie suvel korralikult väljapuhkamata lapsed võtavad õpetajatelt ikka hullult energiat.
PS. mõnel suvel on paljud õpetajad nii hõivatud, et nad ei saa oma korralist puhkust puhatud, sest suvi jääb liiga lühikeseks (nt laulupeo suvedel on jäänud minu mitmel tuttaval muusikaõpetajal ja tantsujuhil puhkus puhkamata täies mahus).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mind pisut häisib see, kuidas kõik targutavad, et õpetaja tohib reisida ainult puhkuse ajal. Saan aru, et õpetajatel on pikk puhkus jne. Samas õpetaja ei saa kunagi valida, millal ta puhkab. Olles ise olnud õpetaja ja elades maal, valiksin igatahes osa oma puhkusest septembrisse. Siis on vaja teha palju sügistöid aias ja põllul. Tegelikkus on selline, et see on väga kiire tööaeg. Hea, kui juhtub olema selline hea ilm nagu eile. Praegugi on kondid haiged, sest kogu päeva tõmblesin nagu hull, et kõik tehtud saaks.
Ise ei ole küll kunagi käinud tundide ajast reisil, aga ei suhtu sellesse taunivalt.
Lihtsalt paljud lapsevanemad arvavad, et õpetaja on eri kategooria inimene: puhkama peab siis, kui kästakse; haige ei tohi ise olla ega õpetaja lapsed ei tohi ka haigeks jääda. Lisaks peab ta selle väikese palga eest suutma maksta kinni koolivaheaja reisi, mis on teadagi, peaaegu poole kallim. Nüüd keegi ütleb kindlasti, et reisil ei pea käima! Pärast sellist niru suve on kõigil vaja päikest, eriti veel õpetajal. Teie suvel korralikult väljapuhkamata lapsed võtavad õpetajatelt ikka hullult energiat.
PS. mõnel suvel on paljud õpetajad nii hõivatud, et nad ei saa oma korralist puhkust puhatud, sest suvi jääb liiga lühikeseks (nt laulupeo suvedel on jäänud minu mitmel tuttaval muusikaõpetajal ja tantsujuhil puhkus puhkamata täies mahus).[/tsitaat]

Õppejõuna toetan su mõtteid kahel käel. Eriti selles osas, mis puutub puhkuse ajal töötamist. Teatud ametid lihtsalt on sellised, kus ei ole võimalik 100% puhkusele pühenduda, kui nö kell kukub. Kui järjest nädal aega õnnestub tööasjadest eemal olla, siis see on midagi erakordset. Järelikult tuleb puhata ajal, mil ametlikult on tööaeg. Õnneks mul tööandja mõistlik ja asju saab planeerida. Viimased 10 aastat olen töötanud selle alusel, et enamasti valin ise tööaja (v.a loengud, need on ikka fikseeritud) ja töötan tähtaegade alusel. Ikka efektiivsem kui kellast kellani kusagil kontoris töötegemist mängides nina nokkida.

Lapse koolis ollakse \”suvalisel ajal\” (loe: perele ühiselt sobival ajal) reisimise suhtes tolerantsed just nii kaua, kuniks lapsed ise on õppimisega järje peal. Õpetajad täidavad e-kooli ka nii kohusetundlikult, et miski ei jää kahe silma vahele, kui on vaja last haigestumise või reisi vm põhjuse tõttu kodus järgi aidata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No tõesti,tundub,et õpetajad need kõige õnnetumad oma erialal,palk on väike ,puhkust valida ei saa??? Terve suvi vaba, lisaks koolivaheajad , 2 nädalat jõulupuhkust – see ju puhas õnnistus töölkäiva ininese jaoks! Isegi kui sinna aega mõni koolitus lisandub on ikkagi vaba aega rohkem kui teistel erialade töötajatel.Mina pean puhkuse paika panema jaanuaris – oma 2 viletsat nädalat – kedagi ei huvita ilm või kuna mu perele sobib,jõulud,aastavahetused tööl.Aga ikkagi on pedagoog kõige vaevatum.[/tsitaat]Täpselt sama siin!

Mina õpetajana ei keela minemast, kuid näitan, mida sellel ajavahemikul tundides käsitleme. See materjal tuleb õpilasel omandada iseseisvalt (või siis vanema abiga) ning tagasi jõudes tuleb tal viie tööpäeva jooksul selle kohta töö sooritada. Kui kõik on õpitud ja omandatud, siis pole ka probleemi.

[small]marihen kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vabanda, aga millise seaduse järgi sina töötad, et sul ainult 2 viletsat nädalat on puhkust. Või töötad nii kehvalt, et ülejäänud seadusega ettenähtud 2 nädalat pead praaki parandama?
[/tsitaat]

Korraga saan puhkust välja võtta 2 nädalat , hea kui see satub suvekuudele,ülejäänud 2 nädalat tuleb talvel.Nädalavahetustel olen tööl, jah vahetustega,mõni pühapäev jääb vabaks ka.Tööpäev lõppeb kell 20.oo õhtul.Jõuluvaheaega mul pole – tööd teen.On veel küsimusi? Ei ole pedagoogi amet raskem või rohkem tähelepanuväärsem kui mõni muu aga ometi kuuleme ainult nende muredest – väiksest palgast,rikutud närvidest ja kehvast puhkusest.Ehk siis siin ka vastus algsele küsimusele,mina lähen reisile oma lastega kooli ajal.

[small]rotsik kirjutas:[/small]
[tsitaat] [/small][/small][/small][/small] [small]ilutegija kirjutas:[/small]

ma võin sulle öelda, miks.
Sellepärast, et lapsed tulevad reisilt tagasi ja arvavad, et vahepeal toimunud koolitöid nad järele tegema ei pea. Sellepärast, et lapsevanemad teevad skandaali, kui näevad, et nende reisil olles on lapsele e-kooli mõne aine taha, mõne arvestusliku töö juurde, tekkinud märkus \”vastamata\”, \”1\” või muud sellist.
Sellepärast, et inimesed arvavad, et neile kehtivad eritingimused ja et nad peaksid kõikides ainetes head hinded saama pelgalt seetõttu, et nad käisid reisil.
Tulge mõistusele, NII palju üks disniländireis nüüd ka silmaringi ei avarda.
Ja lisaks pahandab õpetajaid ka vajadus jälle mõne tuisupea pärast järelevastamistunnis istuda. Haigus ei hüüa tulles, haiguse tõttu puudumisi pahaks panna ei saa, haigena puudunutele on loomulik ja inimlik järelevastamisevõimalus anda. Aga reisil käimise pärast? See on ju tahtlik valik. Kui inimesed valivad tahtlikult elustiili, mis teiste inimeste elu ebamugavamaks muudab ja siis pahandavad veel ka õiglase hindamise pärast, siis vabandust, miks nad küll ootavad, et teised nende elustiili heaks kiitma ja võimaldama peaksid?[/tsitaat]

Kummaline,hindeid pannakse teadmiste eest,kui koolis ei ole,kuidas saab olla tekkinud \”1\”.Vaevalt ,et keegi protestib,kui on olnud puudutud nädalal kontrolltöö,tehakse see järgi – mõttetu paanika.Õpetajatel olemas konsultatsiooniajad (meie koolis vähemalt),ei pea ta tulema oma uneajast nüüd minu last harima.Pigem näen siin vaenu,puudumise eest ju \”1\” ei tohiks tulla.Jõuame aga sinna,et tasub koolile valetada,mis põhjusel laps puudub,haiguslehe saamine pole eriline vaev,päästab vähemalt kiusliku õpetaja eest.

olen õpetaja ja ka lapsevanem. Mind hämmastab see, et tänapäeval on kooliskäimine endiselt jäänud paindumatuks. Terve Euroopa reisib, inimesed kolivad riigist riiki nagu enne käidi nädalavahetuseti suvilas. Mobiilsus on endastmõistetav. Ja kõige selle juures on nui neljaks vaja lapsel käia päevast päeva, aastast aastasse koolipingis istumas. Isegi töötukassas nurisetakse, et peab kord kuus kohal käima ja nüüd ei saa lastele võimaldada koos vanematega reisimist aastas paar korda.
Miks ei ole koolisüsteem paindlikum?
Saan aru õpiharjumusest ja süsteemsest õppimisest jm, kuid kui kogu maailm muutub, siis miks kool ei muutu maailmaga koos? Miks osad õpetajad virisevad ja kadetsevad, kui laps reisile viiakse? Muidugi tuleb lapsel materjal omandada, see on esmatähtis. Kuid miks peab tingimata 5 hommikul nädalas septembrist maini tagumikutunde tegema? Miks see paar nädalat reisimist ei võiks mahtuda sinna sisse?
Vot ei saa aru. Oma klassi laste reisimist võtan stoilise rahuga.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]olen õpetaja ja ka lapsevanem. Mind hämmastab see, et tänapäeval on kooliskäimine endiselt jäänud paindumatuks. Terve Euroopa reisib, inimesed kolivad riigist riiki nagu enne käidi nädalavahetuseti suvilas. Mobiilsus on endastmõistetav. Ja kõige selle juures on nui neljaks vaja lapsel käia päevast päeva, aastast aastasse koolipingis istumas. Isegi töötukassas nurisetakse, et peab kord kuus kohal käima ja nüüd ei saa lastele võimaldada koos vanematega reisimist aastas paar korda.
Miks ei ole koolisüsteem paindlikum?
Saan aru õpiharjumusest ja süsteemsest õppimisest jm, kuid kui kogu maailm muutub, siis miks kool ei muutu maailmaga koos? Miks osad õpetajad virisevad ja kadetsevad, kui laps reisile viiakse? Muidugi tuleb lapsel materjal omandada, see on esmatähtis. Kuid miks peab tingimata 5 hommikul nädalas septembrist maini tagumikutunde tegema? Miks see paar nädalat reisimist ei võiks mahtuda sinna sisse?
Vot ei saa aru. Oma klassi laste reisimist võtan stoilise rahuga. [/tsitaat]
Mul on kogemus küll ainult ühe Euroopa riigiga – Suurbritanniaga, ja seal ei suhtuta kooliajast reisimisse sugugi tolereerivalt. Vastupidi, väga pannakse vanemale südamele, et iga koolitund on lapse jaoks oluline ja väärtuslik ja puudumise korral on hiljem raske. Ja ametlik seisukoht on, et vanematega reisile minekut ei arvestata puudumise korral vabandava põhjusena.
Aga – võrreldes Eestiga on seal ka reisimise korraldamine koolivälisel ajal märksa lihtsam, sest vaheaegu on aasta peale jagatud rohkem (selle arvelt küll suvevaheaeg lühem). Kui sügisvaheaeg on sama pikk ja samal ajal kui meil, siis kevadpoolaastal on pilt teine. Nädalane vaheaeg veebruari lõpus, enam kui 2-nädalane lihavõttevaheaeg, nädal mai lõpus.
Lisaks sellele on seal aasta peale jagatud oma 4-5 \”Bank holiday\”-d, mis on alati esmaspäeval ja ongi kõigile vabad päevad. Lühemateks-lähemateks reisideks tekkis niimoodi ka mitmeid pikendatud nädalalõppe.
Ise seda elu kogenuna ja oma lapsi seal nähes ei tundunudki selle juures laste kiusamisena see, et nad siis suvel poole juulini koolis käisid. Muide, mis puutub õpetajatesse, siis laste vaheajad olid kõik ka nende jaoks puhkuseks – koolimajad olid vaheajal lukus ja kõik (ok, suvevaheaja viimasel päeval olid õpetajad siiski juba klassiruume ja materjale valmis seadmas)
Aga Eestis jäämegi nende probleemidega maadlema, sest kui keegi tahaks suvevaheaega natukenegi lühendada, oleks kohe nii vanemad kui õpetajad kõik tagajalgadel.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Palun selle väite tõestuseks viidet ametlikule statistikale. Vastasel korral on see samast kategooriast, et vanasti oli rohi rohelisem ja lumi valgem.[/tsitaat]

Neid uuringuid ja lastearstide kommentaare on ajakirjanduses päris tihti – koolilapsed on üha haigemad; poisse, kes sõjaväkke ei kõlba on ka järjest rohkem.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
1 on tegemata töö. kui laps puudus kontrolltöö päeval, siis tulebki sellele päevale 1, sest ta ei teinud tööd kaasa. tuleb töö järgi teha.[/tsitaat]

Tundub,et see sõltub koolist.Tegemata töö kohapeale tuleb esialgu märge,et tuleb järgi teha ja minu laste koolis peab olema töö järgi vastatud 10 päeva jooksul.igati mõistlik.Endiselt arvamusel,et hindeid pannakse teadmiste eest ja tööd tuleb järele vastata.20 aastat tagasi oli nii,kui õpetaja tõmbas joonlauaga ühtesid.Mõnes asutuses pole midagi muutunud.