Teema: kooli vahetamine peale 1. klassi (Tln)

Kui klassikollektiiv ja õpetaja on toredad, siis ei vahetaks mingil juhul. Edaspidi läheb niikuinii raskemaks.
Ei tea ju ette, kuidas uues koolis õpetaja on. Õpetajast sõltub kõik, mitte koolist.

Kui klassikollektiiv ja klassijuhataja ok, siis kaaluksin ikkagi tõsiselt kooli vahetamist ja räägiskin pigem alustuseks õpetajaga, et ta leiaks sinu lapsele lisaülesandeid jne. Uues koolis ei pruugi kõik nii tore olla – laps ei pruugi sulanduda klassi, klassikollektiiv ja õpetaja ei pruugi nii hästi sobida jne. Ise vahetasin omal ajal 1. klassis klassi poole aasta pealt (nõrgemast klassist tugevamasse) ja kohanemine läks ikka väga raskelt. Vanematele miskit ei kurtnud aga mäletan siiani, kui ebakindlalt ma end tundsin ja kui raskelt läks kohanemine…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui klassikollektiiv ja õpetaja on toredad, siis ei vahetaks mingil juhul. Edaspidi läheb niikuinii raskemaks.
Ei tea ju ette, kuidas uues koolis õpetaja on. Õpetajast sõltub kõik, mitte koolist.[/tsitaat]

Sellega on see häda, et lapsel siis õpiharjumus kadunud… Pigem räägiksin õpetajaga oma tunnetest ja äkki ta leiaks ka tugevamatele lisatööd, samal ajal, kui teisi järgi aidatakse? Õpetaja peaks tegelikult ise seda märkama, aga kui ei, siis mina küll räägiks sellest ja siis otsustaksin. Samas ei tee luure kesklinna kooli vabade kohtade osas ka midagi paha, sest kunagi ei tea, kuidas rahvas liigub ja võid äkki kohagi saada.

Hm, minu laps käib nn eliitkoolis, aga mäletan ka esimesest klassist vingumist, et on igav ja ülesanded titekad. Olenemata koolist värvivad nad kõik õunu ja kasutavad samu töövihikuid, õpikuid. Vale on õpetada lapsele suhtumist, et sa oled nii tark, et õunu värvima ei pea ja lihtsad ülesanded jäta üldse lahendamata ning loe parem ajakirju.

Teemaalgatajale soovitaksin järgmise õppeaasta alguses lapsevanemate koosolekul teema tõstatada ja õpetajaga koostöös mingi lahend leida (raamat kaasas, lisavihik vms).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]aga mille vastu lapsel huvi on?
kui sulle tundub, et ta tahaks ja suudaks õppida süvendatult nt võõrkeeli või matemaatikat, siis mina sinu asemel läheksin küll vastava kesklinna kooli juhiga rääkima.
Vabalt võib juhtuda, et mõni laps langeb neilt välja, isegi ei pea olema õppeedukuse tõttu, vaid näiteks kolib ära ja siis nad võtavad hea meelega uue andeka lapse asemele.
(Ma juhuslikult konkreetselt tean, et TPL-ist läheb näiteks 1 laps sel aastal välismaale elama asumise tõttu ära. Seda võib ju ka mujal juhtuda.)[/tsitaat]Ükski \”eliitkool\” ei võta algklassi vastu võõraid lapsi.

Minu tütre kohta ütles isegi klassijuhataja, et ta on teistest taibukam ning seetõttu on tal kohati muude asjadega tegemist, kuid ta rõhutas, et kõige olulisem on hetkel saada laps tegema ka neid nö igavaid asju ehk siis tekitada õpiharjumus ning teadmine, et ka kõige tuimemad tööd tuleb ära teha.
Tegemist nn eliitkooliga.
Vähe tegemist seal küll ei ole.

Mina sinuasemel räägiksin alguses õpetajaga ja vaataks mis edasi saab.
Praegu on probleem ka oodatavas suves ja ma ei tea ühtegi last, kes nüüd entusiastlikult koolist räägiks…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ülikoolis võiks aga arukas inimene paremal juhul siiski leida eriala, mis teda päriselt huvitab, ning õppida seda siis juba iseenda jaoks vajaliku süvenemisega, mitte hinnete, õppejõudude või lihtsalt läbisaamise pärast. Hinded polegi muide tähtsad, erialane silmaring ja huvi asja vastu aga küll.
[/tsitaat]

Ma ei taha hakata siin argumenteerima, mis on ülikoolis oluline ja mis mitte, see läheks teemast välja.
Ja näitega oma lapse kohta ma ei tahtnud ka üldistada. Lapsed on erinevad. Mõni vaevleb gümnaasiumiaja ära ja siis saab tiivad, teine jääb sisseharjunud rutiini kinni ja kindlasti on veel teisigi variante. Kirjutasin siia lihtsalt oma kogemuse keskmisest andekama lapsega.

Jah, lapse tase ühtlustub. Minu lapse klassis oli ka 1.klassis tüdruk kes oli õppimise asjades tark ja kiire. Luges juba suurte inimeste raamatuid jne. teises klassis oli juba raskem ning kolmandas klassis jäi ta osade asjadega isegi hätta.
Esimese klassi põhjal ei tasu veel teha paikapanevaid otsuseid.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, lapse tase ühtlustub. Minu lapse klassis oli ka 1.klassis tüdruk kes oli õppimise asjades tark ja kiire. Luges juba suurte inimeste raamatuid jne. teises klassis oli juba raskem ning kolmandas klassis jäi ta osade asjadega isegi hätta.
Esimese klassi põhjal ei tasu veel teha paikapanevaid otsuseid.[/tsitaat]See võib olla ikka päris nii ja naa. Neid, kes 1. klassist kuni ülikooli lõpetamiseni kõigis ainetes ainult parimaid tulemusi saavutavad, olümpiaade mööda käivad ja kaasõppijatest õpingutes üksjagu üle on, leidub ka päris palju. Need, kes hiljem maha jäävad, kipuvad olema keskpäraste võimetega, aga kodus hirmsasti ettetreenitud lapsed.

Eliitkooli klassidesse võetakse juurde väga üksikuid lapsi. Oma lapse klassi põhjal näen, et 3. klassis võeti juurde 1 ja 4. klassis veel 1 laps. Selleks ei peagi keegi ära minema. Lihtsalt õpilaste arv on nüüd suurem, kokku 32 õpilast. Vahepeal oli 1 laps aasta välismaal, aga tema koht säilis ja tuli tagasi oma klassi. Mis alustel kool lapsi juurde võtab ja keda eelistab, ei oska öelda. Ilmselt on soovijad pöördunud otse direktori poole ja siis juba tehakse valik. Juurdevõetud on kahtlemata tublimatest tublimad, eelnevalt on ette näidata läbiviieline tunnistus. Kasuks tuleb ka ema või isa vilistlaseks olemine samas koolis, erianded, hobid jms. Nii et võid proovida siiski oma sooviga otse koolide poole pöörduda. Kuskil 2.-3.-4. klass on õige aeg seda lüket teha, hiljem on õpilaste arv juba enam kui lõhki.
Aga seda ütlen küll, et kuskil 4. klassis hakab toimuma diferentseerumine ja 1. klassi ülitublid ja ainult viielised võivad tahapoole langeda ja suisa kolmesidki saada. Samas mõni esimeses klassis nõrguke olnu on selleks ajaks päris tugeva põhja alla saanud ja õppeedukus võib olla väga hea.