Teema: Kooliasjad – osta koos lapsega või ilma?

Paberid, harilikud, käärid, liimi, värvid ja värvipliiatsid võid vabalt ära osta. Need kuluvad nii kui nii ära. Lapsega läheks enne kooli poodi, et tal tekkiks see koolimineku värin :). Saaks ise valida vihikupaberid ja päeviku, kui seda koolist ei saa.

Omal laps ka alles kooli minemas, aga lugesin eelmisel aastal kooliläinute ühte teemat ja sealt paistis, et erinevates koolides on koolitarvetele erinevad ootused-millised käärid just, mitu laia ja mitu kitsast pintslit, millised pliiatsid, millised plastiliinid jne. Et äkki huupi midagi ette ostes võib hiljem rohkem raha kuluda, et kõik õige saaks.

Meie ostsime just koolikoti koos lapsega. Enne tegin ise esmase valiku ning siis koos lapsega käisime paaris-kolmes kotipoes. Kusjuures arvasin, et minu Lego-fännile meeldib Lego kott, kuid eksisin täielikult. Loosi läks hoopis Jeva kaitseväemustriline.
Kõik muud asjad ostsin ise, k.a pinali. Aga kuna minu kriteeriumitele vastav pinal oli samuti kaitseväeroheheline (ja sobis seega kotiga), oli ta selle üle üliõnnelik.

[small]Cheesecake kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kotti peab ju ikka proovima. Poes oli erineva tegumoega Jeva kotte ja alles peale seda, kui laps oli neid proovinud, ütles, milline osta. Mina isiklikult oleks hoopis teistsuguse valinud. [/tsitaat]

Nõustun mina ostsin ilma lapseta koti ja see ei meeldi talle siiamaani.Kuigi ta küll käib jah sellega koolis kuid siiski räägib kuidas ta oleks soovinud teistsugust kotti.Teised asjad ostsin koos temaga,et oleks kindel,et ei astuks ämbrisse.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks? Sest vanemana tahan ma õpetada oma last hindama kvaliteeti ja raha kokkuhoidu. Ei, mitte kallite kaubamärkide ihalust, vaid just kvaliteeti. Juba praegu suudab ta teha vahet vanaema kootud sõrmikutel ja hiinast toodute vahel. Soovin, et see nii jääkski.[/tsitaat]

Eks sellisel juhul osta lapsele terve lapsepõlve ise asju, aga ära imesta, kui ta hakkab suurena just vastuoksa kõike odavat kokku krahmama, mis tema maitsele kogu aeg meeldinud on, aga keelati.

Mulle meeldisid juba lapsena nn. haraka-asjad. Ikka osteti nö. tagasihoidlikke. Nüüd olen täiskasvanu, arva 2 korda, kas ma käin lõpuks ometi riides, nagu harakas- bling-bling- jah. Oleks ma selle välja elanud 10a, ehk ei oleks nii kummaline…

Veel midagi: Sina võid ju lapsele õpetada kvaliteeti hindama, kuid kui SInu laps näiteks otsustab kooliõpetajaks saada, siis selle palga eest lihtsalt ei saa kvaliteetseid asju…

Ma olen rohkem seda meelt, et enne olgu lapsena asjad natuke lihtsamad ja odavamad, on suurena kuhugi areneda, mitte vastupidi, et lapsena saab kõik, aga suurena valib eriala südame järgi ja langus missugune.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

See oleneb ikka väga palju ju lapsest endast. Mul näiteks on kodus selline eksemplar, kes heameelega poodi ei lähe (va. mänguasja ja raamatupood). Mis tal seljas on, sellest on tal täiesti ükskõik. Vihik on tema jaoks vihik ja pliiats on pliiats. Kui tal on need olemas, siis on kõik korras.
Ja kui jätkata pinali näitega, siis odava ostmine lõpeb tihtipeale sellega, et tuleb osta ka kallim. Pinal peab olema lapsele mugav kasutada. Kui lapsel on mõne asja vaimustus peal, siis pigem las ta valib endale pisikesi pudinaid oma maitse järgi. Koolikoti ja pinali peaks ikka lapsevanem välja valima ja laps saab siis oma värvieelistuse valida. Koolikott võib otsest mõju lapse tervisele avaldada (isiklik kogemus kõvera seljaga) ning selle kvaliteedis mööndusi teha ei maksa.[/tsitaat]

Koolikotiga olen nõus, aga no vähemalt meil, tüdukute hulgas oli küll pinal see põhilisem asi. Võrreldi ja imetleti jne. Mina lepiks lapsega lihtsalt kokku, et pinalisumma on selline, kui valib odavama ja see ära laguneb, siis enam kallimat ie saa, tuleb osta teine odav taas. Pinal ei mõju nüüd küll kuidagi tervisele, et ei võiks lasta lapsel seda ise valida, kui ta seda soovib.

Muidugi on lapsi, keda see teema ei huvita, aga kui huvitab, siis peaks vanem ikka laskma minu meelest lapsel valida.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Koolikotiga olen nõus, aga no vähemalt meil, tüdukute hulgas oli küll pinal see põhilisem asi. Võrreldi ja imetleti jne. Mina lepiks lapsega lihtsalt kokku, et pinalisumma on selline, kui valib odavama ja see ära laguneb, siis enam kallimat ie saa, tuleb osta teine odav taas. Pinal ei mõju nüüd küll kuidagi tervisele, et ei võiks lasta lapsel seda ise valida, kui ta seda soovib.

Muidugi on lapsi, keda see teema ei huvita, aga kui huvitab, siis peaks vanem ikka laskma minu meelest lapsel valida.[/tsitaat]
Vot just sellepärast ma arvangi,pinali peaks valima vanem. Laps valib välise põhjal. Aga see, kas tal vajalikud asjad sinna pinalisse ära mahuvad või kas tal neid õnnestub sealt kätte saada, nii et ühe pliiatsi leidmiseks ei peaks tervet pinalit tühjendama või kui raske see pinal on, seda laps ei oska hinnata. Minu jaoks sobiv lahendus ongi see, et mina valin mudeli(d) ja laps valib siis sellest valikust omale sobiva värvi/pildiga pinali.
Ja odavam ei tähenda alati halvem.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

See kõlab juba naeruväärsena – MINU kriteeriumidele vastav pinal. Mis see on, ergonoomiline? Teatud hinnapiir?
Miks peavad pinal ja koolikott kokku sobima?

Kas kooli läheb laps või kiiksuga ema?[/tsitaat]

Minu jaoks oli oluline, et pinal oleks kerge ja kergesti käsitletav. Lapse jaoks oluline, et oleks sõjaväevärvi. Isegi sokid ostsime lapilised 🙂
Oled nüüd rahul?

ma ostaks ikka lapsega koos. Kes see ikka kooli läheb nendega, kui last ei ole. Iseasi, kust sellist teenust saab, kus last ranitsa, pinali jne-ga müüakse….

pinalist niipalju, et minu poiss on nüüd 3 aastat kasutanud just seda kirutud kummidega pinalit. mina ise oleks koti-tüüpi pinali valinud, aga tema valik oli siiski õigem – alati on lihtne pinalisse vaadata (minul just!), et kas kustukas ja kollane värv on alles, kas pliiatsid on teravad jne.

aga kooliasju valime ikka lapsega koos – tema peab ju neid kasutama. asjade margi valin enamasti mina välja, lõpliku välimuse tema.
nt ägedad turbo-ämblik-hot-pliiatsid ja kustukad reeglina tööks ei sobi. samas pole minul vahet kas päeviku peal on rulamees või lepatriinu, aga tema jaoks on see oluline. las siis valib ise.
ma arvan, et isegi poode mittearmastava lapse jaoks on kooliasjade ostmine sündmus, milles ta heameelega osaleb.

kooliasjade kinkimisest – kas koolikott on lapse enda suurim sünnipäevasoov või ema praktiline lähenemine? sünnipäeb ei peaks koolikoti valimise rõõmu ära rikkuma.

teine aspekt on aeg – koolini on veel pool aastat aega ja ühe 7-aastase jaoks on see üüratult pikk aeg. tal on midagi, mida ta saab vaadata, aga mitte kasutada. ootusärevus jahtub ju maha selle ajaga.