ehk siis selle järgi, millistest koolist saadakse kõige rohkem tasuta õppekohtadele. Minu meelest on see pingerida õiglasem kuidagi. Kuidas teile tundub?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ehk siis selle järgi, millistest koolist saadakse kõige rohkem tasuta õppekohtadele. Minu meelest on see pingerida õiglasem kuidagi. Kuidas teile tundub?
[/tsitaat]
Mis näitaja see on? Kõik ei tahagi ju ülikooli ja igal erialal polegi tasuta kohti.
Ära tüütavad need tabelid, mis võrdlevad võrreldamatut.
Hea seegi. Muidu räägiti vaid riigieksamite tulemustest, kuigi teadaolevalt eliitkoolides ju nõrkade tulemustega teatud riigieksameid tegema ei lubatudki. Peaasi, et kool oleks pingerea tipus.
Tore oleks, kui saaks kuidagi hinnata ka koolide sisekliimat ja õpilaste rahulolu õppekeskkonnaga. Minu jaoks on viimane kõige olulisemaks kriteeriumiks pere noorimale sobiva kooli valikul.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ehk siis selle järgi, millistest koolist saadakse kõige rohkem tasuta õppekohtadele. Minu meelest on see pingerida õiglasem kuidagi. Kuidas teile tundub?
[/tsitaat]
Mida õiglast see näitab? Pimedaid lapsi õpetav kool on peaaegu viimane, kas paneme kooli kinni? Minu laste gümnaasiumist läks sügisel kolm lõpetanut Inglismaa kõrgkoolidesse, üks Shveitsi kõrgkooli, mõned aastaks välismaale ringi vaatama ja sihte seadma. Kus see kajastub? Ääretult nõmedad tabelid ja ma ei saa tõesti aru, kellele see peaks head tegema, kui neid koostatakse.
Mina pean sellisest pingereast lugu. Tänan! Minu jaoks ongi just see tähtis, et laps läheks ülikooli. PÄRIS ülikooli 🙂 ja Eestis. Selline puritaan olen!
Aga eks jah, paljudest pealinna koolidest minnakse ju välismaale õppima, Kirde Eestist ja Tallinnast minnakse kindlasti Venemaale – seda kõike see tabel ju ei kajasta. Kui info oleks laiem siis küll.
Minu kooli protsent on kahekümne aastaga langenud 20protsendi võrra 🙁
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hea seegi. Muidu räägiti vaid riigieksamite tulemustest, kuigi teadaolevalt eliitkoolides ju nõrkade tulemustega teatud riigieksameid tegema ei lubatudki. Peaasi, et kool oleks pingerea tipus.
Tore oleks, kui saaks kuidagi hinnata ka koolide sisekliimat ja õpilaste rahulolu õppekeskkonnaga. Minu jaoks on viimane kõige olulisemaks kriteeriumiks pere noorimale sobiva kooli valikul. [/tsitaat]Totulotud, selge see, kui riigieksamite tulemused kõrged, siis need noored ju just tasuta kohtadele pääsevadki!!! Ja mis SISEKLIIMASSE puutub, mis puutub siia KOOLI SISEKLIIMA? Vaadake oma kodu sisekliimat! Vaata, missugusest kodust tuleb sinu oma laps või tema klassikaaslane! See kooli sisekliima jutt ajab lihtsalt naerma.
kuna seal ei kajastu välismaale õppima, kohe sõjaväkke ja kasvõi aastaks austraaliasse läinud, siis ei ole see eriti tõepärane.
sõjaväkke minejad, kes kindlalt soovivad kõrgkoolis jätkata, astuvad enamus siiski kohe peale gümnaasiumi sisse ja võtavad siis (sõjaväe)aastaks akadeemilise
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Totulotud, selge see, kui riigieksamite tulemused kõrged, siis need noored ju just tasuta kohtadele pääsevadki!!! Ja mis SISEKLIIMASSE puutub, mis puutub siia KOOLI SISEKLIIMA? Vaadake oma kodu sisekliimat! Vaata, missugusest kodust tuleb sinu oma laps või tema klassikaaslane! See kooli sisekliima jutt ajab lihtsalt naerma. [/tsitaat]
Miks see kooli sisekliima Sind naerma ajab!? Minu laps tuleb ikka jätkuvalt meie kodust, aga märkan teravat erinevust nt lasteaiarühma ja klassi sisekliimas. Tegemist niinimetatud eliitkooliga, mis meie jaoks on lihtsalt kodutänava kool (kuigi sisse saadud tiheda konkursiga). Paraku on juba esimeses klassis koolivägivalla ilmingud, togimist, kiusamist, ropendamist jms, kusjuures klassikaaslaste vanemate hulgas rohkem \”tähtsaid, tuntuid ja lugupeetuid\” kui lasteaiakaaslaste vanemate seas. Eeldaks seega justkui paremat lastetuba aga võta näpust!
Sellisel kujul esitatud pealkiri on eksitav, samaoodi tabelis kajastuvad andmed. Rõhutama peaks, et tegemist on Eesti kõrgkoolidega. Vastasel korral võib mõista, et vaid just nii suur protsent jätkab õpinguid kõrgkoolis. Tegelikult on seis selline, et nt Tln kesklinnas on keelekallakuga koole, kus suur osa õpilastest jätkab oma õpinguid välismaa kõrgkoolides. See aga antud tabelis ei kajastu, mis tähendab, et andmed on eksitavad.
Mis siin salata, reaalvaldkondadesse ongi väiksem konkurss. Selle pingerea eesotsas on just reaalkoolid.
Jah, aga näiteks Tehnikagümnaasiumis teevad ALATI ja KÕIK lõpetajad matemaatikaeksami, mis on TTÜ-sse saamiseks vajalik. Lisaks õpetatakse seal gümnaasiumiosas reaalaineid süvendatult. Ja saavadki lõpetajad vaevata TTÜ-sse sisse. Polegi poistele ja miks mitte tüdrukutele paha koolivalik.
Kool on selles nimistus 12. kohal.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina pean sellisest pingereast lugu. Tänan! Minu jaoks ongi just see tähtis, et laps läheks ülikooli. PÄRIS ülikooli 🙂 ja Eestis. Selline puritaan olen!
Aga eks jah, paljudest pealinna koolidest minnakse ju välismaale õppima, Kirde Eestist ja Tallinnast minnakse kindlasti Venemaale – seda kõike see tabel ju ei kajasta. Kui info oleks laiem siis küll.
Minu kooli protsent on kahekümne aastaga langenud 20protsendi võrra :([/tsitaat]
Aga mida sa teed, kui Sinu laps soovib saada näiteks ämmaemandaks….ilus amet…ja pea 5a õppimist. Aga Sulle se eei sobiks, sest tegu on rakenduskõrgkooliga?
Teatud koolide puhul ei ole aus pingerida.
Näiteks Muusika Keskkool on väga spetsiifilise alaga ning nad saavad konservatooriumisse.
TTG-st minnakse TTÜ-sse, mis on nö partnerkool…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Miks see kooli sisekliima Sind naerma ajab!? Minu laps tuleb ikka jätkuvalt meie kodust, aga märkan teravat erinevust nt lasteaiarühma ja klassi sisekliimas. Tegemist niinimetatud eliitkooliga, mis meie jaoks on lihtsalt kodutänava kool (kuigi sisse saadud tiheda konkursiga). Paraku on juba esimeses klassis koolivägivalla ilmingud, togimist, kiusamist, ropendamist jms, kusjuures klassikaaslaste vanemate hulgas rohkem \”tähtsaid, tuntuid ja lugupeetuid\” kui lasteaiakaaslaste vanemate seas. Eeldaks seega justkui paremat lastetuba aga võta näpust![/tsitaat]Siis jõudis nagu kohale ju … see kuulus \”kooli sisekliima\” ei olegi midagi muud kui kodust kaasa toodud \”kliima\”.Palju õnne!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
nalja teed? Vaata, mis konkursid on näiteks Tehnikaülikooli !![/tsitaat]KUHU siis täpsemalt??? Missugusesse teaduskonda?????
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Meil tuttava laps seal koolis ja neil mõningaid aineid annavad TTÜ õppejõud juba gümn. ajal. Tõesti 12 koht jah? Väga kõva sõna![/tsitaat]Ja siis läheb see sinu Tuttav Laps TTÜsse ja kurdab, et jälle see sama õppejõud… ja jälle see SAMA Aine. On nali!
Paraku on see tabel vägagi kõnekas. Minul tekib küll küsimus, miks ühest Tallinna koolist saab kõrgkooli tasuta kohtadele sisse 70 % lõpetajatest ja teisest sealjuures ainult 8 %. Kui väitagi, et sellest teisest enamik ei tahtnud kõrgkooli minna, siis tekib taas küsimus, et miks ei tahtnud – kas haridus pole populaarne.
Minu arvates üks järjekordne mõttetu pingerida, mis tegelikult absoluutselt midagi ei näita. Normaalne oleks teha analoogne pingerida selle põhjal, kui palju üldse soovis tasuta kohtadele õppima minna ja kui palju nendest soovijatest siis sisse sai. Aga eks see oleks ju tunduvalt töömahukam ja keerulisem variant.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
KUHU siis täpsemalt??? Missugusesse teaduskonda?????[/tsitaat]
Geenitehnoloogia, ehitus ja majandus on kindlasti suure konkursiga, teiste kohta nii täpselt ei tea.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Paraku on see tabel vägagi kõnekas. Minul tekib küll küsimus, miks ühest Tallinna koolist saab kõrgkooli tasuta kohtadele sisse 70 % lõpetajatest ja teisest sealjuures ainult 8 %. Kui väitagi, et sellest teisest enamik ei tahtnud kõrgkooli minna, siis tekib taas küsimus, et miks ei tahtnud – kas haridus pole populaarne. [/tsitaat]
Tahtsid ehk välismaale, kutsekooli, rakenduskõrgkooli. Ehk polnudki neile meeldival erialal tasuta kohti.
Tegelikult sõltub väga palju klassi meelsusest. Kui ikka liidrid tahavad ülikooli, siis enamus läheb vähemalt proovima. Sageli minnakse ka sisse astuma erialale, kuhu kindlasti saab, milles ollakse tugev. Aga palju neist valitud erialal ka hiljem töötab? Kasvõi õpetajad- suur tõenäosus on tasuta kohale saada, kui vähegi koolis õppisid, sest riiklik tellimus on suur. Aga miks meil ikka õpetajaid puudu on?
Samas mõni käib 2-3 aastat tööl, leiab oma kutsumuse ja astub siis ülikooli. Võib juhtuda, et 10 aasta pärast on mõnest TOP-koolist sissesaanutest 50% ikka kõrghariduseta, aga mõnest tabeli lõpukoolist 100% kõrgharidusega. Seda ju enam keegi ei uuri.
Aga, noh, eneseimetlemiseks kõlbavad need tabalid küll.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis siin salata, reaalvaldkondadesse ongi väiksem konkurss. Selle pingerea eesotsas on just reaalkoolid.[/tsitaat]
Päris tipus on jah reaalkallakuga koolid. Aga vaevalt, et ainult selle tõttu, et reaalvaldkondadesse väiksem konkurss on (mis on juba iseenesest küsitav väide), vaid pigem sellepärast, et nende koolide lõpetajatel on suurem valikuvõimalus. Kui ikka matemaatika riigieksamit ei tee, on automaatselt paljude erialade uksed lukus. Eriala ise ei pruugi väga reaali pole kaldu ollagi.
Ja kui edasi vaadata:
7.Värska Gümnaasium
6. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
11. Kohtla-Järve Järve gümnaasium
Pole ei eliitkoolid, ega reaalkoolid ja ilmselt ei lähe ka õppimiskallakuga koolide alla ja ometi on neist koolidest üle poolte lõpetajatest tasuta kohtadele saanud. Äkki polegi mõtet last iga hinna eest eliitkooli suruda?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Päris tipus on jah reaalkallakuga koolid. Aga vaevalt, et ainult selle tõttu, et reaalvaldkondadesse väiksem konkurss on (mis on juba iseenesest küsitav väide), vaid pigem sellepärast, et nende koolide lõpetajatel on suurem valikuvõimalus. Kui ikka matemaatika riigieksamit ei tee, on automaatselt paljude erialade uksed lukus. Eriala ise ei pruugi väga reaali pole kaldu ollagi.
Ja kui edasi vaadata:
7.Värska Gümnaasium
6. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
11. Kohtla-Järve Järve gümnaasium
Pole ei eliitkoolid, ega reaalkoolid ja ilmselt ei lähe ka õppimiskallakuga koolide alla ja ometi on neist koolidest üle poolte lõpetajatest tasuta kohtadele saanud. Äkki polegi mõtet last iga hinna eest eliitkooli suruda?[/tsitaat]APPI! Jälle üks tark kapakohilast. Pärnu Sütevaka H on ikka väga eliit ja väga õppimiskallakuga. Paluks end asjadega enne kurssi viia, kui jutt suust välja tulema tahab hakata!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Keeled on suus enamasti kõigil gümnaasiumilõpetajatel, ega siis vaid kesklinna koolide lõpetajad välismaale õppima lähe! Minu laps laps lõpetas täiest tavalise gümnaasiumi ja mitmed tema lennust läksid välismaale õppima. Muidugi pole ükski edetabel täpne, aga midagi see siiski näitab[/tsitaat]
On suur vahe, kas gümnaasiumis võõrkeelt õppida või võõrkeeles õppida. Viimasel juhul on täiesti tavaline, et minnakse pigem (mitte ‘paar’ või ‘mitmed’) välismaa kõrgkooli kui Eesti omasse. Kui see tabel kajastaks ka neid andmeid, oleks vähemalt paari teatud kooli puhul andmed hoopis teised.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
