Teema: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
APPI! Jälle üks tark kapakohilast. Pärnu Sütevaka H on ikka väga eliit ja väga õppimiskallakuga. Paluks end asjadega enne kurssi viia, kui jutt suust välja tulema tahab hakata![/tsitaat]
IRW. Värska gümnaasiumile jääb ikka alla. Ilmselt meil Eestis ainult eliitkoolid ongi. Või on vajadus end kapakohilast tähtsamana tunda nii suur, et tituleeritakse end iga hinna eest eliidiks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tahtsid ehk välismaale, kutsekooli, rakenduskõrgkooli. Ehk polnudki neile meeldival erialal tasuta kohti.
Tegelikult sõltub väga palju klassi meelsusest. Kui ikka liidrid tahavad ülikooli, siis enamus läheb vähemalt proovima. Sageli minnakse ka sisse astuma erialale, kuhu kindlasti saab, milles ollakse tugev. Aga palju neist valitud erialal ka hiljem töötab? Kasvõi õpetajad- suur tõenäosus on tasuta kohale saada, kui vähegi koolis õppisid, sest riiklik tellimus on suur. Aga miks meil ikka õpetajaid puudu on?
Samas mõni käib 2-3 aastat tööl, leiab oma kutsumuse ja astub siis ülikooli. Võib juhtuda, et 10 aasta pärast on mõnest TOP-koolist sissesaanutest 50% ikka kõrghariduseta, aga mõnest tabeli lõpukoolist 100% kõrgharidusega. Seda ju enam keegi ei uuri.
Aga, noh, eneseimetlemiseks kõlbavad need tabalid küll. [/tsitaat]

Et siis nendes pingerea viimastes koolides pole selliseid liidreid, kes kõrgkooli tahaksid, aga nendes nn eliitkoolides on alati taolised kõrgkooli ihalusega liidrid olemas.
Eks tõde ole alati valus näha – olukord on selline, et koole saab meil tänapäeval paraku liigitada headeks ja kehvadeks seal anatava hariduse ja mentaliteedi järgi. Tõenäosus, et 70 %-st kõrgkooli tasuta kohtadele saanud õpilaste hulgast tuleb edukaid, kõrgepalgalisi elus hästi hakkama saavaid inimesi rohkem, on tunduvalt suurem, kui selle 7 % puhul.

Ahjaa, sina ju võitled ja hirmsasti, lapsuke pidi lausa kooli vahetama.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ülejäänud elasid koolis? Ainult sinu võsuke tuleb kodust? Kuidas saab järjepidevalt ajada nii lolli juttu?Ma püüan siin selgeks teha, et kõik saab alguse KODUST.Koolis pole võimalik midagi luua, kui klassis käib kas või üks hälbega laps. Kas sellest on tõesti NII raske aru saada?[/tsitaat]

Esiteks kõik selle teema kommentaarid ei ole vaid minu kirjutatud …

Teadmiseks veel niipalju, et kodu on loomulikult väga oluline ja ma ei ole kusagil öelnud, et kõik teised \”elasid koolis\”. Vaid ka koolil on suur roll õhkkonna kujundamisel – kuivõrd palju väärtustatakse abivalmidust, heatahtlikkust, positiivsust, abivajajate märkamist. Kas sellel teemal näiteks klassijuhataja tunnis räägitakse? Kuidas reageeritakse erinevates olukordades?

Ka meie klassis on üks nn hälbega laps, kuid kooli poolt on otsustatud teda toetada ja talle tuge pakkuda. Muideks ka klassikaaslased on tema toetamisse kaasatud ning neil toimib isegi mingi grupitegevus tema käitumise parandamiseks. Ei ole ikka nii, et kool ei saa üldse mitte midagi teha sisekliima kujundamiseks. Näiteid oleks veelgi, kuid see pole see teema.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellisel kujul esitatud pealkiri on eksitav, samaoodi tabelis kajastuvad andmed. Rõhutama peaks, et tegemist on Eesti kõrgkoolidega. Vastasel korral võib mõista, et vaid just nii suur protsent jätkab õpinguid kõrgkoolis. Tegelikult on seis selline, et nt Tln kesklinnas on keelekallakuga koole, kus suur osa õpilastest jätkab oma õpinguid välismaa kõrgkoolides. See aga antud tabelis ei kajastu, mis tähendab, et andmed on eksitavad. [/tsitaat]See ei käi sugugi ainult keelekoolide kohta, ka näiteks reaalkoolist läheb igal aastal ikka päris suur mass välisülikoolidesse. Pakun, et julgelt suurem osa neist, kes Eesti ülikoolides RE kohale ei astunud. 🙂 Päris kindel, et \”eliitkoolidest\” on neid välismaa ülikoolidesse minejaid palju rohkem kui kuskilt Kapa-Kohila väikegümnaasiumist. Iseasi, mida seegi näitab või näitama peaks …

Samuti tuleb arvestada, et erinev on nende kõrgkoolide profiil, kuhu ühest või teisest koolist astutakse. Näiteks hiilgab tabeli tipus ka muusikakeskkool, mis annab loomulikult peaaegu 100% otsetee muusikaakadeemiasse, aga päris kindel on see, et teistesse kõrgkoolidesse pürgijate seis pole seal koolis sugugi NII hiilgav. 😉

Jne.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ülejäänud elasid koolis? Ainult sinu võsuke tuleb kodust? Kuidas saab järjepidevalt ajada nii lolli juttu?Ma püüan siin selgeks teha, et kõik saab alguse KODUST.Koolis pole võimalik midagi luua, kui klassis käib kas või üks hälbega laps. Kas sellest on tõesti NII raske aru saada?[/tsitaat]

olen 100% sinuga nõus – töö on ikkagi nn tellija materjalist.
nt eliitkoolide õpetajad/lapsevanemad pole võibolla turvakodudest kuulnudki, aga meie piirkonnakoolis võib iga õpetaja hetkelt nimetada ca 10kond oma õpilast, kes viimase õppeaasta jooksul vahepeal õppetööst puudunud põhjusel, et elas perekondlikel põhjustel nädalate (mõni isegi kuude) kaupa laste turvakodus ning õppis hoopis sealsete õpetajate käe all.
ka alaealiste asjade komisjonidesse on nimekirja lõpul olevate koolide klassijuhatajatel hulga tihedamini asja kui esimeste seas olevate koolide omadel.
selleks, et asotsiaalsest perest pärit laps saaks ülikooli edasi minna, peab ta ise suutma imet teha, paraku stipendiumite süsteem meil praktiliselt puudub ja enamik läheb enne tööle (kasvõi välismaale) ja alles pealt 25sena proovib ülikooli astuda. neid aga see statistika ei kajasta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No eks igast koolist läheb keegi välismaale kõrgkooli, mõni reisima, mõni saab lapse jne. [/tsitaat]

Huvitav mitu läks välismaale Värska G-st, mis tabeli eesotsas oli? Ja millistel kohtadel nad kodumaal õppima asusid? Kas neile konkurss ka oli?

Mina isiklikult olen selle tabeliga rahul. Eks suuresti tuleneb see asjaolust, et minu kool on seal esimene… Viimaste aastate arenguid ei tea, aga HTG sisekliimaga võis omal ajal küll rahule jääda. Seal said ikka KÕIK võimaluse puhta lehena uuesti alustada ja see oli midagi väga olulist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

nalja teed? Vaata, mis konkursid on näiteks Tehnikaülikooli !![/tsitaat]

Soovitan mitte vaadata vaid majandusteaduskonda, seal on teisigi teaduskondi ja konkurss sinna on tunduvalt väiksem.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Huvitav mitu läks välismaale Värska G-st, mis tabeli eesotsas oli? Ja millistel kohtadel nad kodumaal õppima asusid? Kas neile konkurss ka oli?[/tsitaat]

Mis näitaja see välismaale õppima minek on? Mul on küll südamest hea meel, et Setomaa gümnaasium suudab anda oma õpilastele niivõrd hea hariduse, et nad saavad ülikooli sisse. Samas pole sugugi mitte väiksema tähtsusega soov edasi õppida. Tublid noored ja tubli kool, vahva et jäi paljudele selle tabeli abil silma.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No kui 10 õpilasest 6 saab avalik-õiguslikku ülikooli – ma pakun, et Värska puhul on nendeks peamiselt TÜ ja EMU -, siis ongi ju väga vinge kool. [/tsitaat]

Ma ei vaidle vastu, et Värska Gümnaasium pole vinge ja eelmisel aastal tehti tõesti hea tulemus. Aga nii väikese arvu ülikooli astujate puhul võib see olla paraku juhus, et ühel aastal sattusid kooli lihtsalt kõik väga võimekad lapsed. Tõepärasema tulemuse saamiseks oleks vaja mitme aasta andmeid. Samas on Setomaalt läbi aegade välja kasvanud väga edukaid inimesi: poliitikuid, kultuuriinimesi jne võrredes mõne muu väikese paigaga – seega mingi geneetiline potentsiaal on seal ilmselt olemas.

Minu poeg läks peale lõpetamist sõjaväkke, kuid mitte enne, kui oli sisse saanud ja akadeemilise vormistanud oma valitud erialal. Peaks olema lausloll, et mitte enne sõjaväge end kuhugi kõrgkooli sisse vormistada, kui selleks on aeg ja tasuta võimalus. Ei pea sugugi ju aasta pärast sellel erialal jätkama, on võimalus ümber mõelda. Aga lihtsalt niisama mitte viitsimisst mitte ülikooli pabereid viia on ilmselge rumalus või laiskus. Nii et kajastuvad küll ka need, kes sõjaväkke läksid.
Need, kes lähevad välismaale õppima või last hoidma, need tõesti ei kajastu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

IRW. Värska gümnaasiumile jääb ikka alla. Ilmselt meil Eestis ainult eliitkoolid ongi. Või on vajadus end kapakohilast tähtsamana tunda nii suur, et tituleeritakse end iga hinna eest eliidiks.
[/tsitaat]

Selle tabeli kõige parempoolsem tulp näitab muuseas pingerida eelmise aasta riigieksamite tulemuste alusel. Nagu näha, on Sütevaka selle järgi 4. kohal. Tegemist on ikka väga heal tasemel kooliga, kuhu on suur konkurss. Pole mõtet lahmida, kui Tallinnast kaugemale ei näe.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis järelduse teen ma nt. Ahja Keskkooli kohta, kui riigieksamite tulemuse põhjal oli 240.ndal kohal ja ülikooli tasuta kohtadele minejate osas on 34.ndal kohal. [/tsitaat]

See pole mitte Ahja, vaid Aseri Keskkool.Järeldus on ilmselt see: Ülikooli tasuta kohale sai sellest koolist protsentuaalselt ca 30% lõpetajatest. 2011 aastal lõpetas nimetatud kooli 3 õpilast. Kellest ülikooli sisse sai 1. Seda, me ei tea, millisesse ülikooli. Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnal ja Tallinna Ülikooli mõnele vähempopulaarsel erialale pääseb ilmselt väga erinevate riigieksamite tulemustega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Põhiviga ongi selles, et RE koht pole väärtus omaette. Kuidas sa võrdled Pedasse RE minejat,kelle eksamite keskmine 50, Tartu arsti või juuraga, kus on vaja 90+ ? Lähebki oma 80+ tasulisse ja on \”vähem tubli\”? [/tsitaat]
Lisaks veel see, et leidub erialasid, kus RE kohti üldse polegi. Neid alasid õppida soovijad on selle tabeli põhjal ka täielikud luuserid ja viivad oma kooli kohta alla.