Esileht Koolilaps Koolihirm/paanika

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Koolihirm/paanika

Postitas:
Kägu

Lapsel (10 aastane tüdruk) on tekkinud allumatu ja ülitugev hirm kooli mineku ees. Selline haiglane ärevus tekkis peale Covidi põdemist.  Hommikuti enne kooli lihtsalt öögib ja oksendab, rapub üle keha. Käime psühholoogi juures, kus õpib hingamisharjutusi, kuid paanikahoo aja on tal aju justkui blokeeritud ja ta ei suuda end maha rahustada.Klassis samuti öögib ja ei suudagi õppetööd kaasa teha.

Olukord ei parane,  ma ei tea, mida edasi teha. Laps ise ka täpselt ei tea, mida ta kardab, lihtsalt kooli minnes hakkab ülipaha ja kui koju saab, on kõik korras.

Kellel on selline mure lapsega olnud, palun andke teada, kuidas olukord on teil lahenenud.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui asi nii hull on, siis kooli töötajaskond ei ole inkvisatsioon. Tõenäoliselt näevad nad päris hästi, milline olukord on. Nad on päris kindlasti nõus ajutiselt kokku leppima, kuidas koolitööd ja kontrolltööd ära esitatud saaks, kuniks laps kodus sinu abiga õppetööd jätkab. Kui laps saab üle paanikast, et ta nui neljaks peab kindlasti kooli minema ja kool ei tundu enam kohana, kust ei ole väljapääsu, siis ehk on suurem tõenäosus, et ta saab paanikast üle.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas jääb ehk psühholoog siinkohal nõrgaks ja oleks vaja psühhiaatri abi? Igasugune koolikiusamine on välistatud?

Jäin korraks mõtlema, et kuna covidi põdemine võib tekitada erinevaid neuroloogilisi probleeme, kas see võib siis ka triggerdada sellise seisundi.

 

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas võib olla, et klassikaaslased on varem suhtunud covid-haigetesse halvustavalt? Eriti kui see viirus tuli ja paanikat oli ülemäära – mäletate ehk, kui kuskil maal taheti busditäus positiivseid karantiini viia, siis kohalikud elanikud hakkasid protestima, justkui läbi seinte tuleks viirus….

Kui on selliseid jutte olnud, siis see võib lapses hirmu tekitada. Ka kui ta põdes raskelt ja koolis muudkui räägitakse ikka viirusest, kui verl nakatus koolis jne. Siis ongi pidev hitm.

Lisaks sõltub ka, kuidas kodus asjast räägite – vb räägite ka ise liiga palju, paanitsete jne. Ehk ei olegi see hirm kooli ees vaid hirm igasuguse rahvarohke koha ees.

+1
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ega haiguse läbipõdenud inimesed niisama kurda, kuid pea ja olemine peale haigust on teistsugune. Eestlane seda muidugi ei usu, kuid mujal on long covid täiesti olemas. Mäluhäired, keskendumisvõime halvenenud jne.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Lapsega oleme väga rahulikud, kannatlikud ja aitame teda igati. Õpetan talle lõdvestustehnikaid, kuulame koos temaga Synctuition lõõgastavat muusikat.

Mujal käimisega pole mingit probleemi,  sest trennis käib ta väga hea meelega ja pole mingit paha olekut.

Ta on väga tundlik laps, iga kurjem õpetaja öeldud sõna viib ta rivist välja ning arusaadav ju, et mõnikord ongi õpetaja kuri, kuid laps ei suuda seda mõista.

Mina ise olen sisimas muutunud samuti ärevaks,  ongi tunne, et nüüd ongi kõik, et mis õppimisega saab, jääbki kõik kool pooleli?..ei,  ma ei näita enda ebakindlust välja, lihtsalt  sisemiselt tunnen seda.

 

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lahendust ei ole pakkuda, aga meil on sarnane mure 1. klassi poisiga. trennis käib nägu naerul, sotsiaalset kartust ei ole, igal pool mujal va koolis on täiesti rõõmus laps. koolis on paanikas, nutab ja on ka oksendanud paar korda. ka kardab õpetaja pahandamist ja midagi valesti teha (õpetaja tundub täiesti OK olevat). paar päeva on pisteliselt kodus e-õppel olnud (neil kantakse puudujatele tunde üle).

ma olen harjunud kõike terve talupojamõistuse abil lahendama, aga vot selle teemaga ei hakka kuidagi hammas peale. jaanuari alguseks saime psühholoogile aja.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ta enne haigust käis hea meelega? Kas õppimine pigem lihtne või raske? Kuidas suhted kaaslastega? Kas klassikaaslastega kooliväliselt suhtleb? Kas esimesel päeval peale haigust läks veel rõõmuga või tekkis ärevus kohe peale haigust ilma päevagi koolis käimata?

See hirm ei pruugi olla üldse otseselt haigusega seotud. See võib tulla ka sellest, et ta tunneb, et on kodus põdedes teistest maha jäänud. Nüüd kardab, et ei jõua kõike järele vastata (endal oleks ka nadi kooli minna, kui on tunne, et peab kõigis ainetes kohe järele vastama hakkama).

Kas laps oleks nõus käima ainult osades ainetes (mis enne ka rohkem meeldisid), et saada positiivset kooli tunnet tagasi? Näiteks viidki kooli ainult kehalise tunniks (kui trenn meeldib, siis äkki see ka). Kui sellega probleemi pole, võtate järgmise aine (kunst, muusika, loodusõpetus mis iganes rohkem meeldib). Kõige viimasena ained, kus mahajäämine rohkem silmatorkav. Kui mõnes aines käimine sujub, aga mõni põhjustab endiselt ärevust, võib olla probleem ka õpetajas ja ei aitagi muu kui klassi või kooli vahetamine.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul tekkis kõhuvalu, kui ei tahtnud kooli minna – ometi õppisin väga hästi, mul oli klassis palju sõpru, ei kiusatud jne.  Aga tagantjärgi mõtlen, et ma olin hommikuse unega ja piin oli kella 8’ks kooli minna, seega ilmselt selleks, et saaks veel voodisse magama jääda tekitasingi endale stressi. Sellist probleemi ei olnud, kui käisin õhtuses vahetuses koolis.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks hirmud läksid lakke, kui seda paljuräägitud haigust põdes ja koolis näeb iga päev palju maskis inimesi, tehakse teste – see tekitab paanikatunde mõnele. Olge lihtsalt kodus mõnda aega, eemalduge sellest covidi-värgist, mis koolis nii silmatorkav on. Las puhkab sellest teemast, ehk läheb paremaks. Jaksu!

+4
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas Teil kodu lähedal Waldorf kooli ei ole? Proovige seda, pingeid vähem, rahulikum.

+1
-9
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kas ta enne haigust käis hea meelega? Kas õppimine pigem lihtne või raske? Kuidas suhted kaaslastega? Kas klassikaaslastega kooliväliselt suhtleb? Kas esimesel päeval peale haigust läks veel rõõmuga või tekkis ärevus kohe peale haigust ilma päevagi koolis käimata?

See hirm ei pruugi olla üldse otseselt haigusega seotud. See võib tulla ka sellest, et ta tunneb, et on kodus põdedes teistest maha jäänud. Nüüd kardab, et ei jõua kõike järele vastata (endal oleks ka nadi kooli minna, kui on tunne, et peab kõigis ainetes kohe järele vastama hakkama).

Kas laps oleks nõus käima ainult osades ainetes (mis enne ka rohkem meeldisid), et saada positiivset kooli tunnet tagasi? Näiteks viidki kooli ainult kehalise tunniks (kui trenn meeldib, siis äkki see ka). Kui sellega probleemi pole, võtate järgmise aine (kunst, muusika, loodusõpetus mis iganes rohkem meeldib). Kõige viimasena ained, kus mahajäämine rohkem silmatorkav. Kui mõnes aines käimine sujub, aga mõni põhjustab endiselt ärevust, võib olla probleem ka õpetajas ja ei aitagi muu kui klassi või kooli vahetamine.

Sedasi ma ei teeks, nagu ise kirjutasid, et laps võibolla kardab et on palju tegemata ja vastamata töid, siis jääb ju veel rohkem maha ja järele peab ju ikkagi vastama. Asjad kuhjuvad. Heal juhul õppeaasta vahele jätta ja sügisel jätkata samas klassist 4. klass vast.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Lapsega oleme väga rahulikud, kannatlikud ja aitame teda igati. Õpetan talle lõdvestustehnikaid, kuulame koos temaga Synctuition lõõgastavat muusikat.

Mujal käimisega pole mingit probleemi, sest trennis käib ta väga hea meelega ja pole mingit paha olekut.

Ta on väga tundlik laps, iga kurjem õpetaja öeldud sõna viib ta rivist välja ning arusaadav ju, et mõnikord ongi õpetaja kuri, kuid laps ei suuda seda mõista.

Mina ise olen sisimas muutunud samuti ärevaks, ongi tunne, et nüüd ongi kõik, et mis õppimisega saab, jääbki kõik kool pooleli?..ei, ma ei näita enda ebakindlust välja, lihtsalt sisemiselt tunnen seda.

Ma muidugi teie olukorda ei tea, aga lõdvestumisega mul on tunne, et ei tohi ülepingutada. Ta ju ei lähe kooli lõdvustama ja puhkama, vaid keskendunult tööd tegema. Minule tundub, et oskusest keskenduda sellele, mida tegema läheb, seda on vaja ka õppida. Lõdvestumine oleks siis hea kui koolis oleks puhkus. Aga mida ta lõdvestusharjutustega koolis peale hakkab, ta ei saa neid ju seal kasutada. Seda, et kodus lõdvustuda oskab ,see on hea, aga on vaja keskendumist, et suudaks koolis keskenduda õppimisele, mitte olla lõdvestunud ja võtta kõik mõjutused endasse.  Kool on ikkagi pingutus, mitte koht, kus olla laiali ja lõdvestunud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ta enne haigust käis hea meelega? Kas õppimine pigem lihtne või raske? Kuidas suhted kaaslastega? Kas klassikaaslastega kooliväliselt suhtleb? Kas esimesel päeval peale haigust läks veel rõõmuga või tekkis ärevus kohe peale haigust ilma päevagi koolis käimata?

See hirm ei pruugi olla üldse otseselt haigusega seotud. See võib tulla ka sellest, et ta tunneb, et on kodus põdedes teistest maha jäänud. Nüüd kardab, et ei jõua kõike järele vastata (endal oleks ka nadi kooli minna, kui on tunne, et peab kõigis ainetes kohe järele vastama hakkama).

Kas laps oleks nõus käima ainult osades ainetes (mis enne ka rohkem meeldisid), et saada positiivset kooli tunnet tagasi? Näiteks viidki kooli ainult kehalise tunniks (kui trenn meeldib, siis äkki see ka). Kui sellega probleemi pole, võtate järgmise aine (kunst, muusika, loodusõpetus mis iganes rohkem meeldib). Kõige viimasena ained, kus mahajäämine rohkem silmatorkav. Kui mõnes aines käimine sujub, aga mõni põhjustab endiselt ärevust, võib olla probleem ka õpetajas ja ei aitagi muu kui klassi või kooli vahetamine.

Sedasi ma ei teeks, nagu ise kirjutasid, et laps võibolla kardab et on palju tegemata ja vastamata töid, siis jääb ju veel rohkem maha ja järele peab ju ikkagi vastama. Asjad kuhjuvad. Heal juhul õppeaasta vahele jätta ja sügisel jätkata samas klassist 4. klass vast.

Mina saan aru, et ega ta praegu ka koolis käia ei suuda. Kui lähebki, saab ärevushoo ja õppimisele keskenduda ikka ei suuda. Maha jääb ta üha rohkem nii või teisiti. See ärevus on vaja maha saada kuidagi. Kui oleks selge, mis täpsemalt probleemiks on, oleks lihtsam ka lahendusi pakkuda. Siin on nii mitu asja. Kui on mitte just seltsiv laps võib olla tegu ka sotsiaalse ärevusega: vajadus sügisel uues klassis sõpru leidma hakata võib samuti ärevust põhjustada.

Ideaalis võiks siiski tibusammudega sellest ärevusest üle saada või vähemalt nende abil probleemi tuumani jõuda, et siis omakorda selle probleemiga sügavuti tegeleda saaks.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA . Kuna nüüd algas vaheaeg,  siis on selle murega raske tegeleda,  sest praegu on ta täiesti ärevusevaba ja kõik on korras. Annan talle kuulata rahustavaid meditatsiooni videoid ja teeme hingamisharjutusi,  aga need ei anna praegu seda efekti,  mida oleks hoo ajal vaja.  Vahetame ka psühholoogi, uus psühholoog on kliiniline ja ehk oskab last paremini aidata kui tavaline psühholoog. Aeg annab arutust…raske on, soovin südamest,  et laps saaks sellest võitu,  sest ta ju ise ka ei saa aru, mis on teda nii kaugele selles kõiges viinud.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Psühholoogist polnud kasu, vaevalt uuestki on, aga proovida ikka võib ajaviiteks.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ärevus hakkab koolitööd segama, siis pöörduge rajaleidja psühholoogi poole. Nemad saavad selles olukorras koolile suunised anda, kuidas õppetööd korraldada ja sellega ehk stress maha võtta.

Kliinilisest psühholoogist on kindlasti rohkem kasu, kui tavalisest.

Ilmselt hakkab ka teismeiga vaikselt peale ja selles vanuses võib hakata ärevus pead tõstma.

Rääkisin sel teemal korra ka kooliõega. Tema ütles, et laste ärevus on koroona ajal silmaga nähtavalt tõusnud. Nende senine maailm on segi paisatud. Me ei tea, kuidas lapsed seda kõike enda sees tõlgendavad.

Minu 11 a tundlik laps, hakkas distantsõppe ajal paanikahoogusid saama. Oli päevi, kus ta ei saanud pool päeva voodist välja. Hingamisharjutustest on hoonajal palju kasu, kui lapsel neid meeles on teha.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

psühholoogi asemel proovi kiiresti saada psühhiaatri juurde, sest hingamistehnikatest jms on sellises staadiumis ärevushäire puhul väha abi. psühhiaater saab kirjutada vajalikke ravimeid, mis ärevust maha võtavad

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu tuttaval algas lapsel kõik samamoodi. Mitmeid eriarste läbi käidud, ei aidanud keegi. Läks ka väiksemasse kooli. Ei aidanud. Alguses ikka käis vahelduva eduga koolis, aga samuti tuli poole päeva pealt koju, sest süda nii paha ja kartis, et hakkab oksendama. Üldiselt on lõppseis selline, et laps( nüüd juba nooruk) on täiesti koduseinte vahel ja keeldub majast väljumast. Keegi pole saanud aidata.

Ei taha tõesti hirmutada, aga mõnel eskaleerub see ärevushäire väga hulluks. Ma siiralt loodan, et sinu laps saab abi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaja oleks lapsel koolis nn fookust muuta. St, et ta keskenduks seal mingile muule probleemile, kui iseendale. Kas tal väiksemat õde- venda või nt naabrilast pole? Saaks anda ülesande nt neid aidata. Või klassijuhataja mõelda välja lapsele mingi muu vastutav, aga lihtne ülesanne – hoolitseda klassi lillede, seintele pandavate näituste vms eest.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tänud kõigile, kes nõuandeid ja soovitusi jagasid.

Loodan, et probleem meil lõpuks laheneb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohtusin põgusalt veidi vanema lapse emaga. Ilmselt sai kõik alguse sellest, et distantsõppe ajal jäid teadmistesse lüngad, laps aga tahtis häid hindeid, et soovitud gümnaasiumi sisse saada. Abi sai lõpuks psühhiaatri kirjutatud rohtudest. Kuna suvevaheajal asi paranes, siis võeti tabletid maha. Sügisel algas kõik uuesti, laps keeldus kooli minemast. Psühholoogi juurde ka keeldus minemast, et muudkui räägi sama juttu. Kahjuks ma ei tea, mis edasi sai.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hiljuti jagati ühes grupis seda videot, seega mõte, et alati ei peagi äkki sundima kooli https://youtu.be/H9r2xAcYQzg

See pmt tõsielu põhjal sest üks nooruk hüppaski pangalt alla.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ärevuse käitumuslik tulem ongi vältimine, antud juhul siis kooli vältimine, kui see juba nii on, siis tuleks võtta pigem samm tagasi, kui kool tekitab nii tugevat ärevust, siis sundida ei saa, laps peaks ise hindama ja otsustama, kui tunneb, et saab hakkama, siis läheb, kui mitte, siis on ajutine tervislikel põhjustel koduõpe, kuni tunneb, et suudab minna. Enamik lapsi ei taha kooli minna, aga kui juba kohal on, siis saavad hakkama.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hiljuti jagati ühes grupis seda videot, seega mõte, et alati ei peagi äkki sundima kooli https://youtu.be/H9r2xAcYQzg

See pmt tõsielu põhjal sest üks nooruk hüppaski pangalt alla.

Appi, mis propagandafilmike see on?!

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sageli on põhjuseks liigselt vara ja kiire ärkamine. Distantsõppe ajal oli rohkem aega kodustes tingimustes aeglasemalt “ärgata”.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas teil olukord on, teemaalgataja? Kas olete saanud abi, leidnud mingi lahenduse? Meil sama mure kodus 10-aastase tütrega. Ta küll ei oksenda aga käivad suured nutu- ja paanikahood.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nõustun arvamusega, et nii suure ärevuse ja paanikahoo puhul ikkagi pöörduda psühhiaatri poole, imestan, et psühholoog pole edasi suunanud. Psühholoogist kindlasti on ka kasu ja tulevikus erinevad hingamis- ja lõõgastustehnikad aitavad ärevusega toime tulla, aga nii noorelt lapselt on nende teadlikku kasutamist veel natuke palju oodata. Otsi mõni loov- või mänguterapeut. Aga nr. 1 ikkagi psühhiaater ja nii hullu sümptomaatikaga ei tasuks karta ravimeid, enamus ATH lapsi koolides ravimite peal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, aasta on möödas. Kuidas teil läinud on?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu 10 a pojal tekkis ka peale koroona põdemist ärevus. Nuttis hommikuti ärevusest, kurtis et kõht valutab ja ei saa kooli ega trenni minna. Enne magama minekut mõtles depressiivseid mõtteid. Kartis, et lähedastega võib midagi juhtuda, vananemist, surma ja oma üksildast tulevikku. Elas tihti mälestustes ja see muutis ta hästi tundlikuks. Muretses, et mälestusesemed võivad katki minna ja sättis neid turvalisemalt paika.  Koju jäädes polnud nagu häda midagi. Kõhuvalu kestis mitmeid kuid, seejärel hakkas selg valutama. Käisime arstide vahet, aga kõik oli muidugi koguaeg korras. Kõik see kokku kestis umbes pool aastat. Rääkisin muidugi ka õpetajaga, et äkki oleks vaja kooli psühholoogi abi jne, aga mingit abi ta koolist millegipärast ei saanud. Lõpuks tuli suvevaheaeg peale ja tasapisi sümptomid kadusid.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Koolilaps Koolihirm/paanika