Teema: Koolikatsed

Kelle laps läheb veel VHK teise vooru vestlustele? Kas õde, vend on ees või lähete täitsa uue “lehena”? Kes seal varem käinud, mida oodata?

#3026659:

Minu poeg läheb.

Ees on juba õde ja vend.

Täpse ajakava saad reedel. Lapsele tehakse loogika- ja mälutestid, lastakse lugeda ja jutustada ning paarile küsimusele vastata. Samal ajal vesteldakse teises ruumis vanematega. Lapse kirjalikku tööd saab ka näha.

Kas ka saab tutvuda mälu ja loogika töödega? Kui raskesti sai teie esimene laps sisse? Kuskilt ei leia infot kui suur on konkurss teises voorus. Loodan, et väiksem kui reaalis, sest nende G5 koolide pingereas riigieksami tulemustes on viimaste seas. Minul on küll tähtis hea haridus, kuid veel tähtsam on väärtused mis sealt koolist kaasa saab- ma ei tee kooli maha, et keegi valesti aru ei saaks.

Mind huvitab, keda kutsutakse väljaspoolt kogukonda ning kui palju. Saan aru, et 1-2 kohta on, kuid selle teadmise juures pole mõtet koolil kutsuda kõik need 70 vanemat, kes ületavd nullkriteeriumi.

#3020804:

#3013350:

Pealegi pole esimesed 9 aastat Eesti Vabariigis väga vahet, kus koolis õppida. Programm, mida läbitkse, on sama. Mõnede eranditena võetakse osadel koolides teatud aineid süvitsi. Vahe tuleb sisse gümnaasiumis.

Vahe tuleb siiski sisse juba 1. klassis. Vaata näiteks Reaalkooli ja Kesklinna Põhikooli 1. klassi laste pranglimistulemusi, kus nad konkureerivad muude koolide 3.-4. klasside lastega. Minu meelest on just väga hea, et on olemas koolid, kus reaalainetele rohkem tähelepanu pööratakse ja seda juba 1. klassist alates. Muidu läheks nende laste loomulik anne lihtsalt raisku nagu paraku on juhtunud mu vanema lapsega, kes käib keelekallakuga määramisjärgses koolis.

Ega siis asi pole ainult mingi miinimumprogrammi omandamises, vaid ikka üldise huvi tekitamises ja alal hoidmises. Samuti kasvukeskkonnas. Olgu nende eliitkoolidega kuidas on – eks igas ole ka omad probleemid, aga üldine õpikeskkond on seal siiski palju-palju parem ning ka klassikaaslased motiveerivamad.

Ei ole ju mõtet võrrelda võrreldamatut. Kui Reaali, nagu keegi eespool kirjutas, kandideerib igal aastal 700 last ja vastu võetakse 56, siis need on ju omaealiste seast kõige helgemad pead, pole vahet, kus koolis nad õpivad, nende tulemused oleksid ikka head: Nii tiheda sõelaga tehtud valikust komplekteeritud klasse ei saa võrrelda piirkonnakooliga, kus lapsi ei valita, tuleb kooli see, kes tuleb. Õpetajad ei pruugi piirkonnakoolis halvemad olla, õpetamise tase võib paremgi olla, sest kasinamate võimetega laste puhul nõuab tulemusteni jõudmine õpetajalt rohkem aega ja vaeva, lihtsalt Reaali valikus on andekad koos ja olekski imelik, kui nende tulemused ei oleks paremad.

#3027693:

#3027609:

Mind huvitab, keda kutsutakse väljaspoolt kogukonda ning kui palju. Saan aru, et 1-2 kohta on, kuid selle teadmise juures pole mõtet koolil kutsuda kõik need 70 vanemat, kes ületavd nullkriteeriumi.

Oh kui naiivne. Eelkoolis kutsutakse vestlusele kõik vanemad! Ja neid vanemaid on ikka oluliselt rohkem kui 70! E seal teevad mõlemad voorud läbi kõik lapsed. Minu laps sinna kooli ei saanud, tal olid katsed väga hästi tehtud. Lisaks oli ta eelkoolis täielik õpetaja lemmik. Kiideti ette ja taha. Vestlusel ka, lugemust ja mälu, loogikat, silmaringi, matemaatilisi oskusi ja kõike mida võimalik. Aga VHK-sse sisse ikka ei saanud, sest kogukonnast tuli klass täis (ja nende laste tulemused võisid olla oluliselt kehvemad). Õnneks tegime katsed ka teise kooli, kuhu ta kenasti sisse ka sai (seal oli tegu tavalise pingereaga, kus reastati tulemused). Ja tema klassis on päris mitu last, kes VHK-st maks tulemustega välja jäid. Lapsi, kes on läbi lugenad anatoomia õpikuid ja Pottereid jms. Enamus olid peale vastuste saamist vägagi üllatunud.

Mis sa arvad et mida see annab 5-7aastasele lapsele kui ta mõne teadusliku raamatu läbi on lugenud või ka Potterid läbi on lugenud? Arvan et mitte midagi, see pole näitaja kuna ta ei saanud ju loetust suurt midagi aru. Väike laps võib ka matemaatikas keerulisi ülesandeid lahendada, aga ta ju ei mõista seda mida ta teeb, lahendab protsent ülesandeid, aga mida tähendab protsent, kus seda kasutatakse ja sõnasta ülesanne ümber ja näed et ta ei mõista asja olemust. 5-6 aastane või õppida pähe ka korrutustabeli, aga mida see talle annab, uuri temalt natuke mida tähendab 5×4=20 ja 64:8=8.

Ma ka ei tea, mida see anatoomiaõpik just koolikatsete kontekstis annab, aga seda, et 4×5=5+5+5+5 või 4+4+4+4+4 teavad vist küll need, kes Reaalkooli sisse saavad? Minu laps küll teab, sest ta teab, mida tähendab korrutamine ja siis hakkabki neid kokku liitma. Kuna ta aga arvutamises üliväga tugev ei ole (üle 12 pigem ei oska) ja korrutustabelit pähe ka pole õppinnud, siis ta küsimusele vastata ei oska, pakkus, et 16. Liitis liiga vähe. Seega ma arvan, et lapsed ikka saavad aru. Lihtsalt paljusid neid teadmisi ju katsetel ei kontrollitagi. Minu laps sai näiteks VHK loogika testis pigem kehvad punktid, kuigi viimast kõige raskemat oskas. Muud asjad tegi küll hästi, aga just selle loogika pärast ma pigem mõtlen, et Reaali pole mõtet proovidagi. Ja ma ei usu, et korrutamisest aru saamine nüüd nii väga erakordne oleks: 2+2+2=6 on ju väga mõistetav, kui seda lapsele seletada..

Ma ei mõtlegi, et seda Reaalkooli katsetel küsitakse. Lihtsalt, et lapsed, kellele on mingil põhjusel korrutustabelit õpetatud, võivad sellest vabalt ikkagi aru saada. Keegi enne arvas, et ükski eelkooliealine ei saa sellest aru. Ma usun, et ikka saavad, kui keegi on õpetanud. Kui seletatud ei ole, siis muidugi ei saa. Aga jah, tõepoolest neid asju katsetel ei küsita. Selles mõttes pole hetkel oluline. See oli lihtsalt vastuseks ühele kommentaarile.

Minu laps käis eelkooli ajal ja siis küsiti eraldi. Korraga oli see, kus pidi täpselt ütlemise peale pildi joonistama. Aga ma ei tea, mis seal loogika testis oli, nägin ainult punkte.

Milleks su laps üldse esimesse klassi läheb. Kõik ju selge. Protsendid pole ka midagi muud kui jagamine, murrud samuti, pindalad ruumalad jne pole probleeme, Eestis juba 7 aastaselt insenerid valmis.
Vot ei usu

No kuidas VHK-s läks? Meil last kiideti, aga anti mõista, et sisse me ei mahu.

Lapsel olidki väga head tulemused jne, aga anti mõista, et õed-vennad ees juba, et praktiliselt on klass komplekteeritud. Vestlus oli vist OK, raske ju endal öelda.
Nojah, tegelikult pärast eilset kogemust hakkasin ise ka mõtlema, et kui kõrvalt mahub sisse käputäis lapsi, siis võiks seda sisseastumist kuidagi teisiti organiseerida. Saan aru, et need lapsed peaksid ka katsetega kooli saama, aga ajagu siis selle taseme kuidagi megakõrgeks, tehku II vooru pääsemise raskemaks vms. Ei ole ju mõtet lapsi ja vanemaid nõnda moodi jooksutada.
PS: ma kuidagi nii kohmitsein istudes + mul ühes kõrvas kohiseb, et ei kuulnudki kes kooli esindajatest olid.

Püha Miikaelis on minu teada veel väiksemad klassid, nii et meie läheme teeme siis tiiru teiste nn eliitkoolide katsetel. Kui keegi küsib, et miks ma last piirkonnakooli ei saada, siis paraku elamegi me säärases kohas, kus ümberringi vaid eliitkoolid on. Saan aru, et lähim mitteeliitkool on Liivalaias asuv, aga sinna ma tõesti mitte kuidagi oma last saata ei tahaks, eriti kui tal väidetavalt siiski mingid anded on.

Oeh, nüüd tunnen ma ise ennast hoopis halvasti, et äkki teen liiga koolile, millega mul endal puudub isiklik side. Ütleme nii, et midagi väga head pole ma ka selle kooli kohta kuulnud, rääkimata sellest, et lapsel oleks suhteliselt raske sinna liikuda jalgsi, sest ühistranspordiga ta sinna ei saa.
Mu laps ei ole mingi imelaps, kuid eks ma tal mingeid konkreetseid andeid näen ja VHK testid tegid ta paremini kui ma ootasin, olin ausalt öeldes üllatunud kui neid nägin. Tahaksin talle lihtsalt toetavat õpikeskonda.

Poisiga. Seda mõtlesin ma eile ise ka, et tahaks teada mis too reaalne vastuvõetavate number on ning ka mind ei häiri õde-vendade jne eelistamine, aga jah – see kõik võiks olla kuidagi mõistuspärasem.
VHK polegi olnud alati minu ainuvalik, on selge, et keegi ei garanteeri lapsele seal kohta. Lihtsalt eilne kogemus pani mõtlema, et kas säärasel kujul pole tegemist lihtsalt mõttetu ressursi raiskamisega.

Eks näis.