Olen ka üks nendest kesklinna elanikest, kes pani oma lapsed kirja mitme erineva kooli katsetele. Juba mõtlen, kas on ikka mõistlik vedada lapsi 2-l päeval 4 kooli katsetele? Tegelikult ei ole ju.
Aga kesklinna elanikuna ei jää muud üle.
Meie elukohale kõige lähemad koolid on 21 ja GAG. Mõlemad nö. eliitkoolid, kuhu soovijaid ilmselt rohkem kui koolides kohti on.
Nii katsetamegi neisse, sest ei saa olla kindlad, et Haridusamet saab meile määrata kohad lähimatesse koolidesse.
Igaks juhuks katsetame ka teistesse kesklinna koolidesse, et oleks lootust saada koht kodule lähedal olevas koolis.
Minu arvates oleks võinud olla nii, et kõigepealt määrab HA lastele koolid ja alles siis saavad need, kes soovivad kandideerida süvaõppega klassidesse koolikatsetele minna. Usun, et konkursid oleks sellisel juhul palju väiksemad, sest lapsevanemal oleks juba teada kool, kuhu tema laps kindlasti võetakse ja vanem saaks otsustada, kas ta soovib proovida mujale või ei.
Miks ajada esimesse klassi minek nii keeruliseks?
Teema: Koolikatsetest…jälle
ka kesklinna elanikuna mõistan sind täiesti ja olen ühel nõul. ühest asjast ma ainult aru ei saa – kesklinna koolidest on just GAG ja 21. totaalselt erinevatest otsades. kuidas saavad mõlemad olla korraga kodule kõige lähemal?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ka kesklinna elanikuna mõistan sind täiesti ja olen ühel nõul. ühest asjast ma ainult aru ei saa – kesklinna koolidest on just GAG ja 21. totaalselt erinevatest otsades. kuidas saavad mõlemad olla korraga kodule kõige lähemal?[/tsitaat]
Kui inimene elab reisisadama piirkonnas, siis võib vabalt olla, et ühtviisi kõige mugavam on minna nii 21. kooli kui GAGi.
Mina ka kesklinna elanikuna täiesti nõus teemaalgatajaga. Kui kool oleks enne määratud, siis väheneks katsetajate arv kordades.
Mina lahendaksin probleemi hoopis lihtsamalt. Kesklinna tuleb ehitada üks suur kool(lähtudes kesklinnas elavast õpilaste arvust ja lisaks veel natuke kohti. St iga kesklinna laps saaks probleemitult sinna kooli. Ülejäänud nö eliitkoolid jääksid ka alles, aga sinna võetaks katsetega (eriandekaid). Kas see rahuldaks ja lahendaks proleemid?
Olen üks neist kesklinna elanikest, kes tegi lapsega koolikatsetetralli läbi eelmisel kevadel, sooviga panna last KODULÄHEDASSE kooli (et seda \”eliidiks\” hinnatakse, ei ole siinkohal määrav; kõlvanuks ka nimetu kolkaküla põhikool – peaasi et kodu lähedal, kui meie kodu selle lähedal asuks). Peale seda ülelinnalist tohuvapohu oli lootus, et ehk korraldatakse süsteem ümber ja järgmiste aastakäikude lastel on lihtsam, aga kus sa sellega!
Tõepoolest, nagu teemaalgataja ettepaneku teeb, peaks kõigepealt olema määramine, seejärel õpilaste kinnitamine ning alles siis peaks vakantsetele kohtadele konkursi korraldama. Kui abstraktne eliidi-ihalus nii suur on, siis võiks selleks eraldi, kasvõi maksulised õppeasutused luua ja need ei peaks ilmtingimata kesklinna piirkonnas paiknema.
P.S. TTÜ ja TLÜ uurimisrühm viib läbi veebipõhist uuringut 2011 aastal Tallinnas rakendatud reguleerimata koolivaliku efektiivsusest (kuigi küsimustikku vaadates tundus see mittemidagiütlev).
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen üks neist kesklinna elanikest, kes tegi lapsega koolikatsetetralli läbi eelmisel kevadel, sooviga panna last KODULÄHEDASSE kooli (et seda \”eliidiks\” hinnatakse, ei ole siinkohal määrav; kõlvanuks ka nimetu kolkaküla põhikool – peaasi et kodu lähedal, kui meie kodu selle lähedal asuks). Peale seda ülelinnalist tohuvapohu oli lootus, et ehk korraldatakse süsteem ümber ja järgmiste aastakäikude lastel on lihtsam, aga kus sa sellega!
Tõepoolest, nagu teemaalgataja ettepaneku teeb, peaks kõigepealt olema määramine, seejärel õpilaste kinnitamine ning alles siis peaks vakantsetele kohtadele konkursi korraldama. Kui abstraktne eliidi-ihalus nii suur on, siis võiks selleks eraldi, kasvõi maksulised õppeasutused luua ja need ei peaks ilmtingimata kesklinna piirkonnas paiknema.
P.S. TTÜ ja TLÜ uurimisrühm viib läbi veebipõhist uuringut 2011 aastal Tallinnas rakendatud reguleerimata koolivaliku efektiivsusest (kuigi küsimustikku vaadates tundus see mittemidagiütlev).[/tsitaat]
Eliitkooli ei ole võimalik sõrmenipsuga luua. Elitaarseks teebki kooli selle pikk ja tugevate traditsioonidega ajalugu. Ja otse loomulikult mängib olulist rolli kooli asukoht.
Samas ma usun, et kesklinna on lihtsalt üht uut tavalist kooli juurde vaja küll. Kuna kesklinnas on väga paljude inimeste töökohad, siis on logistiliselt lapsevanemale parim lahendus oma laps(ed) ka kesklinna kooli panna, vaatamata sellele, et elukoht on vbl mujal. Ma usun, et see täituks väga kiiresti.
Probleemi lahendab kesklinna nn eliitkoolide (pro)gümnaasiumideks muutmine. Siis saab palju rohkem andekaid lapsi võimetekohast õpet, samuti on selleks ajaks selgunud, kel tõesti annet on. Algkooliks need majad ei sobi niikuinii.
Kesklinnas piisab 2-3 elukohajärgsest algkoolist, kuhu saab katseteta.
Viimasele: Tore idee, aga kuskile majja peavad ka need algkoolilapsed ju mahtuma. Kui kõik olemasolevad koolimajad muuta progümnaasiumideks või eliitkoolideks, siis ongi ju see seis, et kodulähedasse kooli pole võimalik minna?! Ma julgeks ka sellele eliidiks olemisele ja kujunemisele vastu vaielda – umbes 99% eliiti tungivatest peredest hindab eelkõige logistilist asukohta kesklinnas, toredat koolimaja kui sellist (on ju uhke, kui su laps astub TIK uksest välja!) pluss lihtsalt üleüldine tutvuskonnale teatamine, et laps käib peenes koolis kesklinnas ja kuulub eliiti. Olgem ausad, et ajalugu ja traditsioonid ei ole asi iseeneses. Isegi vilistlased soovivad eelkõige panna oma lapsi neisse koolidesse mitte nostalgilistel kaalutlustel, vaid eelkõige ikka selleks, et saada valitud seltskonda. Andke mulle andeks, et inimloomusest sedaviisi arvan, aga see hullumeelne tung kesklinna koolidesse lihtsalt paneb nii mõtlema. Arvan ka, et uus, suur ja heas asukohas, igati modernne ja kaasaegne koolimaja täituks nagu võluväel ilma igasuguste traditsioonideta ja kujuneks paari aastaga eliitkooliks nr. 1. Aga olgem tolerantsed eriarvamuste suhtes…
on ju modernne ja värskelt remonditud Liivalaia, mis seisab pooltühjana ja kellele topitakse kosilasi. Probleem on mujal, hariduse taseme totaalses erinevuses..(
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]on ju modernne ja värskelt remonditud Liivalaia, mis seisab pooltühjana ja kellele topitakse kosilasi. Probleem on mujal, hariduse taseme totaalses erinevuses..([/tsitaat]
Mingit hariduse totaalset erinevust pole olemas – see on eliidihullude väljamõeldis.
Lisaks Liivalaiale on kesklinnas ju veel ka Ühisgümnaasium ja Westholm. Kõik kolm üsna suured koolid.
Teised kesklinna koolid on nn eliidid (Lütseum, TIK, GAG, Vanalinna, 21. kk), aga neidki tuleb kokku viis ning kõigil juhtudel pole tegemist sugugi kõige väiksemate koolidega.
Kokku on seega kesklinnas 8 kooli. Mina liigitaks siia üheksandaks ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimasele: Tore idee, aga kuskile majja peavad ka need algkoolilapsed ju mahtuma. Kui kõik olemasolevad koolimajad muuta progümnaasiumideks või eliitkoolideks, siis ongi ju see seis, et kodulähedasse kooli pole võimalik minna?! Ma julgeks ka sellele eliidiks olemisele ja kujunemisele vastu vaielda – umbes 99% eliiti tungivatest peredest hindab eelkõige logistilist asukohta kesklinnas, toredat koolimaja kui sellist (on ju uhke, kui su laps astub TIK uksest välja!) pluss lihtsalt üleüldine tutvuskonnale teatamine, et laps käib peenes koolis kesklinnas ja kuulub eliiti. Olgem ausad, et ajalugu ja traditsioonid ei ole asi iseeneses. Isegi vilistlased soovivad eelkõige panna oma lapsi neisse koolidesse mitte nostalgilistel kaalutlustel, vaid eelkõige ikka selleks, et saada valitud seltskonda. Andke mulle andeks, et inimloomusest sedaviisi arvan, aga see hullumeelne tung kesklinna koolidesse lihtsalt paneb nii mõtlema. Arvan ka, et uus, suur ja heas asukohas, igati modernne ja kaasaegne koolimaja täituks nagu võluväel ilma igasuguste traditsioonideta ja kujuneks paari aastaga eliitkooliks nr. 1. Aga olgem tolerantsed eriarvamuste suhtes…[/tsitaat]
Mina mõtlesin ka nostalgilistel kaalutlustel 21.kk peale, mille ise olen lõpetanud, eriti kui lugesin kooli kodulehelt sõnu \”Pesapuu on me kool..\”, kui vanem laps kooli läks. Kuna elan kesklinna teises servas, siis sai kaine mõistus võitu ja last sinna katsetele ei viinud. Ja kui nägin kooli kodulehel pilte esimese sept aktusest, kus mõned tüdrukud olid roosades satsilistes kleitides, siis sain aru, et see ei ole mitte see kool enam.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Minu arvates oleks võinud olla nii, et kõigepealt määrab HA lastele koolid ja alles siis saavad need, kes soovivad kandideerida süvaõppega klassidesse koolikatsetele minna. Usun, et konkursid oleks sellisel juhul palju väiksemad, sest lapsevanemal oleks juba teada kool, kuhu tema laps kindlasti võetakse ja vanem saaks otsustada, kas ta soovib proovida mujale või ei. Aga kui ma ära ei kinnita ja jään HA otsust ootama, siis kaob see koht kuhu sisse sain. Jabur, jabur, jabur.
Miks ajada esimesse klassi minek nii keeruliseks? [/tsitaat]
Ma ka kesklinna elanik ja üritasin seda sama Haridusameti esindajale telefoni teel väita ja ütlesin, et minusuguseid on kindlasti veel.
Mulle vastati, et ta saab mu murest aru aga see ei ole kindlasti mingi üldine probleem vaid mina olen pigem erand.
Kui te tahate, et teie hääl kuuldavaks saaks, ärge virisege ainult siin perekoolis, võtke ühendust haridusametiga, teatage ajakirjandusele jne.
Eriti nõme on see, et kui laps mõnda kaugemasse kesklinna kooli sisse saab ja ma selle koha ära kinnitan,siis HA meile kohta enam ei määra ja ma ei saagi teada, kas HA oleks meile normaalse kodulähedase koha määranud või mitte. Kui ma aga ära ei kinnitaks ja jääksin HA määratavat kohta ootama, et näha, kumb neist lapsele paremini sobib, siis selleks ajaks kaotan katsetega saadud koha, kui HA määrama hakkab.
Kui praegu veel kõvasti lärmi teha, võib-olla oleks võimalik saavutada see, et need kes on katsega koha saanud, võiksid ikkagi ka HA-lt taotleda kodulähedast, sest paljudel juhtudel võib see paremini sobida.
Järgmistel aastatel tuleks loomulikult protsess teistpidi pöörata.
Liivalaia on kesklinnas, millegi pärast selle kohta käib ütlus: SINNA ma oma last küll ei pane!!!Pole see kool ka sadamast kaugel. Kas ennast see nutt ja hala juba ära ei tüüta?
Mina kahtlen, kas sellest ikka oleks suurt abi kui kooli valiku protsess ümber pöörata – HA ennem ja katsed pärast. Kui lapsele on HA kooli määranud, siis hakatakse mõtlema, et võiks ju ikka katsetele ka proovima minna ega see tükki küljest võta ning kaotada ei ole ka midagi, võita aga küll.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Probleemi lahendab kesklinna nn eliitkoolide (pro)gümnaasiumideks muutmine. Siis saab palju rohkem andekaid lapsi võimetekohast õpet, samuti on selleks ajaks selgunud, kel tõesti annet on. Algkooliks need majad ei sobi niikuinii.
Kesklinnas piisab 2-3 elukohajärgsest algkoolist, kuhu saab katseteta.[/tsitaat]
Kuidas see probleemi lahendab? Kuhu sa need kesklinna piirkonnas elavad algklasside lapsed kõik siis mahutad? Isegi Kalamaja Põhikooli tahtis eelmisel aastal üle 3 lapse kohale. Sinu pakutud variant tekitab veel suurema ruumipuuduse, kui praegu on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mina mõtlesin ka nostalgilistel kaalutlustel 21.kk peale, mille ise olen lõpetanud, eriti kui lugesin kooli kodulehelt sõnu \”Pesapuu on me kool..\”, kui vanem laps kooli läks. Kuna elan kesklinna teises servas, siis sai kaine mõistus võitu ja last sinna katsetele ei viinud. Ja kui nägin kooli kodulehel pilte esimese sept aktusest, kus mõned tüdrukud olid roosades satsilistes kleitides, siis sain aru, et see ei ole mitte see kool enam.[/tsitaat]
Ja kuidas on roosa satsiline kleit 1. septembri aktusel seotud kooliga? Minul on hiljuti 2 last erinevatel aastatel sellesse kooli astunud ja lapsevanemate infotunnis öeldi selge sõnaga – esimese klassi pidulikul aktusel tume seelik/püksid ja valge pluus. Täpselt sama kehtib ka kõigil ülejäänud aktustel, lisandub ainult kooli vest. Kui mõni lapsevanem kooli traditsiooni ignoreerib, siis kuidas kool peaks hakkama vanemaid korrale kutsuma, kui kenasti öeldud sõnum kohale ei jõua. Sa arvad, et üheski teises koolis ei ole lastel selliseid vanemaid, kes panevad aktusele lapsele roosa satsilise kleidi selga.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen ka üks nendest kesklinna elanikest, kes pani oma lapsed kirja mitme erineva kooli katsetele. Juba mõtlen, kas on ikka mõistlik vedada lapsi 2-l päeval 4 kooli katsetele? Tegelikult ei ole ju.
Aga kesklinna elanikuna ei jää muud üle.
Meie elukohale kõige lähemad koolid on 21 ja GAG. Mõlemad nö. eliitkoolid, kuhu soovijaid ilmselt rohkem kui koolides kohti on.
Nii katsetamegi neisse, sest ei saa olla kindlad, et Haridusamet saab meile määrata kohad lähimatesse koolidesse.
Igaks juhuks katsetame ka teistesse kesklinna koolidesse, et oleks lootust saada koht kodule lähedal olevas koolis.
Minu arvates oleks võinud olla nii, et kõigepealt määrab HA lastele koolid ja alles siis saavad need, kes soovivad kandideerida süvaõppega klassidesse koolikatsetele minna. Usun, et konkursid oleks sellisel juhul palju väiksemad, sest lapsevanemal oleks juba teada kool, kuhu tema laps kindlasti võetakse ja vanem saaks otsustada, kas ta soovib proovida mujale või ei.
Miks ajada esimesse klassi minek nii keeruliseks? [/tsitaat]
No anna andeks, 21 ja GAG kõige lähemad… Tõesti?! Ilmselt tuleks lapsel minna siis Liivalaia Gümnaasiumi, see on kenasti nende kahe vahepeal 😉
vaadake, ei saa seda protsessi teistpidiseks pöörata, sest haridusmin’l on õigus ülelinnalistesse koolidesse määrata vaid teatud arv lapsi (mitte täis klassikomplektid). See aga tähendaks, et Tallinnas peab olema koolikohti üle(täpselt nii palju kui palju hiljem konkursi alusel lapsi võetakse), et nii toimetada. Tallinnas aga koolikohti minuteada üle ei ole ja seega jääks alguses osa lapsi ilma koolikohata (seda paanikat küll ei tahaks) ja koolikoha saaksid nad alles siis kui keegi teine koolikohaga laps saaks sisse konkursi alusel määratud klassi.
Tallinna HA oleks pidanud kohe koos määrusega määrama lapsed koolidesse ära. Sama kuupäevaga.
See oleks välistanud nii sissekirjutuste jama, kui ka asjatud katsetamised.
Kuigi jah, siis ei oleks saanud ju mõjuvõimuga kaubelda. See tundub ainuke põhjus MIKS seda kohe ei saadud-tahtetud teha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mingit hariduse totaalset erinevust pole olemas – see on eliidihullude väljamõeldis.[/tsitaat]
On küll, vaata tänast Ekspressi, kus on koolide pingerida 6. klassi tasemetööde põhjal. Kui 21. Koolis on ligi 90 % tasemetöödest neljad-viied, siis Liivalaias on see protsent alla 40. Kui see ei näita vahet hariduses, siis mida see näitab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No anna andeks, 21 ja GAG kõige lähemad… Tõesti?! Ilmselt tuleks lapsel minna siis Liivalaia Gümnaasiumi, see on kenasti nende kahe vahepeal 😉
[/tsitaat]
Mina suudan küll ette kujutada, et need on kõige lähemad koolid. Kujuta ette, kui inimene elab Foorumi majas? Või sadama juures Paadi tn, Lootsi tn? Oh neid võimalusi on veel palju. Ka need lapsed tahavad kodu lähedal koolis käia. Liivalaia pole neile kaugeltki lähim kool.
GAG-i direktoril oli plaanis Liivalaia kool \”üle võtta\” ja oma algklassid sinna panna. oh millise kisa lapsevanemad tõstsid! ainult vanalinnamüürid on ju need mis haridust annavad:)
Paar aastat tagasi mängis sama mõttega Reaalkool.
võiks ju olla, et G5 koolid teevad oma osakonnad kõikidesse linnaosadesse, õpetavad seal samade standardite alusel ja probleem oleks lahendatud.
palun jätke see 21. Kooli peksmine. Minu laps õpib seal gümnaasiumis, õpetajad on head ja hoolivad, õppimine ülioluline, lapsed motiveeritud, kuhjaga koolivälist tegevust. Väga toredad klassikaaslased, sõpruskond.Hea kooli vaim on täiesti olemas; mingit kiusamist ega asjadega eputamist ei ole.
Lisaks on g5 koolidel palju ühiseid üritusi ja nad suhtlevad omavahel.
Lastevanemate koosolekul sügisel anti ülevaade õpitulemustest klasside kaupa, tulemused on absoluutne tipp. Väljakukkujaid praktiliselt pole. See on reaalsus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]palun jätke see 21. Kooli peksmine. Minu laps õpib seal gümnaasiumis, õpetajad on head ja hoolivad, õppimine ülioluline, lapsed motiveeritud, kuhjaga koolivälist tegevust. Väga toredad klassikaaslased, sõpruskond.Hea kooli vaim on täiesti olemas; mingit kiusamist ega asjadega eputamist ei ole.
Lisaks on g5 koolidel palju ühiseid üritusi ja nad suhtlevad omavahel.
Lastevanemate koosolekul sügisel anti ülevaade õpitulemustest klasside kaupa, tulemused on absoluutne tipp. Väljakukkujaid praktiliselt pole. See on reaalsus. [/tsitaat]
Kahe käega toetan. Minu mõlemad lapsed õpivad selles koolis ja kui mõtlen tagasi enda aastatetagusele kooliajale ühes Mustamäe koolis, siis tundub nagu uskumatu, et koolielu võib nii tore ja õppimine nii pop ja motiveeritud olla.
No jätke juba see jutt, et eliitkoolis õppimine teab, mis popp oleks. Käinuna ise eliitkoolis tean, et \”popp\” on seal siiski seesama sotsiaalne staatus, vanemate rahakott, hilbud-vidinad, ILMA PINGUTAMATA heade hinnete saamine. Need, kes selle vastu räägivad, on ilmselgelt lihtsalt selle edukultuse võitjalte poole peal. \”Õppimishuvilised\” jäetakse paremal juhul lihtsalt rahule, kui just muuga väga silma ei torka.
Aastakümned tagasi oli erinev nii haridussüsteem kui suhtumine lapsesse. Aga eks väga paljud, kel endal ka see otsene kogemus vastavate koolidega olemas, on ka skeptilisemad selle massihüsteeria suhtes.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No jätke juba see jutt, et eliitkoolis õppimine teab, mis popp oleks. Käinuna ise eliitkoolis tean, et \”popp\” on seal siiski seesama sotsiaalne staatus, vanemate rahakott, hilbud-vidinad, ILMA PINGUTAMATA heade hinnete saamine. Need, kes selle vastu räägivad, on ilmselgelt lihtsalt selle edukultuse võitjalte poole peal. \”Õppimishuvilised\” jäetakse paremal juhul lihtsalt rahule, kui just muuga väga silma ei torka.
Aastakümned tagasi oli erinev nii haridussüsteem kui suhtumine lapsesse. Aga eks väga paljud, kel endal ka see otsene kogemus vastavate koolidega olemas, on ka skeptilisemad selle massihüsteeria suhtes.[/tsitaat]
Mida sa tahad öelda? Kui õppimine pop ei oleks, siis kust tuleks põhikoolis õppival enamikul nii head hinded. See, et kooli pääseb üldreeglina katsetega ei välista, et sinna satub hulgi täiesti tavalisi õpilasi, kes peavad heade hinnete saavutamiseks õppima ka ja mitte vähe. Kui õppimine oleks laste hulgas out, siis kajastuks see igal juhul ka hinnetes, nagu paljude tavakoolide tulemuste põhjal saab järeldada. Ja ega kõikvõimalikud sotsiaalse staatuse vidinad ei välista õpihuvi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
On küll, vaata tänast Ekspressi, kus on koolide pingerida 6. klassi tasemetööde põhjal. Kui 21. Koolis on ligi 90 % tasemetöödest neljad-viied, siis Liivalaias on see protsent alla 40. Kui see ei näita vahet hariduses, siis mida see näitab.[/tsitaat]
See näitab, et 21.kool on 10%laste valikuga mööda pannud, aga Liivalaia on õpetanud kõiki lapsi hoolimata nende vaimsetest võimetest, vanemate rahakotist või eliidihullusest.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]vaadake, ei saa seda protsessi teistpidiseks pöörata, sest haridusmin’l on õigus ülelinnalistesse koolidesse määrata vaid teatud arv lapsi (mitte täis klassikomplektid). See aga tähendaks, et Tallinnas peab olema koolikohti üle(täpselt nii palju kui palju hiljem konkursi alusel lapsi võetakse), et nii toimetada. Tallinnas aga koolikohti minuteada üle ei ole ja seega jääks alguses osa lapsi ilma koolikohata (seda paanikat küll ei tahaks) ja koolikoha saaksid nad alles siis kui keegi teine koolikohaga laps saaks sisse konkursi alusel määratud klassi.[/tsitaat]
esiteks, haridusministeerium ei määra lapsi kuskile. teiseks, sellest aastast ei määra ka haridusamet lapsi neisse koolidesse/klassidesse, kuhu saab vaid katsetega. isegi mitte seda teatud arvu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
