Ka minu laps õpib ühes Tallinna nn eliitkoolis (ei imestaks, kui meil sama kool) ja sattus õpetajapoolse koolikiusamise märklauaks. Ning enda kogemus, vastupidiselt massimeedias hoolega levitatavatele juttudele on selline, et pedagoogide võim on piiritu ja last ega tema vanemaid ei kuula keegi.
Eriti suur karistamatuse tunne on eliitkooli pedagoogidel, kuna neil pole piirkonnakool ja nemad võivad kohe, kui neile miski ei meeldi/ei sobi, näidata ust, et mine minema, meil on järjekord ukse taga! Kusjuures eranditult alati püüavad nad probleemide põhjuse juhtida endale mugavamasse voolusängi, ehk väites, et kui lapsel nende koolis on koolirõõm täiesti kadunud, siis saab asi olla ainult lapse mõistuses, mis ei võimaldavat tal “meie suure õppemahuga koolis hakkama saada”.
Tegelik põhjus ei ole sageli aga mitte lapse kõvas peas, vaid õpetajapoolses koolikiusus. Aga see on mahavaikitud teema, millest keegi rääkida ei taha ega julge.
Teie juhtumi puhul ütleks – teil on veel väga vedanud, et õpetaja veider käitumine ainuüksi hindeid puudutab. Usu mind, tema kui asjatundja arsenal kiusamiseks on suur ja lai ning fantaasia piiritu, kui ta vaid tahaks, ning mitte mingeid piire seada ei ole talle võimalik.
Üks näide paljudest, kõige leebem: laps on olnud haige ja õpetaja ütleb lapsele, et kontrolltöö järelvastamine on teisipäeval tema kabinetis. Esmaspäeval tuleb õpetajalt emale pahane meil: “Ootasin x-i ja ta ei tulnudki kokkulepitud ajal!” Ema on ehmunud, vabandab, teadmata, et õpetaja oli ju lapsele öelnud hoopis teisipäeva, ning riidleb õhtul lapsega, miks too kohale ei läinud. Laps hakkab nutma ja selgitab, et aga õpetaja ju nimetas temale hoopis teise päeva. Lepitakse siis uus aeg kokku, laps õpib terve nädalavahetuse ja läheb esmaspäeval kohale, kuid õpetaja ei tulegi üldse ja laps ootab tund aega koridoris. Seejärel kirjutab õpetajale ema ise, paludes meili teel selgelt öelda aeg, mil ta laps peab järelvastama. Selle peale pakub õpetaja kõige lähema aja välja kahe kuu pärast. Ent selleks ajaks peavad ju hinded tunnistusele ammugi pandud olema, lisaks väidavad teised lapsed, et nemad saavad küll sama õpetaja juures vastata juba järgmisel nädalal, kogunevad järelvastamisklassi ja teevad kõik seal kirjalikult.
Teiste õpetajatega ei ole niisuguseid seiku juhtunud mitte kunagi. Mitte midagi siin tõestada ei saa, isegi kui on olemas õpetaja kirjalik meil lapsele – sel juhul pareerib õpetaja inimlikule eksimusele. Kuid üks õpetaja korraldab mu lapsele selliseid imelikke stressitekitavaid olukordi kümnete kaupa. Pikapeale hakkab nende talumine tõsiselt lapse vaimsele tervisele, kogu aeg on hirm sees, et mis see õpetaja nüüd järgmiseks korraldab.
Ta võib su lapse põhjalikult katki murda, kui vaid tahab – ja ta ei vastuta selle eest iialgi. Üksnes laps ja sina, teie vastutate ja katkitehtud laps jääb puhtalt sinu kaela peale ning sinu ravida.
Midagi soovitada on hästi raske. Jälgi olukorda, suhtle lapsega, ole valvas. Kogu tõendeid, tee kasvõi pilte oma lapse ja pinginaabri vihikust, kuupäevad juurde ja säilita. Üldiselt hinnete pealt on raske midagi tõestada, aga kui sinna juurde hakkavad lisanduma veelgi mingid kummalised juhtumid, siis saad ehk õppealajuhataja või direktoriga neid arutada (mis muidugi ei tähenda, et midagi muutuks). Samuti tuleb suureks kasuks suhtlemine teiste laste ja lastevanematega, et info liiguks ja imelikud juhtumised välja tuleksid. Suhtlus õpetajaga – püüa hoida see kirjalikuna või taasesitataval kujul, et jääks järele jälg. Kõik õpetaja öeldud seigad, mh vastamise tähtajad jne, ikka kirjalikul kujul.
Kuni asi piirdub ainult töö eest justkui natuke kehvemini hindamisega, olete veel õnnega koos ja on lootust, et asi kaugemale ei lähe. Kui aga sinna hakkab juba ka muud lisanduma (näiteks hakkab õpetaja levitama koolimaja peal teistele õpilastele ja oma kolleegidele sinu lapse kohta inetuid ja kahjustavaid kuulujutte, mis on kas tugevasti liialdatud või täiesti valed), siis on tagumine aeg oma laps sealt koolist kohe ära võtta. Jõudu!