Teema: Koolikius õpetaja poolt

Kui koolis sees rääkimise tagajärjeks on see, et õpetaja(d) veel hoogsamalt kiusama hakkavad, siis ärritab probleemi koolist välja viimine neid ju veel rohkem.

#4153252:

Võid lapsele selgitada, et hinded pole olulised. Õpib ta teadmiste nimel ja ilmselt selle õpetajaga enam kaua koostööd tegema ei pea. Eksameid ei hinda enda õpetaja ja vajadusel saab tulemused vaidlustada.

Endal kogemus gümnaasiumis õpetaja poolse kiusamisega. Lõpueksami sooritasin ikka üle 90% ja see oligi parim “kättemaks”.

Kahjuks elus tulebki kokku puutuda igasuguste vastikute inimestega. Jõudu!

Ei kannata seda juttu, et hinded ei ole olulised. Kui välismaale õppima tahetakse minna, on vägagi tähtis, mis keskmine hinne on. Kui välismaal õppimiseks stipendiumi tahetakse taodelda, on ka hinded olused. Väga poppide erialade puhul võrdsete sisseastumiskatsete tulemuste puhul vaadatakse tunnistust. Hinded on olulised. Ja teadmised on ka olulised.

#4156020:

Kui koolis sees rääkimise tagajärjeks on see, et õpetaja(d) veel hoogsamalt kiusama hakkavad, siis ärritab probleemi koolist välja viimine neid ju veel rohkem.

Ja siis? Mis siis?

#4156137:

#4156048:

#4156020:

Kui koolis sees rääkimise tagajärjeks on see, et õpetaja(d) veel hoogsamalt kiusama hakkavad, siis ärritab probleemi koolist välja viimine neid ju veel rohkem.

Ja siis? Mis siis?

Siis kiusab rohkem, kui enne. Inimesed ei muutu.

Või siis tõmbab tagasi ja lõpetab.

#4156137:

#4156048:

#4156020:

Kui koolis sees rääkimise tagajärjeks on see, et õpetaja(d) veel hoogsamalt kiusama hakkavad, siis ärritab probleemi koolist välja viimine neid ju veel rohkem.

Ja siis? Mis siis?

Siis kiusab rohkem, kui enne. Inimesed ei muutu.

Probleemi koolimajast viimases hädas välja viimine ning väljaspoolsetelt ametnikelt ja spetsialistidelt abi palumine võib lapse kallal laamendavat pedagoogi taltsutada küll, vastupidiselt sellele, kui kodu üritab lahendada probleemi koolimaja sees, kaasates direktorit. Sest direktor toetab alati õpetajat, mitte last.

Seevastu lastekaitsespetsialisti ülesanne peaks olema kaitsta ja toetada last ja kodu. Vähemalt teoorias. Siin on muidugi see oht, et direktor võib teraviku koolilt kõrvalejuhtimise eesmärgiga valida meetodi “parim kaitse on rünnak” ja hakata kiiresti last ja kodu mustama, soovides saavutada seda, et ametnikud hakkaks tegelema koduga ja jätaksid kooli rahule. Eks siis sõltubki kõik sellest, kui asjalik ja süvenemisvõimeline kooliväline spetsialist on ja keda ta uskuda otsustab.

Üldiselt kooliväliste ametnike-spetsialistide kaasamine kodu poolt siiski distsiplineerib koolitöötajate käitumist, piisab teadmisest, et nende poolt tekitatud häirivad olukorrad ei jää turvaliselt kooli siseringi, vaid jõuavad sellest väljapoole. Kiusajad tavaliselt ei soovi tähelepanu ega seda, et nende tegusid analüüsitakse.

Miks te oma lapsi nii õudsesse kohta kui kool üldse saadate? Eraõpetajaid ei jaksa palgata või? Maksate neile kõva papi ja palgatu teeb kõik täpselt teie soovi järgi.

Meie kiusav õpetaja taltus kiirelt ja käitub lapsega normaalselt peale seda, kui ma kooli juhtkonda viisakalt teavitasin oma edasistest plaanidest. Juhul, kui ümarlaud juhtkonna ja õpetajaga ei too loodetud tulemust.  Kaasasin siin teemas juba mainitud kuraatori, olin koostanud detailse ülevaate juhtumist, otsinud välja nii HA kui koolipidaja kontaktid jne. Kindel plaan oli ka meediasse meie juhtum viia. Kool tahtis iga hinna eest “majast välja viimist” vältida. Ja seetõttu juhtkond meid ja aitas.

Kiusatu püüdku olukordi  ka lindistada. Lubatud, muide, et tõestada õpetaja vigu.

#4156340:

 

#4156309:

Meie kiusav õpetaja taltus kiirelt ja käitub lapsega normaalselt peale seda, kui ma kooli juhtkonda viisakalt teavitasin oma edasistest plaanidest. Juhul, kui ümarlaud juhtkonna ja õpetajaga ei too loodetud tulemust. Kaasasin siin teemas juba mainitud kuraatori, olin koostanud detailse ülevaate juhtumist, otsinud välja nii HA kui koolipidaja kontaktid jne. Kindel plaan oli ka meediasse meie juhtum viia. Kool tahtis iga hinna eest “majast välja viimist” vältida. Ja seetõttu juhtkond meid ja aitas.

 

Kiusatu püüdku olukordi ka lindistada. Lubatud, muide, et tõestada õpetaja vigu.

 

Alati ei ole muuseas tegu õpetajapoolse kiusamisega. Te ei kujuta ette, kui palju on lapsevanemaid, kel on omad raudpoltkindlad seisukohad, kuidas haridus peaks toimima ja kes esimese arusaamatuse tõttu jookseb-kirjutab kõikvõimalikud instantsid läbi. Antud näite puhul võib vabalt olla, et õpetaja lihtsalt ignoreerib seda last, kusjuures ebameeldiv on nii lapsel kui õpetajal.

 

Minagi olen teismelisi kiusanud – kui 2 poissi, kes krooniliselt hilinesid, tahtsid 10 minutit pärast kontrolltöö algust klassi tulla, ei lasknudki neid sisse, vaid lasin töö hiljem järele teha. Arvake ära, kas lapsukeste vanemad olid rahul?

Mina ei ole selline lapsevanem, mul on suur austus tublide pedagoogide vastu, mu mõlemad vanemad on õpetajad. Aga mõnitada ja kiusata ma oma last ei luba. Paar kuud (loll olin) proovisin ikka heaga. Vea tegin. Lapse olukord läks aina hullemaks. Siis aktiveerusin oma lapse (ja ka teiste õpilaste) kaitsele. Meil läks hästi.

Ignoreerimine on passiiv-agressiivne käitumine, mis ei lahenda olukorda. Mis mõttes õpetaja ignoreerib õpilast?

#4156414:

#4156340:

Alati ei ole muuseas tegu õpetajapoolse kiusamisega. Te ei kujuta ette, kui palju on lapsevanemaid, kel on omad raudpoltkindlad seisukohad, kuidas haridus peaks toimima ja kes esimese arusaamatuse tõttu jookseb-kirjutab kõikvõimalikud instantsid läbi. Antud näite puhul võib vabalt olla, et õpetaja lihtsalt ignoreerib seda last, kusjuures ebameeldiv on nii lapsel kui õpetajal.

Aga miks peaks õpetaja seda last ignoreerima siis, eriti kui tal endalgi (sinu meelest) ebameeldiv on? Korduvalt ja korduvalt, nimetab kohtumiseks vale aja ja siis kargab lapsevanemale kraesse, et miks laps teisel ajal kohale ei tulnud. Nimetab taas aja, ega tule seekord ise üldsegi kohale. Kui see ei ole kiusamistegevus, mis see siis on?

Kas õpetaja kui spetsialist ei peaks andma lapsele ja ka lapsevanematele hoopis eeskuju, kuidas probleeme normaalselt lahendada?

Alati ei ole tegu kiusamisega – seda ei olegi keegi ju väitnud, et on. Kuid me tahame siin praegu ütelda, et mõnikord siiski on tegemist ka pedagoogipoolse kiusamisega. Ja samuti kurdavad siin praegu ju hoopis lapsevanemad, et kool viskab pahatihti mingi lapsega toimunud juhtumi silmapilkselt koolimajast välja, ilma et võtaks kordagi ühendust lapse või tema vanematega.

Kool kontakteerub kooliväliste jõududega (politsei, kiirabi) esimesena, kui kellegi elu on otseselt ohus või toimub kriminaalne tegevus. Lastekaitsesse pöördutakse juhul, kui lapsevanem koolipoolsele kontaktivõtu katsetele ei reageeri – laps hulgub, ei käi koolis vms. ja lapsevanem pole olukorda kontrolli alla suutnud või tahtnud saada.
Kas arvate, et niigi üle koormatud koolijuhtide, klassijuhatajate ja õpetajate kohutav huvi on selline jämitustöö ja protsessimine? Muidugi mitte, see toob kaasa kohustusliku massiivse paberimajanduse, lõputud koosolekud, lapsevanemate kaebused ministrini välja ja kõigile on juba ette teada, et kasu on kogu sellest trallist üpris vähe.
Isikliku vimma pärast on õpetajast võrdlemisi kerge lahti saada, eriti meesõpetajast. Palju tihemini lahkuvad koolist õpetajad hoopis tööga toimetulematuse tõttu.
Peaaegu iga kauem töötanud õpetaja on kogenud mingit enda vastu suunatud tegevust.
Meie koolis oli aastaid tagasi juhtum, kus gümnaasiuminoormees kaebas õpetaja kiusu ja nõudis paralleelklassi üleviimist. Lugu oli selles, et tolle õpetaja aines ta üle kolme ei saanud (usutav, õpetasin teda põhikoolis). Poisil oli tahtmine neljade-viitega lõpetada ja seega oli tal eluline vajadus paralleelklassi nõrgema ja leebema õpetaja juurde sattuda. Lisaks koheldi seal vaest kiusatut veel eriti siidkinnastega, kuna ähvardus rippus õhus.
Tüüpiline on ka õpilaste poolne kokkulepitud (järelevastamise) aegadest mittekinnipidamine. Eriti tüüpiline on vabandus, et õpetajat polnud kohal, mida siis rõõmsalt ka kodus emale räägitakse.
Muidugi ei saa välistada ka kiuslike inimeste sattumist õpetajate hulka, kuid õpetajapoolse kiusu tõenäosus on väga väike.

#4156711:

#4156617:

Kool kontakteerub kooliväliste jõududega (politsei, kiirabi) esimesena, kui kellegi elu on otseselt ohus või toimub kriminaalne tegevus. Lastekaitsesse pöördutakse juhul, kui lapsevanem koolipoolsele kontaktivõtu katsetele ei reageeri – laps hulgub, ei käi koolis vms. ja lapsevanem pole olukorda kontrolli alla suutnud või tahtnud saada. Kas arvate, et niigi üle koormatud koolijuhtide, klassijuhatajate ja õpetajate kohutav huvi on selline jämitustöö ja protsessimine? Muidugi mitte, see toob kaasa kohustusliku massiivse paberimajanduse, lõputud koosolekud, lapsevanemate kaebused ministrini välja ja kõigile on juba ette teada, et kasu on kogu sellest trallist üpris vähe. Isikliku vimma pärast on õpetajast võrdlemisi kerge lahti saada, eriti meesõpetajast. Palju tihemini lahkuvad koolist õpetajad hoopis tööga toimetulematuse tõttu. Peaaegu iga kauem töötanud õpetaja on kogenud mingit enda vastu suunatud tegevust. Meie koolis oli aastaid tagasi juhtum, kus gümnaasiuminoormees kaebas õpetaja kiusu ja nõudis paralleelklassi üleviimist. Lugu oli selles, et tolle õpetaja aines ta üle kolme ei saanud (usutav, õpetasin teda põhikoolis). Poisil oli tahtmine neljade-viitega lõpetada ja seega oli tal eluline vajadus paralleelklassi nõrgema ja leebema õpetaja juurde sattuda. Lisaks koheldi seal vaest kiusatut veel eriti siidkinnastega, kuna ähvardus rippus õhus. Tüüpiline on ka õpilaste poolne kokkulepitud (järelevastamise) aegadest mittekinnipidamine. Eriti tüüpiline on vabandus, et õpetajat polnud kohal, mida siis rõõmsalt ka kodus emale räägitakse. Muidugi ei saa välistada ka kiuslike inimeste sattumist õpetajate hulka, kuid õpetajapoolse kiusu tõenäosus on väga väike.

Aga ma olen näinud, kuidas kool viib juhtumi koolimajast välja ka siis, kui mitte kellegi elu ei ole mitte kuidagi ohus, samuti ei ole laps teinud mitte midagi kriminaalset. Laps ei hulgu, käib korralikult koolis, temaga on kõik hästi. Õpetaja ei ole vanematega kõikide kooliaastate vältel mitte ühtegi korda kontakteerunud, et juhtida tähelepanu mingilegi murele. Ja ometigi saavad lapsevanemad kui välk selgest taevast äkki väljastpoolt kooli ametniku telefonikõne… Millega sa seda seletad? Ei hakka ma siin äratundmise riski tõttu täpsemalt seletama, kus eliitkoolis ja kuidas see juhtus, kuid ei kodu ega ka ametnikud ei saanud küll aru, mis hea pärast viib kool silmapilkselt majast välja sellise juhtumi, mis peaks 100% olema kooli enda lahendada.

Ja mis suurest paberimäärimisest sina siin räägid??? Ei pidanud see õpetaja määrima ju mitte ühtainustki lehekest!

Missugused lapsevanemad omavad küll nii palju aega ja jõudu, et jaksavad kaevata ebaõigluse peale ministrini välja? Lapsevanemad on laste kasvatamise, palgatöö ja kõige muuga rakkes, et 99,99% neil selleks lihtsalt jaksu ei jätkugi.

Fakt on, et see õpetaja ei pidanud vastamise tähtaegadest kinni ise. Sina aga tembeldad juba ette valetajaks ainult lapse – ometi olen mina vanemana olnud nende sündmustega tihedalt seotud, pidanud ka ise õpetajaga meilivestlusi jne – ning ma näen, et õpetaja tõepoolest on pahatahtlik, päriselt, ja ta tõesti nuputab pidevalt välja erinevaid üha imelikumaid viise, kuidas ühe lapse elu põrguks muuta. Miks sa keeldud seda uskumast ja süüdistad kõiges huupi ainult lapsi ja lapsevanemaid, ilma et ise konkreetseid asjaolusid üldse teaksid? Tundub, et sel õpetajal on tõesti palju vaba aega, või siis hirmus kihu laps koolist välja süüa – muud seletust ma ei näe.

Nii et, sinu viimase lausega, et õpetajapoolse kiusu tõenäosus olevat väga väike, ei saa kahjuks kuidagi nõustuda. Loe kas või siitsamast teemast, kui paljudel teistelgi on olnud muresid viletsa iseloomuga pedagoogide tõttu. Jah, osa neist võib olla “ühepoolne nägemus”, seda küll, kuid kindlasti mitte kõik. Täpselt samamoodi võib ka pedagoogi jutt olla vaid ühepoolne nägemus.

Ma arvan, et lapsele kahju tegevaid pedagooge on umbes sama palju kui lapsele kahju tegevaid vanemaidki: osa inimesi on väga pühendunud ja teevad oma tööd südamega (olgu see inimene siis lapsevanema või õpetaja rollis), teine osa lihtsalt täidab oma kohustust ja kolmas osa teeb lapsele halba, kuna endal on mingid kompleksid, soov kuritarvitada võimu või nartsissism.

Lapsed on valetajad, pedagoog see ainus hea, sest ta on ju pedagoog ja tal on võimalus helistada lastekaitsesse, aga kellele saab helistada laps, kes ei saa vastata?

Lille kodu pedagoogide tööst tänane artikkel: https://epl.delfi.ee/artikkel/120160952/hoiti-rehvi-raskuse-all-kohuli-peksti-plekk-karbiga-nakku-voikad-kirjeldused-rakveres-vaarkoheldud-erivajadustega-laste-kannatustest

Minu jaoks oli kõige ehmatav seik see, kuidas ühes suhteliselt väikeses lasteasutuses töötas ühekorraga tervelt kolm psühhopaadist pedagoogi. Palju neid töötajaid seal kokku üldse oligi? Nii suur hulk piinajaid viitab sellele, et taoline käitumine on nakkav.

Ehk et, kui ühes koolis räägib direktor õpetajatele, et ka õpilastesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja toetavalt ning koduga tuleb koostööd teha, mitte ainult vastanduda, siis seal koolis nii ongi, õhkkond on tore ja kõik on õnnelikud.

Teises koolis seevastu on kogu suhtlemiskultuur seotud ainult sellega, kuidas mitte lasta endal laste ja vanemate poolt kuidagi “pähe istuda”. Reaalsuses on päheistumine mõne pedagoogi jaoks kõik, mis jääb kiitmisest väljapoole. Tekib paranoia, et kui ma nüüd mõne puudega või nõrgema tervisega lapsega pisut leebem (loe: inimlik) olen, siis ma ei näita talle kohta kätte ja selle tagajärjel kaotan äkki veel oma suure võimu. Ja sealt see kiusamine tekib, ning Lille kodu juhtumis on see arenenud välja juba sulaselgeks laste piinamiseks. Ilmselt pidasid Lille kodu pedagoogid lastele plekist karbiga näkku peksmist “vältimatult vajalikuks pedagoogiliseks võtteks” ja arvavad ilmselt tänini, et tegid lastele üksnes head.

Näib, et siit hakkab välja kooruma tõde, et kool on oma juhtide nägu. Mõnes koolikollektiivis valitseb kiusamise nulltolerants, teises koolis seevastu varjatult soositakse seda. See seletab näiliselt ebaloogilist olukorda, kus ühes koolis ei teata kiusamisest suurt midagi, aga teisest koolist tuleb õpetajapoolse tagakiusamise juhtumeid pidevalt ja veel.