Esileht Koolilaps Koolikiusajate vanemad

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 342 )

Teema: Koolikiusajate vanemad

Postitas:
Kägu

Ega kiusaja ju ei näegi, et ta midagi valesti teeb.

Jah, ega sa ei näe küll 🙂

0
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

meie oleme selline vaikne ja rahulik intelligentide pere, kus keegi ei tee kärbselegi liiga ning minul endal on isegi elukutse suunatud inimeste aitamisele. üks laps on meil vaikne, heatahtlik ja sõbralik pervasiivsete arenguhäiretega enese toimetulekule keskendunud laps. teine laps on sünnilt sotsiaaltöötaja ja nõrgemate eest võitleja, kes juba lasteaias (ei liialda) kaitses nõrgemaid kiusajate eest ning seda kuni gümnaasiumi lõpuni. see laps oli ja on sotsiaalselt väga osav,  oskas vajutada õigeid nuppe ja tajus õigeid asju õhust (näiteks vahetunnid veetis sageli kiusatava rollis olnud lastega, kutsus nad alati oma sünnipäevale jne). kolmas, vanuselt keskmine laps kiusas teisi julmalt verbaalselt. ta kiusas 3.-5. klassis kahte klassivenda, kes tema arvates olid “lollid” ja “miks nad siis lollid on”. nendest kahest minu lapse poolt kiusatavast lapsest üks  oli ATH laps, kes peksis pinki, oli tunnis lärmakas ja peksis teisi. teine laps oli pika mõtlemisega. minu laps alandas klassivendi sõnadega. sellel mu  lapsel olid vaimse tervise probleemid umbes alates 4.eluaastast, 10-11-aastaselt lõikus käsi ja nägu. tema oli kindlasti selline, kes kiusas teisi selleks, et ennast paremini tunda, saada hetkelist rahuldustunnet.  kiusamine lõppes alles siis, kui ta sai 12-aastaselt tugevad ravimid. sellest veel 2 aastat hiljem sain ta erikooli ja mitte väikeklassi, vaid enamikes ainetes  individuaalõppele. ainult sellisel viisil, nii, et mitte miski keskendumist ei sega, oli ta võimeline põhihariduse omandama. tavakoolis juba see, kui keegi pillas pastaka, viis ta endast välja. seal klassis oli, nagu klassijuhataja ütles, 6 psüühilise erivajadusega last ning klassi kõigil lastel endil ja õpetajatel oli väga raske. minu poeg on nüüd vaimuhaigusega noor täiskasvanu, raske puudega. tänu ravimitele ja heale kodusele kasvatusele ning toele ta siiski funktsioneerib oma haiguse kohta hästi. kõiki oma lapsi oleme kasvatanud selliselt, et nõrgemaid tuleb  kaitsta ja näidanud seda ka tegudega, aga siiski oli haigus meie kasvatusest tugevam ning kiusamine lõppes alles õigete ravimite tõttu. ma olen mõelnud, et seda halba, mida tema tegi, sai natukenegi hüvitada tema õde, kes kogu kooliaja teisi kaitses ning meie, tema vanemad, kes me aitame teisi inimesi. kuigi ma olin oma kiusava lapse psüühilise tervisega tegelenud juba alates koolieelsest vanusest ja esimesed psüühikaravimid sai ta juba 10-aastaselt, ta oli väga hoitud ja tegeletud laps ning kasvatatud nõrgemaid kaitsma, siis siiski oli vahepeal 3 aastat, kui ta kiusas. mitte ükski kasvatusalane võte, ravim ega teraapia ei taganud tema nõuetekohast käitumist. ta ise oli normist kõrvalekalduv laps ja kiusas teisi normist kõrvalekalduvaid lapsi.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ega kiusaja ju ei näegi, et ta midagi valesti teeb.

Jah, ega sa ei näe küll ????

Sina olid siin ju see, kelle meelest on normaalne naerda lapse üle kelle ema on imelik ja tema laps siis seetõttu teeb/ütleb imelike asju. Sinu meelest on see tavaline reaktsioon ja kui me ei naera teiste inimeste vigade üle, siis oleme meie huumorivaesed. Nüüd, kui me osutame sinu loogika vigadele, oleme hoopis meie kiusajad? Sa oled tüüpiline manipulaatorist vägivallatseja õpikunäide. Eks naine ka ju vingub palju enne, kui peksa saab; tüdruk ise naeratas noormehele liialt enne, kui ta ära vägistati; klassivend käitus ise imelikult, enne kui me tema üle naersime….

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinu meelest on see tavaline reaktsioon ja kui me ei naera teiste inimeste vigade üle, siis oleme meie huumorivaesed. Nüüd, kui me osutame sinu loogika vigadele, oleme hoopis meie kiusajad?

Oot, sinu arust on olukorrad ühesugused? Spontaanne reaktsioon naljale on võrdne sellega, mida sina praegu teed – sa jonnakalt keeldud süvenemast minu selgitustesse või sa ei loe neid üldse või ei mõista, vahet pole, ning keerutad oma katkist plaati sellest, kuidas minu mõttemaailm on kiusaja oma? Nüüd ma sain kurjaks. Kiusaja üks põhitunnuseid on, et teda ei huvita põhjused ega selgitused ning ta kasutab kõiki võtteid, et kiusatavat halvemast küljest näidata, hoolimata kõigist selgitustest. Täpselt see, mida sina minuga teed praegu. Ja mitte ainult sina, muidugi. Tead sa, mis on empaatia? Empaatia on see, kui suudad mõista, mis on millegi taga, ka ebameeldivate nähtuste taga. Empaatilised inimesed ei ole üldjuhul kiusajad, nad oskavad end teiste olukorda panna ning põhjusi lahti rääkida. Sina ei saa aru isegi lihtsatest selgitustest, miks lapsed naljaka koha peal naeravad! Sul puudub empaatia isegi sellel tasemel ja sa tuled mind, vana empaati, kiusajaks nimetama???? See on minu jaoks müstika ning võimalik ainult juhul, kui sul pole lapsi või sa ei mäleta oma lapsepõlvest midagi.

Eks naine ka ju vingub palju enne, kui peksa saab; tüdruk ise naeratas noormehele liialt enne, kui ta ära vägistati; klassivend käitus ise imelikult, enne kui me tema üle naersime….

Ära tule nende idiootsete klišeedega minu vastu.

+5
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa ei saa samaaegselt võidelda koolikiusamisega ja seda õigustada. Sa oled siin teemas vaid ohvrisüüdistamisega tegelenud. Eriti tragikoomiline on muidugi see, et sa laste seltskonnas pead normaalseks teiste üle naermist, kuid täiskasvanute seas mitte.

Täitsa uskumatu, kui kaua võib kivinäoga ühte ja sama jura kirjutada (see on kiusamine, muide, mida sa minuga teed, mõtle selle peale, päriselt!). Olen mina ja on paar teist kägu sulle siin korduvalt proovinud selgitada, et sa lähened jäärapäiselt minu kirjutatule vale nurga alt, aga no täiesti mõttetu. Lase siis edasi, ma rohkem ei ürita.

Mina näiteks ei ole seesama kägu,  kellele su vastus oli suunatud. Mina näen, et siin enamus on sinust erineval arvamusel, aga hoopis sina raiud kivinäoga ühte ja sama kiusamise õigustamiseks.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinu meelest on see tavaline reaktsioon ja kui me ei naera teiste inimeste vigade üle, siis oleme meie huumorivaesed. Nüüd, kui me osutame sinu loogika vigadele, oleme hoopis meie kiusajad?

Oot, sinu arust on olukorrad ühesugused? Spontaanne reaktsioon naljale on võrdne sellega, mida sina praegu teed – sa jonnakalt keeldud süvenemast minu selgitustesse või sa ei loe neid üldse või ei mõista, vahet pole, ning keerutad oma katkist plaati sellest, kuidas minu mõttemaailm on kiusaja oma? Nüüd ma sain kurjaks. Kiusaja üks põhitunnuseid on, et teda ei huvita põhjused ega selgitused ning ta kasutab kõiki võtteid, et kiusatavat halvemast küljest näidata, hoolimata kõigist selgitustest. Täpselt see, mida sina minuga teed praegu. Ja mitte ainult sina, muidugi. Tead sa, mis on empaatia? Empaatia on see, kui suudad mõista, mis on millegi taga, ka ebameeldivate nähtuste taga. Empaatilised inimesed ei ole üldjuhul kiusajad, nad oskavad end teiste olukorda panna ning põhjusi lahti rääkida. Sina ei saa aru isegi lihtsatest selgitustest, miks lapsed naljaka koha peal naeravad! Sul puudub empaatia isegi sellel tasemel ja sa tuled mind, vana empaati, kiusajaks nimetama???? See on minu jaoks müstika ning võimalik ainult juhul, kui sul pole lapsi või sa ei mäleta oma lapsepõlvest midagi.

Eks naine ka ju vingub palju enne, kui peksa saab; tüdruk ise naeratas noormehele liialt enne, kui ta ära vägistati; klassivend käitus ise imelikult, enne kui me tema üle naersime….

Ära tule nende idiootsete klišeedega minu vastu.

Kui laps naerab vale asja üle siis tulebki talle seletada, miks see vale on, mitte jaurata imelikust emast ja tema lapsest. Sa pole mingi empaat, lubage naerda. Sa oled pesueht kiusaja.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui laps naerab vale asja üle siis tulebki talle seletada, miks see vale on, mitte jaurata imelikust emast ja tema lapsest. Sa pole mingi empaat, lubage naerda.

Selles iva ongi, et laps ei naera vale asja üle. Laps naerab nalja üle.

Luban küll sul naerda.

+2
-13
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina näen, et siin enamus on sinust erineval arvamusel, aga hoopis sina raiud kivinäoga ühte ja sama kiusamise õigustamiseks.

Miks ma peaksin oma vaateid muutma? Kivinäoga raiumisest rääkisin ma ju teises kontekstis – et minu materdajad ei lase end segada selgitustest ja panevad mulle ikka ja jälle sõnu suhu ja mõtteid pähe, mida mina pole öelnud (ehk siis kiusavad). Näiteks väide, nagu lapsena oleks õige teiste üle naerda. See on ju bullshit, mina pole seda öelnud ja nii mina kui keegi teine on korduvalt sellele tähelepanu juhtinud. Mina ütlesin muud – et laste enesekontroll on vähem arenenud ning seepärast nad naeravad olukordades, kus täiskasvanu juba end talitseda suudab. See lihtsalt on nii.

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui laps naerab vale asja üle siis tulebki talle seletada, miks see vale on, mitte jaurata imelikust emast ja tema lapsest. Sa pole mingi empaat, lubage naerda.

Selles iva ongi, et laps ei naera vale asja üle. Laps naerab nalja üle.

Luban küll sul naerda.

Et siis kui lapse ema on imelik, ta ise ka veidi imelik, ütleb vale vastuse tahvli ees jne. siis see on nali ja selle üle võib naerda?

+6
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Et siis kui lapse ema on imelik, ta ise ka veidi imelik, ütleb vale vastuse tahvli ees jne. siis see on nali ja selle üle võib naerda?

Moonuta-moonuta mu juttu. Seda sa oskad ja armastad.

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Et siis kui lapse ema on imelik, ta ise ka veidi imelik, ütleb vale vastuse tahvli ees jne. siis see on nali ja selle üle võib naerda?

Moonuta-moonuta mu juttu. Seda sa oskad ja armastad.

Sinu sõnad ju. Sina rääkisid olukordadest, kus laps klassi ees valesti midagi ütleb ja siis teistel on õigus naerda tema üle, sina rääkisid imelikust emast kelle laps seetõttu ka teistest erinev on.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

meie oleme selline vaikne ja rahulik intelligentide pere, kus keegi ei tee kärbselegi liiga ning minul endal on isegi elukutse suunatud inimeste aitamisele. üks laps on meil vaikne, heatahtlik ja sõbralik pervasiivsete arenguhäiretega enese toimetulekule keskendunud laps. teine laps on sünnilt sotsiaaltöötaja ja nõrgemate eest võitleja, kes juba lasteaias (ei liialda) kaitses nõrgemaid kiusajate eest ning seda kuni gümnaasiumi lõpuni. see laps oli ja on sotsiaalselt väga osav, oskas vajutada õigeid nuppe ja tajus õigeid asju õhust (näiteks vahetunnid veetis sageli kiusatava rollis olnud lastega, kutsus nad alati oma sünnipäevale jne). kolmas, vanuselt keskmine laps kiusas teisi julmalt verbaalselt. ta kiusas 3.-5. klassis kahte klassivenda, kes tema arvates olid “lollid” ja “miks nad siis lollid on”. nendest kahest minu lapse poolt kiusatavast lapsest üks oli ATH laps, kes peksis pinki, oli tunnis lärmakas ja peksis teisi. teine laps oli pika mõtlemisega. minu laps alandas klassivendi sõnadega. sellel mu lapsel olid vaimse tervise probleemid umbes alates 4.eluaastast, 10-11-aastaselt lõikus käsi ja nägu. tema oli kindlasti selline, kes kiusas teisi selleks, et ennast paremini tunda, saada hetkelist rahuldustunnet. kiusamine lõppes alles siis, kui ta sai 12-aastaselt tugevad ravimid. sellest veel 2 aastat hiljem sain ta erikooli ja mitte väikeklassi, vaid enamikes ainetes individuaalõppele. ainult sellisel viisil, nii, et mitte miski keskendumist ei sega, oli ta võimeline põhihariduse omandama. tavakoolis juba see, kui keegi pillas pastaka, viis ta endast välja. seal klassis oli, nagu klassijuhataja ütles, 6 psüühilise erivajadusega last ning klassi kõigil lastel endil ja õpetajatel oli väga raske. minu poeg on nüüd vaimuhaigusega noor täiskasvanu, raske puudega. tänu ravimitele ja heale kodusele kasvatusele ning toele ta siiski funktsioneerib oma haiguse kohta hästi. kõiki oma lapsi oleme kasvatanud selliselt, et nõrgemaid tuleb kaitsta ja näidanud seda ka tegudega, aga siiski oli haigus meie kasvatusest tugevam ning kiusamine lõppes alles õigete ravimite tõttu. ma olen mõelnud, et seda halba, mida tema tegi, sai natukenegi hüvitada tema õde, kes kogu kooliaja teisi kaitses ning meie, tema vanemad, kes me aitame teisi inimesi. kuigi ma olin oma kiusava lapse psüühilise tervisega tegelenud juba alates koolieelsest vanusest ja esimesed psüühikaravimid sai ta juba 10-aastaselt, ta oli väga hoitud ja tegeletud laps ning kasvatatud nõrgemaid kaitsma, siis siiski oli vahepeal 3 aastat, kui ta kiusas. mitte ükski kasvatusalane võte, ravim ega teraapia ei taganud tema nõuetekohast käitumist. ta ise oli normist kõrvalekalduv laps ja kiusas teisi normist kõrvalekalduvaid lapsi.

Ise olete intelligentide pere, aga julged isegi tunnistada, et laps oli kiusaja ja 3 aastat. Mind ei huvita põhjused miks ta kiusaja oli ja mis temast sai, aga lubamatu oli sinuja sinu lapse käitumine. Kui muud teha ei mõstnud, siis võtnud ta koduõppele.

+1
-18
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinu sõnad ju. Sina rääkisid olukordadest, kus laps klassi ees valesti midagi ütleb ja siis teistel on õigus naerda tema üle, sina rääkisid imelikust emast kelle laps seetõttu ka teistest erinev on.

Lapsed naeravad, kui on naljakas, ütlesin mina. Mingitest õigustest pole mina rääkinud. Ja mitte laps pole erinev teistest, vaid ema sunnib last teistest erinevalt ning veidralt käituma. Hästi moonutad, nagu juba ütlesin. Vilunud demagoog (ja kiusaja)!

+2
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ise olete intelligentide pere, aga julged isegi tunnistada, et laps oli kiusaja ja 3 aastat. Mind ei huvita põhjused miks ta kiusaja oli ja mis temast sai, aga lubamatu oli sinuja sinu lapse käitumine. Kui muud teha ei mõstnud, siis võtnud ta koduõppele.

Imeline empaatia avaldamine kiusamisvastaselt 🙂 Ärge rääkige meile põhjustest! Need ei huvita meid! Lihtsalt vii oma ebameeldiv laps minema, pane kuhugi! Haruldane mittekiusav mõttekäik.

+14
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

meie oleme selline vaikne ja rahulik intelligentide pere, kus keegi ei tee kärbselegi liiga ning minul endal on isegi elukutse suunatud inimeste aitamisele. üks laps on meil vaikne, heatahtlik ja sõbralik pervasiivsete arenguhäiretega enese toimetulekule keskendunud laps. teine laps on sünnilt sotsiaaltöötaja ja nõrgemate eest võitleja, kes juba lasteaias (ei liialda) kaitses nõrgemaid kiusajate eest ning seda kuni gümnaasiumi lõpuni. see laps oli ja on sotsiaalselt väga osav, oskas vajutada õigeid nuppe ja tajus õigeid asju õhust (näiteks vahetunnid veetis sageli kiusatava rollis olnud lastega, kutsus nad alati oma sünnipäevale jne). kolmas, vanuselt keskmine laps kiusas teisi julmalt verbaalselt. ta kiusas 3.-5. klassis kahte klassivenda, kes tema arvates olid “lollid” ja “miks nad siis lollid on”. nendest kahest minu lapse poolt kiusatavast lapsest üks oli ATH laps, kes peksis pinki, oli tunnis lärmakas ja peksis teisi. teine laps oli pika mõtlemisega. minu laps alandas klassivendi sõnadega. sellel mu lapsel olid vaimse tervise probleemid umbes alates 4.eluaastast, 10-11-aastaselt lõikus käsi ja nägu. tema oli kindlasti selline, kes kiusas teisi selleks, et ennast paremini tunda, saada hetkelist rahuldustunnet. kiusamine lõppes alles siis, kui ta sai 12-aastaselt tugevad ravimid. sellest veel 2 aastat hiljem sain ta erikooli ja mitte väikeklassi, vaid enamikes ainetes individuaalõppele. ainult sellisel viisil, nii, et mitte miski keskendumist ei sega, oli ta võimeline põhihariduse omandama. tavakoolis juba see, kui keegi pillas pastaka, viis ta endast välja. seal klassis oli, nagu klassijuhataja ütles, 6 psüühilise erivajadusega last ning klassi kõigil lastel endil ja õpetajatel oli väga raske. minu poeg on nüüd vaimuhaigusega noor täiskasvanu, raske puudega. tänu ravimitele ja heale kodusele kasvatusele ning toele ta siiski funktsioneerib oma haiguse kohta hästi. kõiki oma lapsi oleme kasvatanud selliselt, et nõrgemaid tuleb kaitsta ja näidanud seda ka tegudega, aga siiski oli haigus meie kasvatusest tugevam ning kiusamine lõppes alles õigete ravimite tõttu. ma olen mõelnud, et seda halba, mida tema tegi, sai natukenegi hüvitada tema õde, kes kogu kooliaja teisi kaitses ning meie, tema vanemad, kes me aitame teisi inimesi. kuigi ma olin oma kiusava lapse psüühilise tervisega tegelenud juba alates koolieelsest vanusest ja esimesed psüühikaravimid sai ta juba 10-aastaselt, ta oli väga hoitud ja tegeletud laps ning kasvatatud nõrgemaid kaitsma, siis siiski oli vahepeal 3 aastat, kui ta kiusas. mitte ükski kasvatusalane võte, ravim ega teraapia ei taganud tema nõuetekohast käitumist. ta ise oli normist kõrvalekalduv laps ja kiusas teisi normist kõrvalekalduvaid lapsi.

Ise olete intelligentide pere, aga julged isegi tunnistada, et laps oli kiusaja ja 3 aastat. Mind ei huvita põhjused miks ta kiusaja oli ja mis temast sai, aga lubamatu oli sinuja sinu lapse käitumine. Kui muud teha ei mõstnud, siis võtnud ta koduõppele.

Väga rumal mõtteavaldus! Ainuüksi see, et ema tunnistab, et ta laps on kiusaja, on väga suur samm paremuse poole.

+17
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ise olete intelligentide pere, aga julged isegi tunnistada, et laps oli kiusaja ja 3 aastat. Mind ei huvita põhjused miks ta kiusaja oli ja mis temast sai, aga lubamatu oli sinuja sinu lapse käitumine. Kui muud teha ei mõstnud, siis võtnud ta koduõppele.

  1. Imeline empaatia avaldamine kiusamisvastaselt ???? Ärge rääkige meile põhjustest! Need ei huvita meid! Lihtsalt vii oma ebameeldiv laps minema, pane kuhugi! Haruldane mittekiusav mõttekäik.

Mind isiklikult ei huvita pôhjused vaid tulemused. Kiusamine lôpeb kohe. Kuidas perekond selle lahendab on tema mure, mina vôôraid lapsi ei kasvata. Ma ei saadaks iialgi oma last kooli kui ma tean et teda kiusatakse, pôhjus poleks mulle oluline.

+3
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mind isiklikult ei huvita pôhjused vaid tulemused.

Väga selge on kõigile, et sind isiklikult ei huvita teiste põhjused, ainult enda omad.

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mind isiklikult ei huvita pôhjused vaid tulemused.

  1. Väga selge on kõigile, et sind isiklikult ei huvita teiste põhjused, ainult enda omad.

Mind ka tôesti ei huvita vôôrad probleemid. Kui saan siis aitan, aga antud probleem tuleb perekonnal lahendada nii et teised ei kannataks. Ei vii mina kedagi psühhiaateri juurde, ei kirjuta kangemaid rahusteid ega saa olla ka tugiisikuks. Ükski laps ei tohi/ei pea koolis rinda pistma kiusamisega. Minu lapsed ônneks ei tea mis on koolikiusamine

  • +2
    -7
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Mind isiklikult ei huvita pôhjused vaid tulemused. Kiusamine lôpeb kohe. Kuidas perekond selle lahendab on tema mure, mina vôôraid lapsi ei kasvata. Ma ei saadaks iialgi oma last kooli kui ma tean et teda kiusatakse, pôhjus poleks mulle oluline.

    Tulemused? Sul on utoopilised tahtmised! Õpetajaid ja tugipersonali huvitab tulemuste asemel kiusamisest rääkimine, lõpmatu heietamine…  kiusatav peab mõistma, et kiusajal on “ka raske” ja olema oma kiusaja suhtes empaatiline ning kiusamise ilusti ära kannatama. See ongi lahendamine ja tulemus.

    +3
    -6
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Ongi raske see teiste üle naermise teema. Nt võib naerda teles näidatud äparduste saates ja juku üle tema lugudes. Aga klassikaaslase üle samas olukorras ei või. Ärapanija saates võeti Eesti elu ette ja naerdi e lausa mõnitati keda jutuks võeti. Juur ja Kivirähk kommenteerivad eurovisiooni. Kuulatakse sest nad teevad nalja. On see hea nali?

    +6
    -1
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Tulemused? Sul on utoopilised tahtmised! Õpetajaid ja tugipersonali huvitab tulemuste asemel kiusamisest rääkimine, lõpmatu heietamine…  kiusatav peab mõistma, et kiusajal on “ka raske” ja olema oma kiusaja suhtes empaatiline ning kiusamise ilusti ära kannatama. See ongi lahendamine ja tulemus.

    Väga nõus. Kahjuks sageli täpselt nii ongi! Ja just see, et oi, vaesel kiusajal “on ju kaaa raske!”

    Ja siis suratakse hoopis ohvri kaela ilmatu hulk ebameeldivaid ülesandeid, mis ohver kõik peab nüüd tegema hakkama. Ühe koolikiusamisjuhtumi puhul näiteks suunati ohver koolipsühholoogi seanssidele, kus too käskis tal hakata iga päev täitma oma tujude päevikut. Seevastu kiusaja seda tegema ei pidanud. Ohver siis usinasti muudkui täitis seda tujude päevikut, kogedes seda lihtsalt tüütu ja aeganõudva kohustusena. Lisaks tajus ta endale kooli tugipersonali ja psühholoogi poolt kleebitud silti, et tema on mingisugune tujukas ja ebastabiilne. Poole aasta pärast nõudis selle ohvri ema uut ümarlauda, põhjendusega, et kiusamine pole grammigi vähenenud, vaid on pigem kasvanud hoopis. Selle peale olid koolitöötajad imestusest upakil – aga laps ju sai ilusti “abi”, ehk siis sunniti käima koolipsühholoogi juures ja täitma oma tujude päevikut. Ah et tulemus? Eee, mis tulemust te veel tahate, meie siin oleme ju tööd teinud, linnuke on kirjas.

    Kui nüüd ohvri vanemad lõpuks julgesid esitada küsimuse, et aga mispärast ei pea koolipsühholoogi juures oma tujude päevikut täitmas käima kiusaja, vaadati neid nagu kuu pealt kukkunuid, ning vastuseks kohmati: “Äh, ega sellest pole ju mingit kasu!”

    Ohvri  vanemad võtsid oma julguse kokku ja pärisid edasi, et kust te võtate, et pole kasu, kui te pole kordagi isegi proovinud? Ja miks te jällegi arvate, et ohvri puhul sellest meetodist kasu on? Selle peale tehti nägu, et küsimustest ei saadud üldse arugi.

    Enamasti soovitatakse ohvril kooli vahetada, ja sageli ta seda lõpuks teebki. Ent seda oleks vaja teha piisavalt varakult, enne, kui ohvri vaimne tervis täiesti kokku variseb. Laps, kellel ei ole aastaid koolikeskkonnas õieti mingit elu olnud kiusamise tõttu ja kes lõpuks ometi kooli vahetab, on kogu enesehinnang juba niivõrd mutta tambitud ja see peegeldub loomulikult ka kogu ta välises olekus, et seda märgatakse ka uues koolis, mistõttu võib ta sealgi mõnele endale ohvrit otsivale kiiksuga tegelasele “ette jääda”, mistõttu kiusamine jätkub sealgi.

    Seega – kuni meie koolitöötajate seas on levinud pigem ohvri süüdistamine ja kogu vastutuse tema õlgadele veeretamine, on mõistlik vahetada kooli enam-vähem kohe. Ilma mingite mõttetute heietusteta kuskil ümarlaual, ilma kasutute püüeteta koolipersonalile selgitada, et psühholoogi juures käimist vajab ju eeskätt ikkagi kiusaja. Ohvri koolipsühholoogil jutustamisest on kasu ikkagi ainult siis, kui probleemi  juurpõhjus ehk kiusamistegevus on peatatud!

    +17
    0
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Mind isiklikult ei huvita pôhjused vaid tulemused.

    Väga selge on kõigile, et sind isiklikult ei huvita teiste põhjused, ainult enda omad.

    Tôesti ei huvita ja oma lapsi ma sinu probleemide landamiseks ei ohverdaks iialgi. Kui kôik inimesed ja perekonnad tegeleksid oma probleemidega oleks, vot jälle see oleks, kool/maailm hoopis turvalisem paik.

    +1
    -9
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    meie oleme selline vaikne ja rahulik intelligentide pere, kus keegi ei tee kärbselegi liiga ning minul endal on isegi elukutse suunatud inimeste aitamisele. üks laps on meil vaikne, heatahtlik ja sõbralik pervasiivsete arenguhäiretega enese toimetulekule keskendunud laps. teine laps on sünnilt sotsiaaltöötaja ja nõrgemate eest võitleja, kes juba lasteaias (ei liialda) kaitses nõrgemaid kiusajate eest ning seda kuni gümnaasiumi lõpuni. see laps oli ja on sotsiaalselt väga osav, oskas vajutada õigeid nuppe ja tajus õigeid asju õhust (näiteks vahetunnid veetis sageli kiusatava rollis olnud lastega, kutsus nad alati oma sünnipäevale jne). kolmas, vanuselt keskmine laps kiusas teisi julmalt verbaalselt. ta kiusas 3.-5. klassis kahte klassivenda, kes tema arvates olid “lollid” ja “miks nad siis lollid on”. nendest kahest minu lapse poolt kiusatavast lapsest üks oli ATH laps, kes peksis pinki, oli tunnis lärmakas ja peksis teisi. teine laps oli pika mõtlemisega. minu laps alandas klassivendi sõnadega. sellel mu lapsel olid vaimse tervise probleemid umbes alates 4.eluaastast, 10-11-aastaselt lõikus käsi ja nägu. tema oli kindlasti selline, kes kiusas teisi selleks, et ennast paremini tunda, saada hetkelist rahuldustunnet. kiusamine lõppes alles siis, kui ta sai 12-aastaselt tugevad ravimid. sellest veel 2 aastat hiljem sain ta erikooli ja mitte väikeklassi, vaid enamikes ainetes individuaalõppele. ainult sellisel viisil, nii, et mitte miski keskendumist ei sega, oli ta võimeline põhihariduse omandama. tavakoolis juba see, kui keegi pillas pastaka, viis ta endast välja. seal klassis oli, nagu klassijuhataja ütles, 6 psüühilise erivajadusega last ning klassi kõigil lastel endil ja õpetajatel oli väga raske. minu poeg on nüüd vaimuhaigusega noor täiskasvanu, raske puudega. tänu ravimitele ja heale kodusele kasvatusele ning toele ta siiski funktsioneerib oma haiguse kohta hästi. kõiki oma lapsi oleme kasvatanud selliselt, et nõrgemaid tuleb kaitsta ja näidanud seda ka tegudega, aga siiski oli haigus meie kasvatusest tugevam ning kiusamine lõppes alles õigete ravimite tõttu. ma olen mõelnud, et seda halba, mida tema tegi, sai natukenegi hüvitada tema õde, kes kogu kooliaja teisi kaitses ning meie, tema vanemad, kes me aitame teisi inimesi. kuigi ma olin oma kiusava lapse psüühilise tervisega tegelenud juba alates koolieelsest vanusest ja esimesed psüühikaravimid sai ta juba 10-aastaselt, ta oli väga hoitud ja tegeletud laps ning kasvatatud nõrgemaid kaitsma, siis siiski oli vahepeal 3 aastat, kui ta kiusas. mitte ükski kasvatusalane võte, ravim ega teraapia ei taganud tema nõuetekohast käitumist. ta ise oli normist kõrvalekalduv laps ja kiusas teisi normist kõrvalekalduvaid lapsi.

    Ise olete intelligentide pere, aga julged isegi tunnistada, et laps oli kiusaja ja 3 aastat. Mind ei huvita põhjused miks ta kiusaja oli ja mis temast sai, aga lubamatu oli sinuja sinu lapse käitumine. Kui muud teha ei mõstnud, siis võtnud ta koduõppele.

    1. Väga rumal mõtteavaldus! Ainuüksi see, et ema tunnistab, et ta laps on kiusaja, on väga suur samm paremuse poole.

    Sellest on vähe et tunnistad, jah mu laps on kiusaja ja seda 3 pikka aastat!!!!!!!

    +1
    -13
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Mind isiklikult ei huvita pôhjused vaid tulemused.

    • Väga selge on kõigile, et sind isiklikult ei huvita teiste põhjused, ainult enda omad.
  • täiesti ôigesti said aru
  • 0
    -1
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Ise olete intelligentide pere, aga julged isegi tunnistada, et laps oli kiusaja ja 3 aastat. Mind ei huvita põhjused miks ta kiusaja oli ja mis temast sai, aga lubamatu oli sinuja sinu lapse käitumine. Kui muud teha ei mõstnud, siis võtnud ta koduõppele.

    Imeline empaatia avaldamine kiusamisvastaselt ???? Ärge rääkige meile põhjustest! Need ei huvita meid! Lihtsalt vii oma ebameeldiv laps minema, pane kuhugi! Haruldane mittekiusav mõttekäik.

    Mina isiklikult vältisin kohe algusest peale neid nn ebameeldivaid lapsi ja ka perekondi. Lapsed ei tea koolikiusamisest midagi. Jah lapsed erakoolis. Teisi ma kamandada ei saa kuidas peab käituma vôi kuhu kooli oma lapse panema, oma otsused teen ma ise, oma lapsi kaitstes

     

    +2
    0
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Kui nii võtta, siis leiab otsimise korral igaühes midagi imelikku. Küsimus on, miks me peaks ühe ema imelikuks tembeldama ja sedasi suhtuma, kui me võime suhtuda ka aktsepteerivalt, et tal on need veidrused ja meil on muud veidrused? Võib suhtuda nii ja naa, aga vähemalt laste kuuldes poleks vaja küll arutada, mida me kellegi emast ja tema vaadetest arvame. Me ei pea olema selle emaga nõus, aga me ei pea ka oma arvamust häälekalt kuulutama, kui imelikud vaated kellelgi on ja kui naljakas jutt.

    +9
    -2
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Kui nii võtta, siis leiab otsimise korral igaühes midagi imelikku. Küsimus on, miks me peaks ühe ema imelikuks tembeldama ja sedasi suhtuma, kui me võime suhtuda ka aktsepteerivalt, et tal on need veidrused ja meil on muud veidrused? Võib suhtuda nii ja naa, aga vähemalt laste kuuldes poleks vaja küll arutada, mida me kellegi emast ja tema vaadetest arvame. Me ei pea olema selle emaga nõus, aga me ei pea ka oma arvamust häälekalt kuulutama, kui imelikud vaated kellelgi on ja kui naljakas jutt.

    Kust sa võtsid, et keegi seda “ema imelikkust” kunagi kuskil arutanud on ja veel laste kuuldes? Väga imelik eeldus.

    +6
    -8
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    See kiusaja probleemi lahendamine võtab aega nii kaua et selle aja peale vajab kiusatav juba ammu psühholoogi. Oleks ju lihtsam selgitada kiusatusele, et kuna kiusajad on selline pere, siis sellest tulenevalt ei oska ta ka paremini käituda. Aga see oleks nagu omakorda sildistamine, mis pole õige. Et kuidas siis kiusatavat seni pinnal hoida kuni kiusaja lõpetab kiusamise ja heaks muutub?

    0
    -1
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu

    Igakord, kui mu laps koolist koju tuli  ja rääkis, et teda üks klassivend kiusas (lõi peamiselt), kohe võtsin õpetajaga ühendust, palun teavitada lapse vanemaid, et nende laps lööb, kas kogusin teavet teistelt vanematelt, selgus, et ohvreid oli rohkem. Ausalt – mind ei huvitanud see, et sel lapsel olid käitumisprobleemid – lõpuks hakkas minu last kartma, kuna teadis, et kuri ema võtab jälle kooliga ühendust. Ka olin hoolekogu liige ja ka seal tõstatasin probleemi.

    +15
    0
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Postitas:
    Kägu
    1. See kiusaja probleemi lahendamine võtab aega nii kaua et selle aja peale vajab kiusatav juba ammu psühholoogi. Oleks ju lihtsam selgitada kiusatusele, et kuna kiusajad on selline pere, siis sellest tulenevalt ei oska ta ka paremini käituda. Aga see oleks nagu omakorda sildistamine, mis pole õige. Et kuidas siis kiusatavat seni pinnal hoida kuni kiusaja lõpetab kiusamise ja heaks muutub?

      Kiusaja tuleb lahkuda kollektiivist seniks kui on oma käitumisest aru saanud ja on ohutu teistele kaaslastele. Koduôpe.

    +7
    0
    Please wait...
    To report this post you need to login first.
    Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 342 )


    Esileht Koolilaps Koolikiusajate vanemad