Ajaviites on inimesed üles köetud mingisuguse poodides toimuva koolitarvete kogumise kampaania pärast. Mõni täiskasvanud poodleja tunneb end selliste kampaaniate tõttu poes käies ebamugavalt ja otsib endale abi foorumis end rohkem või vähem viisakalt välja elades. Paraku peavad need ebamugavust tundvad inimesed siiski nende kampaaniatega elama õppima, abiks ongi ventileerimine kas foorumis või psühholoogi juures. Koolipsühholoog ka abistab lihtsalt ärakuulamisega, kiusamisolukorda kool ei muuda, eesmärk on õppida kiusamist taluma.
Kas oled lihtsalt loll vôi oled provokaator aga normaalne sa pole
Sildista pealegi. Olen hullemat kogenud. Pidin mõni aasta tagasi kiusamise pärast kooli vahetama. Mulle sobis see kool muidu väga, oli kodu lähedal ja mitu väga head õpetajat oli, kes mulle meeldisid ja kelle tunnid mind tõesti huvitasid. Kiusamise pärast pidin loobuma. Ahjaa, KiVa kool oli ja käisin ka paar korda koolipsühholoogi juures oma aega raiskamas….
Miks ôigustad siis kiusamist. Keegi ei pea ega tohigi kiusamisega harjuda. Miks su vanemad midagi ette ei vôtnud sinu kaitseks?
Fakti konstateerin. Ei õigusta. Koolikiusamisega on nagu muulaste lõimumisega – sellest räägitakse pikalt ja palju ja juba kaua, aga kasu pole olnud midagi. Siiski, igasugu asjapulgad ja jutumehed-naised nagu kiusamisvabade programmide vedajad, psühholoogid jne saavad tööle, palka, makse maksta – see ongi kogu asja kasu, olen n endise kiusatuna aru saanud.
Minu vanemad olid ääretult toetavad,helistasid-suhtlesid, aga kooli ja “abistajate” meetodid – olid mannetud, tulutud.
Õpin nüüd ise ka ülikoolis psühholoogiat, sest sain aru, et psühholoogi amet on hea amet, – ei mingit vastutust (erinevalt kasvõi arstist), – istun aga mugavas soojas kabinetis ja “abistan” ning saan töötasu. Pole paha.