Teema: Koolikoha vastuvõtmine Tartus

#4186479:

#4185956:

#4185945:

Sel aastal on ilmselt paljudel lastel nii, et 1. eelistus ei tähenda tegelikku 1. eelistust. Meie laps pani peale testitulemuste selgumist oma esialgse 1. eelistuse alles 4. valikuks, kartes et sinna ei kutsuta vestluselegi. Aga kutsuti vestlusele kõikidesse Tartu gümnaasiumisse. Nii et meie laps ootab ka alles 4. eelistuse vestluse aega. Samas on niisamuti saanud kutse õppima juba 1. eelistuse koolist. Meil aga õnneks on 1.eelistuse kutse kinnitamise tähtajaks märgitud 5. juuni.

Meil on täpselt sama lugu. Selleks et kindlustada mingigi koolikoht, märkisime eelistused vastavalt sissesaamise tõenäosusele. Aga lapse poolt tegelikult soovitud kool on kolmandal kohal, kus pole veel vestluselgi käidud. Väga nõme olukord. Kui kinnitada esimese eelistuse koolikoht praegu, katkeb teiste koolidesse kandideerimine. Ja kui teistesse ei saa, siis on esimese eelistuse kinnitamise tähtaeg möödas. Väga vihale ajab, kuidas saab ühtne sisseastumine nii koordineerimatu ja käpardlik olla.

Süsteemil pole häda midagi, kui poleks ülemõtlejaid, kes teevad kooli pingereastamisest mingi eeldustel põhineva tramburai. Normaalne oleks, et paned koolid ritta vastavalt sellele, kus kõige rohkem õppida tahad ja kui esimesse eelistusse sisse saad, siis edasi mingit venitamist teiste vestluse ja valikutega pole, vaid lähedki sinna esimesse. Vastasel korral pole neil eelistustel mingit pointi. Tobe on see, et selline asi üldse lubatud on. Nimekirjad ei saa kuidagi liikumagi, kui igaüks ootab kõigi 5 kooli vestluseid ära enne koha kinnitamist.

Sellele, kes järgmiseks aastaks Poska punkte küsis, ütleks nii, et aastad on erinevad, lapsed on erinevad, testid on erinevad, tulemused on erinevad. Ei aita ju mitte kuidagi sind selle aasta punktid, kui kõik tingimused on järgmisel aastal erinevad.

Enda laps üle mõtlema ei hakanud, kuigi punktid tulid kesised (eesti k 57%, matem. 62%, ingl. k 70%; looduse oma ei teinudki) ja nuttu oli palju, et võib otse poemüüjaks ära minna. Jättis oma eelistused samaks, mis algusest peale olid, sest tegelikult tahtis ta neist viiest vaid ühte kooli tõeliselt minna, teised olid varuvariandid. Lisaks kandideeris ühte kodulähedasse kooli (linnast väljas). Vestlusele kutsuti Tartu koolidest kolme, aga pärast esimesse eelistusse sissesaamist ja koha kinnitamist tühistas ta teised kohe ning kirjutas ka valla kooli, et loobub kandideerimisest.

See ülemõtlemine ongi tingitud süsteemi puudustest, läbipaistvuse ja piisava info puudumisest. Kusagil pole kirjas, kuidas üks või teine kool eelistusi arvestab vestlusele kutsumisel. Sellises olukorras otsitakse kõikvõimalikke infokilde, kasvõi siitsamast perekoolist ja igaüks tõlgendab süsteemi erinevalt. Nii sünnivad ka eksiteele viivad linnalegendid. Tingimustes, kus nt Tartus gümnaasiumikohti jagub napilt pooltele ja teades, et mõni kool praagib kandidaadi välja, kui kool ei ole eelistuste pingereas piisavalt kõrgel ja/või ei ole punkte piisavalt, on keskpäraste punktidega lapsel väga riskantne oma südamesoovi järgi eelistusi märkida, et üldse mitte koolikohata jääda. Perekooli üldsus oleks ilmselt arvanud, et nt Poskasse poleks lootustki saada, kui matemaatika ja eesti keele punktide skoor on alla 140. Kui mõistlik on siis märkida Poska esimeseks eelistuseks, kui punktiskoor on nt 119 ja teised koolid, kuhu on OK kandideerida ka madalamate punktidega, võivad välja praakida madalama eelistuse tõttu? Kui see teie puhul tänavu õnnestus, siis mul on teie pärast hea meel. Kui oleks kindlustunnet, et kuhugi ikka saab, siis julgeks ka eelistusi märkida vasatavalt sellele, kuhu tegelikult hing ihkab õppima minna. Paljudel Tartu lõpetajatel seda tänavu pole.

#4186590:

Päris ilma eelistusteta ju ka ei saaks seda asja korraldada. Kuidas see siis välja näeks… Kõik koolid saadaksid esimesele 160-170 inimesele, kes enim punkte said kutse kooli? Seejärel siis selgub, kes kuhu läheb (ülejäänud ca 1800 inimest ootavad teadmatuses). Siis saadetakse järgmised kutsed jne.

Kui ma 20 aastat tagasi ülikooli astusin, siis sai astuda kahele erialale, üks tuli panna esimeseks eelistuseks ja teine teiseks. Isegi kui punktid olid nii head, et õnnestus ka teisele sisse saada, siis mingi valemiga sa sinna ei saanud (kui olid esimesse sisse saanud), s.t. ümermõtlemisvõimalust ei olnud. Võib olla oleks see süsteem ka gümnaasiumikatsete puhul parem…

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

#4186623:

#4186608:

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Ega ainult punktid ei loe. Eespool ju kirjas, et ühes koolis 140 sai kohe sisse ja 160 alles ootab oma saatust.

Selle esialgse pingerea loomisel saab ju arvestada ka juba tunnistust. Siis olekski ainult vestlus see, mis pärast eelistuste muutmist veel midagi määrab. Aga see 160 punktiga Poskasse ootaja saab kindlasti sisse sinna. Kohe saavad kutsed ainult need, kes vestlusel eriliselt silma paistavad. Teised saavad siis, kui kõik on vestlustel käinud.

#4186608:

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Ma ei saa vist asjale pihta, aga kas seal pingerea eesotsas ei oleks siis iga kooli puhul enam-vähem samad lapsed? Kuidas see siis kehvemate tulemustega lapsi aitaks?