Teema: Koolikoha vastuvõtmine Tartus

#4186479:

#4185956:

#4185945:

Sel aastal on ilmselt paljudel lastel nii, et 1. eelistus ei tähenda tegelikku 1. eelistust. Meie laps pani peale testitulemuste selgumist oma esialgse 1. eelistuse alles 4. valikuks, kartes et sinna ei kutsuta vestluselegi. Aga kutsuti vestlusele kõikidesse Tartu gümnaasiumisse. Nii et meie laps ootab ka alles 4. eelistuse vestluse aega. Samas on niisamuti saanud kutse õppima juba 1. eelistuse koolist. Meil aga õnneks on 1.eelistuse kutse kinnitamise tähtajaks märgitud 5. juuni.

Meil on täpselt sama lugu. Selleks et kindlustada mingigi koolikoht, märkisime eelistused vastavalt sissesaamise tõenäosusele. Aga lapse poolt tegelikult soovitud kool on kolmandal kohal, kus pole veel vestluselgi käidud. Väga nõme olukord. Kui kinnitada esimese eelistuse koolikoht praegu, katkeb teiste koolidesse kandideerimine. Ja kui teistesse ei saa, siis on esimese eelistuse kinnitamise tähtaeg möödas. Väga vihale ajab, kuidas saab ühtne sisseastumine nii koordineerimatu ja käpardlik olla.

Süsteemil pole häda midagi, kui poleks ülemõtlejaid, kes teevad kooli pingereastamisest mingi eeldustel põhineva tramburai. Normaalne oleks, et paned koolid ritta vastavalt sellele, kus kõige rohkem õppida tahad ja kui esimesse eelistusse sisse saad, siis edasi mingit venitamist teiste vestluse ja valikutega pole, vaid lähedki sinna esimesse. Vastasel korral pole neil eelistustel mingit pointi. Tobe on see, et selline asi üldse lubatud on. Nimekirjad ei saa kuidagi liikumagi, kui igaüks ootab kõigi 5 kooli vestluseid ära enne koha kinnitamist.

Sellele, kes järgmiseks aastaks Poska punkte küsis, ütleks nii, et aastad on erinevad, lapsed on erinevad, testid on erinevad, tulemused on erinevad. Ei aita ju mitte kuidagi sind selle aasta punktid, kui kõik tingimused on järgmisel aastal erinevad.

Enda laps üle mõtlema ei hakanud, kuigi punktid tulid kesised (eesti k 57%, matem. 62%, ingl. k 70%; looduse oma ei teinudki) ja nuttu oli palju, et võib otse poemüüjaks ära minna. Jättis oma eelistused samaks, mis algusest peale olid, sest tegelikult tahtis ta neist viiest vaid ühte kooli tõeliselt minna, teised olid varuvariandid. Lisaks kandideeris ühte kodulähedasse kooli (linnast väljas). Vestlusele kutsuti Tartu koolidest kolme, aga pärast esimesse eelistusse sissesaamist ja koha kinnitamist tühistas ta teised kohe ning kirjutas ka valla kooli, et loobub kandideerimisest.

See ülemõtlemine ongi tingitud süsteemi puudustest, läbipaistvuse ja piisava info puudumisest. Kusagil pole kirjas, kuidas üks või teine kool eelistusi arvestab vestlusele kutsumisel. Sellises olukorras otsitakse kõikvõimalikke infokilde, kasvõi siitsamast perekoolist ja igaüks tõlgendab süsteemi erinevalt. Nii sünnivad ka eksiteele viivad linnalegendid. Tingimustes, kus nt Tartus gümnaasiumikohti jagub napilt pooltele ja teades, et mõni kool praagib kandidaadi välja, kui kool ei ole eelistuste pingereas piisavalt kõrgel ja/või ei ole punkte piisavalt, on keskpäraste punktidega lapsel väga riskantne oma südamesoovi järgi eelistusi märkida, et üldse mitte koolikohata jääda. Perekooli üldsus oleks ilmselt arvanud, et nt Poskasse poleks lootustki saada, kui matemaatika ja eesti keele punktide skoor on alla 140. Kui mõistlik on siis märkida Poska esimeseks eelistuseks, kui punktiskoor on nt 119 ja teised koolid, kuhu on OK kandideerida ka madalamate punktidega, võivad välja praakida madalama eelistuse tõttu? Kui see teie puhul tänavu õnnestus, siis mul on teie pärast hea meel. Kui oleks kindlustunnet, et kuhugi ikka saab, siis julgeks ka eelistusi märkida vasatavalt sellele, kuhu tegelikult hing ihkab õppima minna. Paljudel Tartu lõpetajatel seda tänavu pole.

#4186590:

Päris ilma eelistusteta ju ka ei saaks seda asja korraldada. Kuidas see siis välja näeks… Kõik koolid saadaksid esimesele 160-170 inimesele, kes enim punkte said kutse kooli? Seejärel siis selgub, kes kuhu läheb (ülejäänud ca 1800 inimest ootavad teadmatuses). Siis saadetakse järgmised kutsed jne.

Kui ma 20 aastat tagasi ülikooli astusin, siis sai astuda kahele erialale, üks tuli panna esimeseks eelistuseks ja teine teiseks. Isegi kui punktid olid nii head, et õnnestus ka teisele sisse saada, siis mingi valemiga sa sinna ei saanud (kui olid esimesse sisse saanud), s.t. ümermõtlemisvõimalust ei olnud. Võib olla oleks see süsteem ka gümnaasiumikatsete puhul parem…

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

#4186623:

#4186608:

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Ega ainult punktid ei loe. Eespool ju kirjas, et ühes koolis 140 sai kohe sisse ja 160 alles ootab oma saatust.

Selle esialgse pingerea loomisel saab ju arvestada ka juba tunnistust. Siis olekski ainult vestlus see, mis pärast eelistuste muutmist veel midagi määrab. Aga see 160 punktiga Poskasse ootaja saab kindlasti sisse sinna. Kohe saavad kutsed ainult need, kes vestlusel eriliselt silma paistavad. Teised saavad siis, kui kõik on vestlustel käinud.

#4186608:

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Ma ei saa vist asjale pihta, aga kas seal pingerea eesotsas ei oleks siis iga kooli puhul enam-vähem samad lapsed? Kuidas see siis kehvemate tulemustega lapsi aitaks?

#4186007:

#4185983:

#4185978:

Ma samamoodi targutasin, et pangu Peterson esimeseks, siis on mingigi koht garanteeritud. Laps ei kuulanud ja jättis Poska esimeseks, sest see oli ainuke kool, kuhu ta minna tahtis.

Tulemus oli see, et kõik koolid kutsusid vestlusele, Poska võttis vastu ja praeguseks on kõik teised kandideerimised loobutud. Kui oleks minu sõnade järgi talitanud, siis oleks praegu sama probleem nagu eeskõnelejatel. Mõnikord on hea, kui laps sõna ei kuula.

Millised punktid lapsel olid, et kaalusite Petersoni esimeseks ja Poska ta 1. eelistusena vastu võttis?

Eesti keel keskmine, matemaatika pisut üle keskmise.

See on nüüd küll huvitav. Paremate punktidega lapsed, kes olid samuti Poska 1. märkinud, on ootenimekirjas.

Nii ongi, et ca 110 punktiga head vestlejad Poskas sees ja nt ca 140 testipunktidega “ootenimekirjas”.

Jabur põhimõte, kui see õige peaks olema.

Kahtlen sügavalt selle jutu õigsuses. Tean inimest, kellel Poska esimene eelistus, väga head testitulemused, kuid väga-väga nõrk vestleja ja sai kutse Poskasse peale vestlust.

Ei usu eriti, et keskpärased punktid ja neljas eelistus, kuid võeti vastu tänu väga heale jutuoskusele.

Neljandast eelistusest võib sinna kooli sisse saada ainult väga kõrgete testitulemustega kui mingil põhjusel kolm esimest eelistust ümber mõtles.

#4197070:

Poskas on vestlus määrava tähtsusega. Kohad jagati kõigi eelistuste parimatele vestlejatele, st need said kutse üsna kohe peale vestlust. St selles kontekstis eelistus ja testipunktid ei mänginud mingit rolli. Võibolla ainult sedapidi, et nt 4. eelistuse heale vestlejale ei pruukinud enam kohta jaguda. Kõik, kes vestlusel just ei säranud jäid ootele, kuni kõigi eelistuste vestlused olid läbi ja siis koostati nendest “ootenimekiri” Võibolla mõni 1. eelituse, heade punktidega, kuid kehvem vestleja sai siis veel koha, kuid ilmselgelt kõigile neid ei jagunud. Nii ongi, et ca 110 punktiga head vestlejad Poskas sees ja nt ca 140 testipunktidega “ootenimekirjas”.

#4185904:

Palun selgitage Tartus koolikoha kinnitamise korraldust.

Laps sai ametliku kutse esimese eelistuse koolist, mille kinnitamise tähtaeg on 21.05.2023. Teise eelistuse vestlus toimub reedel, 19. mail ja kolmanda eelistuse kooli vestlusaega alles ootame. Ühskatsete ajakava järgi peavad koolid koolikutsed laiali jagama hiljemalt 31. maiks ja kinnitada tuleb hiljemalt 05.06.

Kui on ühtne kandideerimise süsteem, siis kuidas saab nõuda koolikoha kinnitamist, kui kandideerimisprotsess alles käib ja teistest koolidest ei ole vastuvõtmise otsuseid veel tulnud? Sest ilmselt kui praegu kinnitada esimese eelistuse kooli pakkumine, siis teise ja kolmanda eelistuse kooli kandideerimine katkeb? Laps ise soovib valida teise ja kolmanda kooli vahel. Esimene eelistus seati kartusest, et teistesse koolidesse ei pruugi saada.

Normaalne inimene panebki esimeseks eelistuseks esimese  eelistuse, mitte ei lollita linnarahvast ja teisi sisseastujaid.

#4186608:

#4186590:

Päris ilma eelistusteta ju ka ei saaks seda asja korraldada. Kuidas see siis välja näeks… Kõik koolid saadaksid esimesele 160-170 inimesele, kes enim punkte said kutse kooli? Seejärel siis selgub, kes kuhu läheb (ülejäänud ca 1800 inimest ootavad teadmatuses). Siis saadetakse järgmised kutsed jne.

Kui ma 20 aastat tagasi ülikooli astusin, siis sai astuda kahele erialale, üks tuli panna esimeseks eelistuseks ja teine teiseks. Isegi kui punktid olid nii head, et õnnestus ka teisele sisse saada, siis mingi valemiga sa sinna ei saanud (kui olid esimesse sisse saanud), s.t. ümermõtlemisvõimalust ei olnud. Võib olla oleks see süsteem ka gümnaasiumikatsete puhul parem…

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Mis see teda aitab? Palju loeb vestlus ja särav isiksus – selline laps paneb sajaga mööda algses pingereas kõrgel olnud oivikust.

#4186639:

#4186623:

#4186608:

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Ega ainult punktid ei loe. Eespool ju kirjas, et ühes koolis 140 sai kohe sisse ja 160 alles ootab oma saatust.

Selle esialgse pingerea loomisel saab ju arvestada ka juba tunnistust. Siis olekski ainult vestlus see, mis pärast eelistuste muutmist veel midagi määrab. Aga see 160 punktiga Poskasse ootaja saab kindlasti sisse sinna. Kohe saavad kutsed ainult need, kes vestlusel eriliselt silma paistavad. Teised saavad siis, kui kõik on vestlustel käinud.

Tunnistus saadakse ju alles 17-20. juunil, kuidas seda arvestama peaks:) Tartu on ikka imedemaa.

#4197304:

#4186608:

#4186590:

Päris ilma eelistusteta ju ka ei saaks seda asja korraldada. Kuidas see siis välja näeks… Kõik koolid saadaksid esimesele 160-170 inimesele, kes enim punkte said kutse kooli? Seejärel siis selgub, kes kuhu läheb (ülejäänud ca 1800 inimest ootavad teadmatuses). Siis saadetakse järgmised kutsed jne.

Kui ma 20 aastat tagasi ülikooli astusin, siis sai astuda kahele erialale, üks tuli panna esimeseks eelistuseks ja teine teiseks. Isegi kui punktid olid nii head, et õnnestus ka teisele sisse saada, siis mingi valemiga sa sinna ei saanud (kui olid esimesse sisse saanud), s.t. ümermõtlemisvõimalust ei olnud. Võib olla oleks see süsteem ka gümnaasiumikatsete puhul parem…

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Mis see teda aitab? Palju loeb vestlus ja särav isiksus – selline laps paneb sajaga mööda algses pingereas kõrgel olnud oivikust.

Nõustun. Kui mina peaks valiku tegema, siis iga kell võtaks asjaliku kolmelise, mitte selle, kes õpib kõik kontrolltööd viiele, aga ei suuda inimestega kahte lauset vahetada. Ka tööle saavad tulevikus need, kes oskavad endast hea mulje jätta. Mida kiiremini sellest aru saada, seda lihtsam edaspidi elu on.

#4197306:

#4186639:

#4186623:

#4186608:

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Ega ainult punktid ei loe. Eespool ju kirjas, et ühes koolis 140 sai kohe sisse ja 160 alles ootab oma saatust.

Selle esialgse pingerea loomisel saab ju arvestada ka juba tunnistust. Siis olekski ainult vestlus see, mis pärast eelistuste muutmist veel midagi määrab. Aga see 160 punktiga Poskasse ootaja saab kindlasti sisse sinna. Kohe saavad kutsed ainult need, kes vestlusel eriliselt silma paistavad. Teised saavad siis, kui kõik on vestlustel käinud.

Tunnistus saadakse ju alles 17-20. juunil, kuidas seda arvestama peaks:) Tartu on ikka imedemaa.

Tartu pole vähem ega rohkem imedemaa kui muud paigad Eestis. Ma mäletan, et kui minu lapsed kandideerisid gümnaasiumisse, siis pidi lisama ka väljavõtte hinnetelehest. seega, mitte tõesti tunnistust ei küsita, vaid väljavõtet hinnetelehest, kus on perioodide hinded ju näha.

Minu meelest tuleks süsteemi muuta hoopis nii, et lapsed ei saaks valida kõike viite kooli vaid maksimaalselt 3 kooli. Nii oleks koolide pingeread palju arusaadavamad, sest hetkel kandideerivad ju praktiliselt kõik viide kooli korraga.

Ca 15 aastat tagasi tuli ka ju teha koolidest valik- katsed toimusid küll igasse kooli eraldi, kuid juba füüsiliselt igas koolis polnud võimalik käia.

#4186514:

#4186479:

#4185956:

#4185945:

Sel aastal on ilmselt paljudel lastel nii, et 1. eelistus ei tähenda tegelikku 1. eelistust. Meie laps pani peale testitulemuste selgumist oma esialgse 1. eelistuse alles 4. valikuks, kartes et sinna ei kutsuta vestluselegi. Aga kutsuti vestlusele kõikidesse Tartu gümnaasiumisse. Nii et meie laps ootab ka alles 4. eelistuse vestluse aega. Samas on niisamuti saanud kutse õppima juba 1. eelistuse koolist. Meil aga õnneks on 1.eelistuse kutse kinnitamise tähtajaks märgitud 5. juuni.

Meil on täpselt sama lugu. Selleks et kindlustada mingigi koolikoht, märkisime eelistused vastavalt sissesaamise tõenäosusele. Aga lapse poolt tegelikult soovitud kool on kolmandal kohal, kus pole veel vestluselgi käidud. Väga nõme olukord. Kui kinnitada esimese eelistuse koolikoht praegu, katkeb teiste koolidesse kandideerimine. Ja kui teistesse ei saa, siis on esimese eelistuse kinnitamise tähtaeg möödas. Väga vihale ajab, kuidas saab ühtne sisseastumine nii koordineerimatu ja käpardlik olla.

Süsteemil pole häda midagi, kui poleks ülemõtlejaid, kes teevad kooli pingereastamisest mingi eeldustel põhineva tramburai. Normaalne oleks, et paned koolid ritta vastavalt sellele, kus kõige rohkem õppida tahad ja kui esimesse eelistusse sisse saad, siis edasi mingit venitamist teiste vestluse ja valikutega pole, vaid lähedki sinna esimesse. Vastasel korral pole neil eelistustel mingit pointi. Tobe on see, et selline asi üldse lubatud on. Nimekirjad ei saa kuidagi liikumagi, kui igaüks ootab kõigi 5 kooli vestluseid ära enne koha kinnitamist.

Sellele, kes järgmiseks aastaks Poska punkte küsis, ütleks nii, et aastad on erinevad, lapsed on erinevad, testid on erinevad, tulemused on erinevad. Ei aita ju mitte kuidagi sind selle aasta punktid, kui kõik tingimused on järgmisel aastal erinevad.

Enda laps üle mõtlema ei hakanud, kuigi punktid tulid kesised (eesti k 57%, matem. 62%, ingl. k 70%; looduse oma ei teinudki) ja nuttu oli palju, et võib otse poemüüjaks ära minna. Jättis oma eelistused samaks, mis algusest peale olid, sest tegelikult tahtis ta neist viiest vaid ühte kooli tõeliselt minna, teised olid varuvariandid. Lisaks kandideeris ühte kodulähedasse kooli (linnast väljas). Vestlusele kutsuti Tartu koolidest kolme, aga pärast esimesse eelistusse sissesaamist ja koha kinnitamist tühistas ta teised kohe ning kirjutas ka valla kooli, et loobub kandideerimisest.

See ülemõtlemine ongi tingitud süsteemi puudustest, läbipaistvuse ja piisava info puudumisest. Kusagil pole kirjas, kuidas üks või teine kool eelistusi arvestab vestlusele kutsumisel. Sellises olukorras otsitakse kõikvõimalikke infokilde, kasvõi siitsamast perekoolist ja igaüks tõlgendab süsteemi erinevalt. Nii sünnivad ka eksiteele viivad linnalegendid. Tingimustes, kus nt Tartus gümnaasiumikohti jagub napilt pooltele ja teades, et mõni kool praagib kandidaadi välja, kui kool ei ole eelistuste pingereas piisavalt kõrgel ja/või ei ole punkte piisavalt, on keskpäraste punktidega lapsel väga riskantne oma südamesoovi järgi eelistusi märkida, et üldse mitte koolikohata jääda. Perekooli üldsus oleks ilmselt arvanud, et nt Poskasse poleks lootustki saada, kui matemaatika ja eesti keele punktide skoor on alla 140. Kui mõistlik on siis märkida Poska esimeseks eelistuseks, kui punktiskoor on nt 119 ja teised koolid, kuhu on OK kandideerida ka madalamate punktidega, võivad välja praakida madalama eelistuse tõttu? Kui see teie puhul tänavu õnnestus, siis mul on teie pärast hea meel. Kui oleks kindlustunnet, et kuhugi ikka saab, siis julgeks ka eelistusi märkida vasatavalt sellele, kuhu tegelikult hing ihkab õppima minna. Paljudel Tartu lõpetajatel seda tänavu pole.

Minu meelest algab Tartu gümnaasiumikatsate fuck-up sellest, et eelistus märgitakse PÄRAST katseid ja tulemuste teada saamist. Ja sellest tulebki suur jama ja segadus, sest eelistust ei märgita õigesti. Ja siis kõik nutavad ja halavad, aga pannud siis kohe kirja, mida tahad.

Kas Tartus Miina Härma ja Treffner kui head koolid teevad veel eraldi oma katseid? Siin lõimes justkui tundub Poska kool ja Peterson kõige popimad.

#4186608:

#4186590:

Päris ilma eelistusteta ju ka ei saaks seda asja korraldada. Kuidas see siis välja näeks… Kõik koolid saadaksid esimesele 160-170 inimesele, kes enim punkte said kutse kooli? Seejärel siis selgub, kes kuhu läheb (ülejäänud ca 1800 inimest ootavad teadmatuses). Siis saadetakse järgmised kutsed jne.

Kui ma 20 aastat tagasi ülikooli astusin, siis sai astuda kahele erialale, üks tuli panna esimeseks eelistuseks ja teine teiseks. Isegi kui punktid olid nii head, et õnnestus ka teisele sisse saada, siis mingi valemiga sa sinna ei saanud (kui olid esimesse sisse saanud), s.t. ümermõtlemisvõimalust ei olnud. Võib olla oleks see süsteem ka gümnaasiumikatsete puhul parem…

Seda süsteemi saaks läbipaistvamaks teha, kui laps saaks koos oma testipunktidega teada ka oma koha konkreetse kooli pingereas. Siis saab konkreetsetele faktidele tuginevalt otsustada, kas jätab esialgselt märgitud eelistuse või muudab eelistused ümber vastavalt reaalsele võimalusele ühte või teise kooli sisse saada.

Miks sa ei võiks ausalt märkida oma eelistust alguses peale, juba enne katseid. Tallinna eliitkoolides nii käib. Tead ju, kuhu tahad minna. Milleks veiderdada ja lausa nõuda pingeridu informatsiooniks? Tallinna omad saavad sisse algselt märgitud eelistuse ja pingerida teadmata. Eliitkoolide katsetest on jutt. Ja kes ei saa sisse, see ei saa. Ei peagi ju kõik sisse saama.