Teema: Koolikohustuse edasilükkamine

Kui alles nüüd saab 7, siis pole ta aasta hiljem kooli minnes kuigivõrd teistest vanem. Keegi ei pane tähele ja kedagi ei huvita ka.
Lasteaiakasvataja arvamus võib olla õige, aga võib olla ka totaalne jama. Mina läheksin Rajaleidjasse kohale ja laseksin sealsetel spetsialistidel last hinnata. 5 aastat tagasi tegin seda oma lapsega (tema läks aasta varem) ja olen väga rahul sealsete spetsialistide põhjaliku käsitlusega.
Perearstil pole 5 aastat käinud? Last peaks ikka perearstile näitamas käima, isegi kui ta pole haige. Kasvõi selle jaoks, et arengu iseärasustel silma peal hoida. Või oled ise arst, et oskad seda jälgida? Kooliealised ei pea enam nii sageli arsti juures kontrollis käima, sest kooliarst/õde vaatab nagunii regulaarselt üle ja perearsti juures tuleb käia üle mitme aasta. Aga ikkagi tuleb ja põhjusega.
Mina näiteks sain perearsti kaudu suunamise logopeedile oma lapsele. Ta rääkis küll, aga ei suutnud paljusid tähti õigesti hääldada. Ise oleks pidanud logopeedi teenuse eest maksma ja poleks ka löögile pääsenud. Aga logopeedist oli meile abi ja vajadus oli täiesti olemas, kuigi ma kahtlesin.
Ja kui laps tundub olevat eakohasest arengust maas, siis tuleks just perearsti kaudu asja ajama hakata, et saaks vajadusel eriarstide juures areng hinnatud ja vajadusel midagi ette võetud. Või kasvõi diagnoosigi, mis edaspidi koolis õppides on väga vajalik, kui lapsel on tõesti mingi probleem (aga su laps võib olla täiesti normaale ja tegelikult piisavalt kooliküps).

#3094695:

#3094333:

#3094326:

Minu küsimus on suunatud eelkõighe neile, kes on sel aastal taotlenud lapele koolikohustuse edasilükkamist aasta võrra. Mis põhjusel olete seda teinud ja kui lihtne või keeruline on asjaajamine?

Meil soovitas koolimineku pikendust taotleda lasteaiaõpetaja, kuna tütrel puudub igasugune huvi õppimise vastu, talle ei meeldi ka joonistada ega laulda ja seltsib paremini endast noorematega (on ka ise väikest kasvu). Lugeda-kirjutada siiani ei oska ja on üsna püsimatu. Õpetaja andis ka iseloomustuse (mis oli küll täis kirjavigu ja üsna sellises … lihtsas vormis), aga sisaldas lapse kohta nii palju negatiivset, et selle põhjal oleks tal tõesti õigem veel üks aasta lasteaias veeta.

Helistasin Rajaleidjasse ja sealt loeti ette dokumendid, mida peale avalduse veel vaja oleks ja neid dokumente on ikka palju. Nõutakse perearsti tõendit, aga meil pole viimase 5 aasta jooksul perarstiga mingit kontakti olnud, sest kõik on terved. Ja kui õigesti aru sain, siis pean võtma ka tõendi lastekaitsest? ja mingitelt eriarstidelt. Ja kui kõik vajalikud dokumendid koos, alles siis saan avalduse esitada ning peale seda kutsutakse meid sealsesse komisjoni. Kas tõesti on see pikk asjaajamine vajalik ja põhjendatud ja kui tõenäoline kooli minemise edasilükkamine üldse on?

Tüdruk saab 7-aastaseks mais, st juba kuu aja pärast. Mida üldse nendest lastest arvatakse, kes on hiljem kooli läinud? Ma tean, et pean arvestama eelkõige lapse oskuste ja vajadustega, aga ausalt öeldes on mu enesehinnang selles osas üsna madalaks läinud, kuna nii lapse vanaema kui ka üks tädidest üritavad seda plaani maha laita, kuna see näitavat last lollina ja meid saamatute vanematena.

Äsja avaldatud Känguru tulemuste edetabelis on esimese 15 hulgas laps, kes läks aasta hiljem kooli väidetava aeglase arengu tõttu. On hetkel algklassides.

Mis see siia puutub? Känguru on algklassides suuresti nutikuse võistlus. Täiesti vabalt võib nutikas laps olla sotsiaalselt eakaaslastest arengust maas. Mu 6-aastane paneb 4×4 ruubiku-kuubikut kokku, aga kui lasteaias kästakse värvida ese, mis ei sobi ritta, siis tema värvib ikka kõik või selle, mis talle parasjagu kõige rohkem meeldib. Rääkimata muudest iseärsustest…

Ta ei olnud ssotsiaalselt maas, vaid just õppimise kiiruse ja teadmiste omandamise mõttes.

Vanem esitab nõustamiskomisjonile taotluse(selle saad siit. prindi välja või saada digitaalselt http://www.rajaleidja.ee/noustamiskomisjon-2/), lapse sünnitunnistuse koopia, arsti kirjaliku otsuse(siis perearst), koolieelses lasteasutuses või ettevalmistusrühmas käiva lapse kohta pedagoogi koostatud iseloomustuse(lasteaias palu täita õpetajal koolivalmiduskaart. saab juhataja käest) ning vajadusel koolieelses lasteasutuses või ettevalmistusrühmas käiva lapse joonistustööd (mina saatsin kõik paberid postiga. võid ka ise kohale minna rajaleidjasse kui kaugel pole).
Avalduse saab esitada alates jooksva aasta 1. märtsist, lõpliku otsuse teeb nõustamiskomisjon hiljemalt 31. augustiks.
Allikas: Riigi Teataja

Lasteaias palud õpetajal täita koolivalmiduskaardi. Selle saab lasteaia juhatajalt. Siis lähed perearsti juurde ja räägid talle loo ära, et laps vajab hädasti arenguks veel ühte aastat. Ära ehmu, kui kirjutatakse, et on vähese sotsiaalse arenguga. Seda ta ju antud hetkel on. Rajaleidjast võetakse sinuga ühendust ja pannakse aeg kinni. Lähed koos lapsega sinna, vesteldakse, lapsel palutakse veidi erinevaid teste teha ja nii see käibki.
Hiljem antakse otsusest teada.
Mul lapsega see läbitud eelmisel aastal, sai pikenduse ja see oli tõesti vajalik. Tohutult asjalikumaks on muutunud aastaga. Ka enne ei joonistanud, ei legotanud, ainult mängis ja jooksis ja oli ülienergiline. Nüüd joonistab ise vabatahtlikult, isegi tähed huvitavad ja loeb veidi juba. Palju rahulikum ja püsivam on. Ja tegelikult oli ta suht tark laps juba eelmisel aastal, aga teda üldse ei huvitanud mingi õppimine, paigal püsimine või näiteks meisterdamine. Nüüd ikka saadan rahuliku südamega kooli sel sügisel.
Jõudu asja-ajamise. Asi on seda väärt!

Sinu juttu lugedes tundub, et see on sul ainuke laps. Need, kellel on rohkem lapsi teavad, et lapsed on väga-väga erinevad. Olen mitmes asjas nõus eelmise vastajaga. Vahel tasub lasteaia õpetajaid usaldada.
Absoluutselt kindlasti ei näita koolipikendus, et sina oled saamatu lapsevanem ja su laps rumal!!! Lähtuda tuleb ainult lapsest ja sellest kuidas ise tunned. Unusta ära sugulased, nemad ei vastuta lapse edasise käekäigu pärast. Nad targutavad praegu ja kui pärast selgub, et oleks siiski pidanud hiljem kooli panema, siis süüdistavad kindlasti ametnike, et need piisavalt peale ei käinud või sind. Mina taotlesin koolipikendust kuna laps sündis kolm kuud varem, septembris, pidi sündima detsembris ja ma ei ole mitte kordagi kahetsenud.
Mitte keegi ei vaata halvasti sellele kui sinu laps läheb hiljem kooli, see hirm on ainult sinu enda peas. MIna pole kunagi mõelnud selle peale miks mõni minu laste klassikaaslastest on hiljem kooli tulnud. Ära võrdle ennast sõbrannade lastega. Sina ju soovid oma lapsele parimat ja kui koolipikendus on parim, siis nii ongi. Kahe lapse vanemana tean, et kõige tähtsam on kooliskäimise rõõm ja sellel on suur osa edutundel, mille laps saab kui hinded on head ja tema saavutusi hinnatakse ja head hinded ei tule meeletu ponnistusega vaid loomulikult. Ja kui ta leiab sõpru ja saab koolis iseseisvalt hakkama.
Ma saan sinu hirmust aru, aga kõik laheneb kui sa mõtled selle vajaduse enda jaoks selgeks ja teed seda mis lapsele parim.

Ikka tasub minna Rajaleidjasse ja teha seal testid ja konsulteerida, nad võivad leida, et täitsa kooliküps on ja su hirmud ses suhtes hajutada. Ja ei pruugi üldsegi anda koolipikendust, meile ei antud näiteks, oli piisavalt küps nende meelest.

#3096690:

lasteaiaõpetaja näeb last päevast päeva nö koduses olekus, rajaleidja psühholoog aga tunnikese võõras kohas

Rajaleidja psühholoog tuleb ja jälgib last lasteaias tervete päevade kaupa.

#3096741:

#3096703:

Rajaleidja psühholoog tuleb ja jälgib last lasteaias tervete päevade kaupa.

Ei tule.

No meie last küll tuldi ja jälgiti. Mille põhjal ta muidu midagi järeldama peaks?

#3096919:

#3096874:

#3096741:

#3096703:

Rajaleidja psühholoog tuleb ja jälgib last lasteaias tervete päevade kaupa.

Ei tule.

No meie last küll tuldi ja jälgiti. Mille põhjal ta muidu midagi järeldama peaks?

Meil näiteks tahtis Rajaleidja tädi panna järelduse 15 minutilise vestluse põhjal. Vaene laps istus seal laua taga, hulk võõraid tädisid ümber. Võõras ruum, keskealised, prillide ja lokkidega naised, kes on sunnitud last üle prillide vaatama, sest prillid peavad ees olema dokumentide lugemiseks.

No suutsid lapse nutu äärele ajada liiga järsu ütlemisega.

Tulemuseks – soovitasid koolipikenduse asemel väikeklassi lihtsustatud õppega. Keeldusin resoluutselt ja võitlesin koolipikenduse välja eriarsti ja logopeedi otsuse alusel, mitte Rajaleidja spetsialistide 15-minutilise hinnangu põhjal.

Igati õige otsus oli, arvan siiani. Praeguseks on tegemist suures koolis suures klassis normaalselt edasi jõudva lapsega. Tunnistusel oli 2 nelja.

Koolipikenduse taotlemise põhjuseks ei olnud vaimne mahajäämus, vaid pikaaegsed spetsiifilised terviseprobleemid, mille tõttu lapsele ka puue oli määratud.

Rajaleidja suhtumine oli selline, et kui teie lapsel on puue, siis olete ise ka puudega ja mida teate teie või teie raviarstid…

Lapsel on vanematega vedanud.

#3097122:

#3096919:

#3096874:

#3096741:

#3096703:

Rajaleidja psühholoog tuleb ja jälgib last lasteaias tervete päevade kaupa.

Ei tule.

No meie last küll tuldi ja jälgiti. Mille põhjal ta muidu midagi järeldama peaks?

Meil näiteks tahtis Rajaleidja tädi panna järelduse 15 minutilise vestluse põhjal. Vaene laps istus seal laua taga, hulk võõraid tädisid ümber. Võõras ruum, keskealised, prillide ja lokkidega naised, kes on sunnitud last üle prillide vaatama, sest prillid peavad ees olema dokumentide lugemiseks.

No suutsid lapse nutu äärele ajada liiga järsu ütlemisega.

Tulemuseks – soovitasid koolipikenduse asemel väikeklassi lihtsustatud õppega. Keeldusin resoluutselt ja võitlesin koolipikenduse välja eriarsti ja logopeedi otsuse alusel, mitte Rajaleidja spetsialistide 15-minutilise hinnangu põhjal.

Igati õige otsus oli, arvan siiani. Praeguseks on tegemist suures koolis suures klassis normaalselt edasi jõudva lapsega. Tunnistusel oli 2 nelja.

Koolipikenduse taotlemise põhjuseks ei olnud vaimne mahajäämus, vaid pikaaegsed spetsiifilised terviseprobleemid, mille tõttu lapsele ka puue oli määratud.

Rajaleidja suhtumine oli selline, et kui teie lapsel on puue, siis olete ise ka puudega ja mida teate teie või teie raviarstid…

Hästi tehtud. Spetsialistid võivad arvamust avaldada ja soovitusi jagada, aga otsus olgu lapsevanema teha. Lapsevanem on ekspert, sest tunneb oma last paremini, kui ükskõik missugune spetsialist. Nõukogude Liidus ehk tegid niisuguseid otsuseid spetsialistid ehk riik, aga tänases Eestis on vastuvõetamatu, et riik trügib lapsevanemate eest otsustama.

Ja tänu nendele vanematele on koolid täis lapsi, kes vajavad väikeklassi või erikooli, aga vanemad pole sellega nõus ja nii kannatab terve klass 🙁 Seega see, et vanemal viimanesõna on lollus.
Oma kogemus, kus lapse määrati rajaleidjaga erikooli, kuna lapsel tugev kõnepuue, vanemad polnud nõus ja panid piirkonnakooli ja koolile ei öelnud sellest midagi. Laps ei saanud tunnis hakkama ja aru, hakkas segama ja lollusi tegema, sest elas nii end välja (selles pole laps süüdi, vaid vanem). Kool hakkas uurima ja soovitas väikeklassi (mis koolis olemas), vanemad keeldusid ja polnud nõus, probleemid aina suurenesid ja kool palus abi rajaleidjalt ja siis tuli see kõik välja. Vanemad ikka jonnivad ja keelduvad ja kõige suurem kannataja on just see sama laps (ja teised lapsed muidugi, kes temaga peavad olema).

tahtsin ka lapsele koolipikendust. alustasin juba talvel spetsialistide juures käimist lapsega. logopeed soovitas sundida õppima, kui kuidagi muidu ei saa. ja siis lubas hinnata mõne kuu pärast. mõne kuuga oli asi küll liikunud paremuse poole. seega olla laps täiesti koolikõlbulik ja nii ta kooli läkski.
soov ja arusaam et koolis õpitakse ei tulnud ka sel aastal, ega järgmisel ega ka ülejärgmisel. iga päev sundisin, õpetasin ja kontrollisin oma püsimatut last. ma ei tea, kas aasta oleks midagi juurde andnud, kui ta lihtsalt ei olnud huvitatud õppimisest. isegi mitte läbi mängude.
põhiline põhjus miks lps ei suutnud õppida oligi püsimatus ja keskendumise raskus ja ebameeldivus tema jaoks.

#3098034:

#3097991:

soov ja arusaam et koolis õpitakse ei tulnud ka sel aastal, ega järgmisel ega ka ülejärgmisel.

Mis näitabki ilmekalt seda, et koolipikendus ei lahenda kõiki probleeme elus.

Vastupidi, see näitab, et spetsialistil tasub ema kuulata.

#3098333:

kas ema kuulamine oleks lapse õpihuvi suurendanud?

Mitte ainult ema kuulamine, vaid ka tugi pikenduse aastal. Igal (enam-vähemgi normintellektiga) lapsel on sensitiivsed perioodid teatud oskuste omandamiseks ja oma “nupud”, millele vajutades huvi tekitada, aga seda ei saa teha kiirustades.

Ebamõistlike ootuste ja sunniga seevastu tekib trots ja/või motivatsioonilangus, kuna nagunii ei püsi tempos vms.

Minu koolipikendusega lapsele oleks aasta varem koolipanek olnud katastroof.
Ta ei oleks toime tulnud ei lugemise, kirjutamise ega paigal istumisega.
Mis lugemisest rääkida kui häälimistki polnud.
Seevastu aasta pärast oli ta tublisti kasvanud nii pikkusesse kui mõistusesse.
Läks kooli 8-aastaselt ja esimesel aastal vajas väga palju kodust abistamist. Just selles mõttes, et kindlustada olukord, et ta ei jääks klassis maha ning ei tekiks trotsi. Lugemine ajas iga kord nutma… Talle ei meeldinud see üldse – no üritasime järjepidevalt tekitada positiivseid seoseid. Lugemise juurde käis soe tee ja saiakesed, või teki sees mõnulemine, või midagi muidu toredat ja mugavat.
Ja hakkama saime. Tunnistused alati korralikud – aga targaks lapseks ma teda ei arva. On õpetatud, viisakas, korralik, tähelepanelik. Vajab aeg-ajalt lisaselgitusi. Ei haara kõike lennult. Koolis tunde ei sega, mingit lisaõpet ei vaja.
Kuna areng on järjest ülesmäge, siis algusaastate töö on igati ära tasunud.
Aga näen ka selgesti, et näiteks kui ta peaks viienda klassi asemel kuuendas käima – siis meil oleks üsna palju probleeme.

Just sealtmaalt hakkab tekkima see koht, kus need veidi lapsemad lapsed ei jõua mõtlemises järele – sest neil pole veel sellist abstraktse mõtlemise tasandit ja analüüsivõimet. Nad ei erista selgelt olulist ja ebaolulist. Üle varju ei hüppa. Ja vales vanuses need ei ole lihtsalt jõukohased.

Ma olen igatahes rahul, et Rajaleidja otsusega ei nõustunud.

Kaks samal ajal istutatud puud ei kasva ja arene ka täpselt sama kiirusega. Ka inimlapse areng võib veidi erinevat joont pidi käia. Mõnel ühtlane tõusev sirge, teisel alguse aeglasega, mis hiljem tasandub ilusti.