Esileht Koolilaps Kooliks valmistumine

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )

Teema: Kooliks valmistumine

Postitas:

Ma ei teagi, kas see on rohkem koolilapse või tegelikult pigem väikelapse teema, aga siinsetel emadel on ilmselt rohkem kogemusi …

Ühesõnaga, palun soovitage töövihikukomplekte ja muid õppematerjale, mille najal kodus last kooliks ette valmistada.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.06 20:43; 27.06 23:51; 28.06 12:33; 28.06 12:40; 29.06 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pilvi Kula “Valmistume kooliks”. Samas sarjas on aabits, eesti keele tv, matem. ja vist veel midagi.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas laps lasteaias ei käi? Siis soovitaks eelkooli kui te just asustatud punktidest väga kaugel ei ela.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 22:53; 28.06 01:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh!

Lastesias käib ja lasteaiaõpetajad on igapidi superinimesed, aga minu mulje järgi nad sellist akadeemilist ettevalmistust nii väga oluliseks ei pea. Vara muidugi öelda veel, neil on veel 2 aastat lasteaias käia, siiani nad on vist mõnda üksikut tähte vaadanud ja hommikuringide teemad, nii palju kui lapse või õpetajatega jutuks on tulnud, on pigem sellised hästi triviaalsed, millest mu lapse 2 a noorem õde võiks pigem vestelda ja arutada. Ei tea ju, mis järgmised aastad toovad, aga üldiselt ongi mu laste lasteaial selline maine, et muidu ülitore koht, aga kooliks ettevalmistus pigem nõrgemapoolne ja ebaoluliseks peetud.

Eelkooli läheb laps kindlasti ka (juba ainuüksi seetõttu, et ta nii kangesti tahab), aga mitte veel tänavu, vaid järgmisel aastal. Samas ma ikkagi tahaksin ta panna eelkoolis n-ö edasijõudnud 6-aastaste rühma (soovitud eelkoolis on selline diferentsimine, et n-ö algajad 6-aastased ja teiseks siis edasijõudnud, kes plaanivad G5 katsetele minna või on teist aastat eelkoolis.

Ma teda “eliitkooli” 1. klassi katsetama tegelikult ei plaani viia, aga kuna nutti ja huvi tundub lapsel olevat, siis ma ei näe ka põhjust, miks ta peaks neist katsetajatest halvema stardipositsiooniga oma kooliteed alustama.

Siiani mingi sihipärase arendamisega tegelnud ei ole, mis ise külge on jäänud, see on jäänud. Oskab veerida nii trüki- kui ka kirjatähti — aeglaselt, aga aru saab küll, mida loeb, ja meelde jääb ka. Jutustab ümber täitsa hästi. Trükitähti treib, aga need on küll alles igavesed kõverikud. Samas hakkab tasakesi tekkima see arusaamine, kuhu panna kaks tähte, kuhu üks täht, kus on tugev, kus nõrk sulghäälik — st ta vaikimisi küll enamasti kirjutab ühekordsed tugevad tähed, aga kui tähelepanu juhtida, leiab üles küll, kust ja kuidas parandada on tarvis. Arve oskab loendada sajani ja vist edasi tuhandeni ka. Liidab-lahutab 20 piires, peamiselt küll näppude peal, lihtsamad tehted, kus liidetav/lahutatav on väike, teeb suuremate arvudega ka ära, nt 19 + 3 või 71 – 2 pole mingi probleem, aga 28 + 4 mõtleb juba hulk aega ja 28 + 7 jääks ilmselt tegenata. Teadmised maailmast ja faktide seostamise oskus on väga head. Joonistamine ja muu käeline tegevus samas keskpärane.

Kuna ta ise on väga motiveeritud ja huviline, siis mõtlesin tänavu sügisest paar korda nädalas (või iga päev hästi lühidalt?) teda veidi süsteemsemalt arendama hakata jah.

+4
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.06 20:43; 27.06 23:51; 28.06 12:33; 28.06 12:40; 29.06 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle järgi tundub, et su lapsel hakkab koolis väga igav olema, isegi kui ümber mõtled ja eliitkooli katsetele lähete. Paljudel lastel tuleb märgatav areng viimasel aastal enne kooli, sinu oma tundub mõnes osas juba praegu koolikatseteks valmis olevat.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 22:53; 28.06 01:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle kirjelduse puhul ei vaja laps minu meelest küll hetkel mingit akadeemilise poole pealt lisaarendamist. Lasteaias on 2 aastat käia veel ning üldiselt toimub kooliks ettevalmistus siiski viimasel lasteaia-aastal.

Pigem keskenduks mina lapse loovuse arendamisele. Nt pildi järgi jutustamine, jutu järgi maalimine, erinevatel teemadel joonistamine, selline joonistamine, et nt paberile on antud mingi kujund (ring, ruut vms) ja seda kasutades tuleb luua pilt. Samuti erinevad meisterdamised juhendi, video järgi, taaskasutuse asjadest. Võib anda lapsele nt liimi, pappi, wcpaberi sisemised rullid, veel miskit käsitöö kraami ja paluda meisterdada neist fantaasiat kasutades miskit, ise samuti paralleelselt sama asja teha. Heaks keskendumise ja käelise osavuse harjutamiseks on mandalate värvimine.
Suvel võib teha koos herbaariumi (kuivatada erinevaid taimi, kleepida vihikusse, kirjutada juurde mis on mis), järgmisel kevadel miskit pottides kasvama panna, teha vaatlust, kuidas kasvab, kui kiiresti, mis on muutunud võrreldes eelmise nädalaga jne, lasta teha märkmeid.

Just loovus, loomingulisus, jälgimisoskus, vaatlusoskus, analüüsi- ja võrdlemisoskus, püsivus, probleemi lahendamise oskus on need, millest kooliminejal eakohasest tasemest sageli puudu on, kuigi tehniliselt oskab ideaalselt lugeda, kirjutada, arvutada oodatust palju rohkem.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.06 07:54; 28.06 12:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seda võiks küll vaadata, et õige tehnikaga (õiget pidi liigutustega ja järjekorras) tähti teeks, aga töövihikud tundub pisut overkill.
Kirjelduse järgi tundub, et kui midagi sihipäraselt arendada, siis peenmotoorikat ja/või kujutusoskust. Ja sedagi pigem kõige muu kui tähtedevorpimisega – erinevate materjalide-vahendite-tehnikatega jne.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.06 09:37; 01.07 10:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kooliks ettevalmistust tuleks hakata sõnade häälimisega ja kirja eelharjutuste vihikuga või piltidega.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kallis teemaalgataja, su laps on juba praegu teadmistest kooliks valmis. Minu oma ei osanud sellises vanuses veel pooltki niipalju, ometi oli katsetel edukas. Terve esimene aasta igavles enamus klassist. Sest õppetöö algas ikka a-st ja 1+1st. Räägi lapsega niisama juttu, käige teatris jms. Ongi parim ettevalmistus. Ps! Mis eelkoolis lapsi katseteks valmistatakse?

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.06 11:44; 01.07 00:34; 01.07 11:28; 01.07 21:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tulid veel meelde mõned asjd, mis koolivalmiduse osas väga olulised on ja mida tasub kindlasti täiesti sihipäraselt harjutada.
Abi küsimine – kas laps oskab ja julgeb pöörduda võõra täiskasvanu poole abi küsimiseks, kui ise on hädas ja tuttavat täiskasavanut ei ole. Arutada koos, kes võiks olla see inimene (nt koolis keegi kes tundub õpetajaga või kooli töötajana, tänaval, avalikus kohas nt mõni ema või isa lastega), kuidas abi küsida
Abivajaja märkamine – kas laps oskab märgata, kui nt keegi eakaaslastest vajab abi, ise seda pakkuda või kutsuda (nt situatsioon lasteaia õuelt – üks laps kukub redelilt, saab kriimustada, nutab. Mõned kaaslased seisavad kõrval ja naeravad, samas teised püüavad lohutada, keegi läheb õpetajat kutsuma, paraku kipub neid naerjaid olema rohkem, abipakkujaid vähem)
Julgus ja oskus mitte minna kaasa nö karjamentaliteediga. Nt kui lastepunt otsustab teha miskit, mida laps hindab ohtlikuks, mitte enda võimete kohaseks või lihtsalt mitte sobivaks, siis kas tal on piisavalt julgust ja enesekindlust, et öelda, et mina ei osale selles.
Ja ka oskused käituda nt tänaval, ühistranspordis, söögikohas, kinos, teatris, mis on sobilik ja mis mitte jne

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.06 07:54; 28.06 12:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi, fantaasiat on sellel lapsel, nii et tapab! Seda mina tal küll arendada ei oska, pigem peaksin temalt järeleaitamistunde võtma. 😀 Jutustab väga hästi. Käeliselt ei ole ta kuigi osav (mitte ka erakordne kobakäpp, lihtsalt täitsa keskpärane), aga mitte millestki kõikvõimalikke imeleiutisi meisterdada armastab ta pööraselt. Selle, et teeb mingi täpikogu või muu suvalise sodi ja siis vaatab, mida sealt edasi joonistada annaks, avastas ta ise ilma igasuguse suunamiseta juba paari aasta eest. Ja need lõputud erinevad mänguideed, mida tema peake suudab genereerida neli tükki minutis! Ühesõnaga, loovuse arendamisega on mu laps ennast minu arust omal käel suurepärasele tasemele viinud, siia ma ei oska midagi erilist lisada tahta. Mul endal pole eales sellist fantaasiat olnud.

Lasteaed on tal super ja kindlasti tegeldakse seal koolieelsel aastal ka kooliks ettevalmistamisega. Aga selge on see, et lasteaed peab lähtuma keskmisest tasemest — juba praegu on olnud olukordi kus minu lapsel palutakse küsimustele mitte vastata, kuigi ta vastuseid teab, sest muidu ei saaks teised üldse mõelda ja sõna sekka öelda (eks sellise teistega arvestamisegagi tuleb harjuda, sest oma kogemusest olen näinud, et taolisi olukordi tekib suure tõenäosusega ka hiljem haridustee igal astmel). Mulle tundub praeguse seisuga, et minu laps suudaks ja vajaks keskmisest tasemest tsipa enamat.

Ega ma ei mõtle oma last hakata õhtuti pärast lasteaeda tundide viisi raamatute ja vihikute taga piinama, selle pärast pole vaja muretseda. 🙂 Aga ma arvan, et huvilisele lapsele näiteks 15 minutit sihipärast ja juhendatud tegevust iga päev või siis 20–30 minutit 3 korda nädalas ei oleks teab mis ülepingutamine. Teatris ja muuseumis käime aeg-ajalt niikuinii ja lapsega maailma asjadest lobiseda või talle ette lugeda meeldib mulle samuti väga (koos mängimises olen ma paraku hoopis kehvem).

Põhilised asjad, mida ma tahaksin lapsega omast arust teha, oleksidki 1) kirjatehnika või selle eelharjutused (töövihikud?), 2) kõikvõimalikud matemaatilist mõtlemist ja loogikat arendavad ülesanded (mida lõbusamad, seda parem — töövihikud? harjutuste kogud?), 3) lugemissoravuse harjutamine (lühikeste ja samas põnevate juttudega raamatute ideid?), 4) juhendi järgi tegutsemine (nt juhiste järgi joonistamine, mida kuuldavast koolikatsetel prakriseeritakse), 5) veel midagi, mille peale ma ise pole tulnud?

Muidugi võiks ideaalis kõik need ülesanded omast peast välja mõelda, aga mind pole kahjuks õnnistatud samasuguse lennuka fantaasiaga nagu mu last ja aega ka napib, seetõttu ma võtaksin hea meelega mingid valmis töövihikud ja ülesandekogud ette. 🙂 Mida lapsepärasemad ja lõbusamad need oleksid, seda parem muidugi. Ehkki kirjatehnika kohatisest nüridusest ei päästa vist miski …

Selle järgi tundub, et su lapsel hakkab koolis väga igav olema, isegi kui ümber mõtled ja eliitkooli katsetele lähete. Paljudel lastel tuleb märgatav areng viimasel aastal enne kooli, sinu oma tundub mõnes osas juba praegu koolikatseteks valmis olevat.

Võimalik, aga ma ei oska seda tõtt-öelda nii väga karta. Ma ise oskasin ja teadsin kooli minnes samuti suuremat osa sellest, mida algklassides õpiti, ega see mu koolirõõmu ei rikkunud (pigem oleks rikkunud see, kui eduelamusi oleks väheks jäänud). Ja eks neid asju, mida õppida tuli, jagus samuti: lõputud kirjatehnika maalimised, vene ja inglise keele sõnad jpm. Jääda nüüd lootma, et kui “ette” ei õpeta, siis oleks koolis iga hetk muudkui jube uudne ja põnev, on niikuinii naiivne. Kordamine olla tarkuse ema ja eks igavatest momentidest ülesaamise ja igavuse kiuste pingutamise või igavuse oma peas huvitavaks keeramise oskust läheb elus ka igal sammul vaja.

Tegelikult olen ma oma peres üle mitme põlvkonna esimene, kes tahaks panna lapsed esialgu kodulähedasse kooli, mitte kuhugi kesklinna “eliiti”. See valik lisab mulle paratamatult vastutust, et ma võimekal lapsel oma otsusega (mille suhtes mõnigi pereliige üsna kriitiline on) edasisel haridusteel ühtki valikut kinni ei paneks. Ma kaldun küll uskuma, et algklassides oleneb kõige enam konkreetsest õpetajast ja ega targast lapsest lolli teha ei anna ka halvemal juhul, aga ega mul reaalselt piirkonnakoolidega praktilist kogemust ei ole, meie jaoks on see ikkagi üsna tundmatus kohas vette hüppamine. Seega ma igal juhul tahaksin lapse õpioskustel ja teadmistel pilgu peal hoida, et juhul kui võimed kannavad ja soovi on, ei oleks tal hiljem maineka kooli 7. või 10. klassi kandideerimisel tee püsti ees.

Aitäh kõigile toredate mõtete eest!

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.06 20:43; 27.06 23:51; 28.06 12:33; 28.06 12:40; 29.06 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tulid veel meelde mõned asjd, mis koolivalmiduse osas väga olulised on ja mida tasub kindlasti täiesti sihipäraselt harjutada.

Abi küsimine – kas laps oskab ja julgeb pöörduda võõra täiskasvanu poole abi küsimiseks, kui ise on hädas ja tuttavat täiskasavanut ei ole. Arutada koos, kes võiks olla see inimene (nt koolis keegi kes tundub õpetajaga või kooli töötajana, tänaval, avalikus kohas nt mõni ema või isa lastega), kuidas abi küsida

Abivajaja märkamine – kas laps oskab märgata, kui nt keegi eakaaslastest vajab abi, ise seda pakkuda või kutsuda (nt situatsioon lasteaia õuelt – üks laps kukub redelilt, saab kriimustada, nutab. Mõned kaaslased seisavad kõrval ja naeravad, samas teised püüavad lohutada, keegi läheb õpetajat kutsuma, paraku kipub neid naerjaid olema rohkem, abipakkujaid vähem)

Julgus ja oskus mitte minna kaasa nö karjamentaliteediga. Nt kui lastepunt otsustab teha miskit, mida laps hindab ohtlikuks, mitte enda võimete kohaseks või lihtsalt mitte sobivaks, siis kas tal on piisavalt julgust ja enesekindlust, et öelda, et mina ei osale selles.

Ja ka oskused käituda nt tänaval, ühistranspordis, söögikohas, kinos, teatris, mis on sobilik ja mis mitte jne

Aitäh, üliväga nõus! Selliseid asju olen ma pidevalt igapäevaelu käigus püüdnud lapsega arutada, tema enesekindlust ja iseseisva otsustamise võimet tõsta. Õnneks on ta siiani suhteliselt sotsiaalne, julge ja teotahteline olnud.

Praegu ma pidasin oma teemas rohkem silmas just akadeemiliste oskuste omandamist hõlbustavaid abivahendeid, aga üldiselt kirjutan kahe käega alla seisukohale, et sotsiaalne küpsus on kokkuvõttes akadeemilisest küpsusest suurem ja olulisem väärtus. Nii koolis kui ka igal pool mujal.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.06 20:43; 27.06 23:51; 28.06 12:33; 28.06 12:40; 29.06 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tähed, numbrid, kümne piires arvutamine, viisakusreeglid, kodu ja selle ümbruse tundmine, vanemate nimede ja töökohtade teadmine; kus riigis me elame, kes on president, missugused on erinevad kujundid, missuguseid maailma paiku tunneb.
Mis on tema kodulinnas olulist.
Tähelepanelikkus kaaslaste ja loomade suhtes, abivalmidus, teadmine, millesed traditsioonid valitsevad peres.
Erinevates võõrkeeltes teretamine ja head aega jätmine.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma saan aru, et jutt käib lastest, kes sel talvel oli lasteaias 4-5 aastased? Mis akadeemilist tarkust neile selles vanuses juba andma peaks? Räägitaksegi läbi mängu olulistest asjadest, sündmustest, tähtpäevadest natuke tutvutakse tähtede ja numbritega.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

las harjutab lugemist. minu laps hakkas raamatuid lugema natuke enne viiendat sünnipäeva ja elu läks palju lihtsamaks (veetis palju aega lugedes, näiteks lennukis).

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma saan aru, et jutt käib lastest, kes sel talvel oli lasteaias 4-5 aastased? Mis akadeemilist tarkust neile selles vanuses juba andma peaks? Räägitaksegi läbi mängu olulistest asjadest, sündmustest, tähtpäevadest natuke tutvutakse tähtede ja numbritega.

Ei peagi, ma olen lasteaiaga igas mõttes täiesti rahul.

Tähed, numbrid, kümne piires arvutamine, viisakusreeglid, kodu ja selle ümbruse tundmine, vanemate nimede ja töökohtade teadmine; kus riigis me elame, kes on president, missugused on erinevad kujundid, missuguseid maailma paiku tunneb.

Mis on tema kodulinnas olulist.

Tähelepanelikkus kaaslaste ja loomade suhtes, abivalmidus, teadmine, millesed traditsioonid valitsevad peres.

Erinevates võõrkeeltes teretamine ja head aega jätmine.

Need teemad on meil kahjuks või õnneks juba omandatud. 🙂

Aga endiselt ootan soovitusi huvitavate töövihikute või ülesandekogude kohta, samuti raamatute kohta, kus oleksid algajale lugejale küllalt lühikesed, samas siiski lapse jaoks võimalikult köitvad jutukesed. Kas see Pilvi Kula sari on parim või pakub keegi veel miskit?

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.06 20:43; 27.06 23:51; 28.06 12:33; 28.06 12:40; 29.06 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsed ka varakult lugejad-arvutajad ja muus osas enam-vähem eelkõneldud oskused omandanud. Vanem laps tegi edukalt ka koolikatsed, aga valisime väiksemate klassidega erakooli. Noorem veel lasteaias. Oleme ostnud ka hunniku igasugu tegelusvihikuid ja kui vanem laps kodus köögilaua taga õpib, siis tihti toob ka noorem oma “kooliasjad” lagedale ja nokitseb nende taga omaette.
Meil ka peres doktorikraadiga või mitme kõrgharidusega inimesi, eliitkoolides küll pole keegi käinud. Aga ma ei mõista, miks sa seda akadeemilisust väikse lapse jaoks nii oluliseks pead? Kui sul on õhtuti lapse jaoks üks-ühele aega, siis lugege koos raamatut, tehke koos süüa (retseptides igasugu koguste mõõtmised), tehke koos muusikat, teatrit, võimelge koos. Tänapäeva lastel on niigi vähe aega niisama vaba mängu ja suhtlemise jaoks, milleks teda igal õhtul kella peale vihikute taha suruda? Kui soovid koolikatsetele minna lapsega ja ta sul juba praegu loeb, arvutab, teab ümbritsevast elust, siis piisab, kui paar kuud enne katseid mõnel õhtul nädalas etteütlust teete paar lauset. Eraldi aega võtta, et 5-aastase lapsega koos tegelusvihikuid täita ei näe küll mõtet. Osta talle erinevaid ja kui ta oskab lugeda, siis ta saab neid täita siis, kui sul ei ole hetkel tema jaoks aega ja kui tal endal tuju tuleb. Lase lapsel poest/raamatukogust ise valida, meil on niimoodi kõige suurem lugemis- ja vihikute täitmise huvi tekkinud. Müüjad, raamatukogutädid oskavad soovitada ka ja lastel on tähtis tunne ise asju ajada ja otsustada.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei oel see kool midagi nii suurt ja hirmsat, et selleks nii paaniliselt kaks aastat varem töövihikute ja muuga valmistuma peab. Laps tundub sul juba praegu kooliküps, tee lapsega lihtsalt neid asju, mis talle meeldib.

Vanemad peaksid ikka eelkõige mõtlema, et last valmistuda eluks. Kool saab ju ka kunagi läbi ja siis enam hindeid ei panda. Oluline pole ju, et laps oleks tubli töövihikutäitja vaid et tal oleks kreatiivsust ja töötahet pusida (mida kool sageli ei õpeta). Loovus on just see, mis lastel enne kooli juba areneb. Oskus mängida! Järgida reegleid mängus ja neid ise välja mõelda!

Seega, osta neid töövihikuid, mis lapsele meeldivad, aga ära unusta ka lapsel lasta mängida ja mängi temaga koos!
Ma ausalt öeldes pigem ostaks lauamänge kui töövihikuid!

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.06 10:50; 01.07 11:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui vanast lapsest me r@@gime? Minu 5.5 – aastane oskab kirjalikult liita ikka vaga suuri numbreid, sest kirjalikult pole nad rasked isegi kui peab yle kandma.
Peast oskab liita nii 100 piires, sest ta m6tleb kuidas need numbrid tahvlil valja naeks ja kuidas ta kirjalikult seda teeks. Kergemad arvutused 30+35, 60+9, 35+35 m6tleb ise v@lja.Lahutada oskab ka aga kergemaid tehteid nagu 14-7, sest teab, et 7+7=14.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja nüüd tuleb kohe keegi, kelle laps luges juba viieselt kõik Harry Potterid ja teatmeteosed läbi. Võistlus on alanud… Teemaalgatajal soovitan vabalt võtta. Pilvi vihikud on sellises vanuses parajad, samuti Liisu lasteaia vms (natuke keerulisem). Kui ikka väga suur soov on midagi teha. Peaasi, et see õppimine vastumeelseks ei muutuks ja igasugune isu kooli minna kaoks.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.06 11:44; 01.07 00:34; 01.07 11:28; 01.07 21:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitan ka PILVI KULA tv, need tõesti väga head ja väga paljud lasteaiad kasutavad neid (eriti VALMISTUME KOOLIKS TV I ja II).
Väga hea tv on ka https://www.rahvaraamat.ee/p/koolikatseteks-valmis/833791/et?isbn=4741230012987#

NUTI-VIHIK sari oli päris hea (https://www.rahvaraamat.ee/p/koolieeliku-matemaatika-ii-5-7-aastastele/36243/et?isbn=9789949219339#)

Igasugused käekirjaharjutused ja etteütlused, et laps õpiks kuulama ja kirjutama.

Jutustamise harjutused, et loeb/loed teksti ja siis laps jutustab seda ümber või jutustab pildi ümber, sest paljud seda ei oska.

Üldine käeline areng, erinevad joonistamised ja meisterdamised. Erinevad värviraamatud jne.

Luuletuste pähe õppimine, arendab mälu ja kui seda nüüd treenid on koolis lihtsam. Mul lapse esimesesklassis oli paljudel probleemiks luuletused, et ei saanud pähe.

Ristsõnad (rebase ruudud on just alguseks paras, meie oma alustas ka 5-6a nendega, edasi kumake ja ripsik, aga need rohkem juba koolilapsele).

Lisaks, kui oled tallinnas, siis soovitan piiluda draamateatri vastas olevasse rahvaraamatusse, alla korrusele, seal palju erinevaid kooli tv ja õppematerjale.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 09:11; 01.07 09:21; 01.07 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on pigem üllatav, et paljud teevad siin maha, et lapsel pole vaja, just mida varem lapsele õppiharjumus sisse tuua, seda parem ja seda lihtsam lapsel on.
Minu laps läks tavakooli ja pole õppimisega probleemi (kiituskirjad saab alati), saab oma asjad ise tehtud, on koolirõõm ja samas on aega oma hobi ja trennidega tegeleda, samas paljud vanemad teevad probleeme, et lapsed ei jõua 4rida pähe saada või ühte l-2lk tv teha jne, kui lapsel pole õppiharjumust, siis jah ei jaksa, aga kelle süü see on?

Ma ei usu, et keegi nüüd tunde plaanib igapäev asju teha, aga igapäev 15-30 minutit lapsega tv täita või raamatut lugeda on just 5aastasega paras algus.
Lisaks erinevad lauamängud (uno kaardid, alias, monopol, erinevad pusled jne). Ka legod on väga arendavad. Lisaks sõnamängud (auto-orav-vedur või ka teha, et kolmanda tähega või eelviimase jne võimalusi palju).

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 09:11; 01.07 09:21; 01.07 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

mida varem lapsele õppiharjumus sisse tuua, seda parem ja seda lihtsam lapsel on

Asi on selles, et… Minul on võib-olla teistmoodi lapsed, aga nendega on nii (olnud), et nad arenevad omast huvist (mh 5-aastaselt soravalt pikki tekste lugema jne), ole ainult mees ja vasta, loo võimalused. Plaan igaõhtuselt arendada on kiiduväärt, lihtsalt väga paljud vähemalt sama arendavad tegevused (lauamängudest loodusvaatluseni) on palju huvitavamad kui töövihikud. Mitte et oleks kade meel, kui teisel laps hästi areneb.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.06 09:37; 01.07 10:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kaks aastat enne kooli ei pea laps oskama nii hästi süveneda nagu koolilaps, ei pea oskama nii hästi arvutada ja lugeda nagu koolilaps! Laske lapsel olla laps ja ka tema füüsilisel arengul rahulikult areneda. Loovus sinna veel lisaks!

Muideks, minu meelest oon kooliks ettevalmistumisel väga suur osa ka hoopis sotsiaalsel arengul. Et laps oskaks olla grupis viisakas, ära kuulata, mis õpetaja räägib, mida teised lapsed räägivad. Käituda viisakalt ja lugupidavalt, aga samas ka mitte laskma endale pähe istuda. Kas seda need teie liitmis- ja lugemisgeeniused ka oskavad?

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.06 10:50; 01.07 11:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on pigem üllatav, et paljud teevad siin maha, et lapsel pole vaja, just mida varem lapsele õppiharjumus sisse tuua, seda parem ja seda lihtsam lapsel on.

Minu laps läks tavakooli ja pole õppimisega probleemi (kiituskirjad saab alati), saab oma asjad ise tehtud, on koolirõõm ja samas on aega oma hobi ja trennidega tegeleda, samas paljud vanemad teevad probleeme, et lapsed ei jõua 4rida pähe saada või ühte l-2lk tv teha jne, kui lapsel pole õppiharjumust, siis jah ei jaksa, aga kelle süü see on?

Ma ei usu, et keegi nüüd tunde plaanib igapäev asju teha, aga igapäev 15-30 minutit lapsega tv täita või raamatut lugeda on just 5aastasega paras algus.

Lisaks erinevad lauamängud (uno kaardid, alias, monopol, erinevad pusled jne). Ka legod on väga arendavad. Lisaks sõnamängud (auto-orav-vedur või ka teha, et kolmanda tähega või eelviimase jne võimalusi palju).

Mina sellega ei nõustu, et mida varem, seda parem. Kui liiga vara alustada, siis võib õppimise vastu hoopis vimm tekkida. Enda tuttaval selline kogemus, kui laps lõpuks suurest vihast tv raamatust lehed rebis. Antud juhul laps oskab nii sotsiaalselt kui teadmistelt kõike, mida üks viiene isegi ei pea veel oskama. Koolini on veel 2 aastat. Teemaalgataja ju kirjutab- kujutlusvõime on, rühmas kõige targem, loeb, kirjutab, arvutab rohkem kui isegi katsetel nõutakse (sh saab loogikast aru, mis on kõige tähtsam). Ja inimesed siin ei soovita, mitte lapsega tegeleda, vaid seda, et teha lapsele huvitavaid asju. Sellisel lapsel ei teki koolis elus õppetööga probleeme, kui siis ainult sellest, et jube igav on ning hakkab lolluseid genereerima. Teemaalgataja tahab ju teda tavakooli panna. Sinna tulevad ka lapsed, kes ei oska veel lugeda ja arvutada. Ja koolis ei teki õpiharjumust ka, sest ta oskab juba kõike. Raamatute lugemine, lauamängud jms on ju elementaarne…

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.06 11:44; 01.07 00:34; 01.07 11:28; 01.07 21:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on pigem üllatav, et paljud teevad siin maha, et lapsel pole vaja, just mida varem lapsele õppiharjumus sisse tuua, seda parem ja seda lihtsam lapsel on.

Minu laps läks tavakooli ja pole õppimisega probleemi (kiituskirjad saab alati), saab oma asjad ise tehtud, on koolirõõm ja samas on aega oma hobi ja trennidega tegeleda, samas paljud vanemad teevad probleeme, et lapsed ei jõua 4rida pähe saada või ühte l-2lk tv teha jne, kui lapsel pole õppiharjumust, siis jah ei jaksa, aga kelle süü see on?

Ma ei usu, et keegi nüüd tunde plaanib igapäev asju teha, aga igapäev 15-30 minutit lapsega tv täita või raamatut lugeda on just 5aastasega paras algus.

Lisaks erinevad lauamängud (uno kaardid, alias, monopol, erinevad pusled jne). Ka legod on väga arendavad. Lisaks sõnamängud (auto-orav-vedur või ka teha, et kolmanda tähega või eelviimase jne võimalusi palju).

Mina sellega ei nõustu, et mida varem, seda parem. Kui liiga vara alustada, siis võib õppimise vastu hoopis vimm tekkida. Enda tuttaval selline kogemus, kui laps lõpuks suurest vihast tv raamatust lehed rebis. Antud juhul laps oskab nii sotsiaalselt kui teadmistelt kõike, mida üks viiene isegi ei pea veel oskama. Koolini on veel 2 aastat. Teemaalgataja ju kirjutab- kujutlusvõime on, rühmas kõige targem, loeb, kirjutab, arvutab rohkem kui isegi katsetel nõutakse (sh saab loogikast aru, mis on kõige tähtsam). Ja inimesed siin ei soovita, mitte lapsega tegeleda, vaid seda, et teha lapsele huvitavaid asju. Sellisel lapsel ei teki koolis elus õppetööga probleeme, kui siis ainult sellest, et jube igav on ning hakkab lolluseid genereerima. Teemaalgataja tahab ju teda tavakooli panna. Sinna tulevad ka lapsed, kes ei oska veel lugeda ja arvutada. Ja koolis ei teki õpiharjumust ka, sest ta oskab juba kõike. Raamatute lugemine, lauamängud jms on ju elementaarne…

Paljudes peredes kahjuks pole raamatud, lauamängud või lapsega koos muuseumis/teatris käimine elementaarne. Oi, kui palju on nähtud jõulukingi vaidlusi, kus raamat või lauamäng ei sobi, kuna see ju ei huvita last ja laps tahab vaid kommi. Kõik algab kodust.
Minu mõte oli, et lapsega igapäevaselt, kasvõi 15 minutit haridusliku tegevust on väga kasulik ja kasvatab õpiharjumust.
Minu laps käib ka tavakoolis, oskas ka varakult kõike, sai isegi eliitkooli sisse, aga valisime kodulähedase kooli, kus ka eelkoolis käis. Õpetaja on nõudlik ja pigem on probleem lastega, kes just ei osanud asju enne, kuna programm on vastav. Nad võivad ju eesti keeles õppida tähti ja lugema, aga matemaatikas ja looduses peavad nad oskama ise lugeda ülesandeid ja neist ka arusaama.
Ma ei leiagi, et igapäev peab tv täitma või sundima lugema, aga kui nädala peale jaotada erinevaid asju, siis ei teki stressi, ega ka vimma, vaid just harjumus, et tuleb ka neid asju teha. Oluline on ka see, et laps õpiks ühekohapeal seda tegema. Meie panime lapse just eelkooli, mitte teadmisi saama vaid sotsiaalseid oskusi, et õpiks paigal püsima ja kuulama, kuna meie lasteaias õpetajad leidsid, et seda pole vaja ja lapsed ei teinud kunagi kõik 24tk lauataga koos vaid 3-4last korraga ja teisid mängisid niisama. Osades lasteaedades on teisiti ja saavad väga tugeva põhja ja vanemad/eelkool pole vajalikud, aga minu kogemus oli teine ja sellest ka minu arvamus, et 15 minuti päevas lapse “õpetamisele” pühendada pole palju.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 09:11; 01.07 09:21; 01.07 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina paneksin kõige suuremat rõhku sotsiaalsetele oskustele- nt paelte sidumine, koduvõti kadunud, bussist maha jäämine jms. tekitaks kunstlikult erinevaid situatsioone ja laseksin lapsel neid lahendada. Teeksin erinevaid katseid lapsega.
Arendaksin funktsionaalset lugemisoskust ja samas ka kuulamisoskust- loeb ise töövihikust tööülesande ja püüab sulle seletada, mida tegema peab või loed sina ja lapse selgitab, mida tegema peab. Laseksin lapsel endale või isale erinevaid lauamänge õpetada.
Töövihikuid on palju ja kõigis on oma head ja vead, pooldaksin pigem loogilist mõtlemist arendavaid vihikuid. Näiteks midagi sellist-
https://www.apollo.ee/kuidas-last-kooliks-ette-valmistada.html
https://www.apollo.ee/loovkaardid-vaike-taibu.html
Treeniksin mälu- nt 6-7 asja laulale, laps vaatab, katan linaga kinni ja võtan ühe või kaks asja ära. Laps peab mõtlema, mis kadunud on, järjest suurendades asjade kogust jms ka mehhaaniliselt pähe õpitud luuletused jutukesed arendavad mälu.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Paljudes peredes kahjuks pole raamatud, lauamängud või lapsega koos muuseumis/teatris käimine elementaarne. Oi, kui palju on nähtud jõulukingi vaidlusi, kus raamat või lauamäng ei sobi, kuna see ju ei huvita last ja laps tahab vaid kommi. Kõik algab kodust.
Minu mõte oli, et lapsega igapäevaselt, kasvõi 15 minutit haridusliku tegevust on väga kasulik ja kasvatab õpiharjumust.

Ja kas sa tõesti arvad, et neis peredes siis pannakse lapsed laua taha istuma ja tegeletakse õpiharjumuse kasvatamisega?
Teemaalgataja laps on 5-aastane (2 aastat veel lasteaias käia). Kirjelduse järgi igati hästi arenenud laps. Ei ole see õpiharjumus mingi asi, mida kangesti juba lasteaias õpetama peab, 5-aastase põhiline töö on siiski mäng ja mängides lapsed samuti õpivad.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tähekujude ja numbrite kirjutamist võite harjutada, halba see ei tee. Lõbusamad oleks aga ilmselt nuputamisülesanded. Võid välja trükkida Känguru noorema vanuserühma ülesandeid ja lapsega koos lahendada. Samuti on raamatupoes tegeluskaardidreisi ajaks vmt (võid julgelt ka vanematele lastele mõeldud kaarte vaadata.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mispärast te oma lapsi eelkooli panete? Sealsed õpetajad ise ütlevad, et see ei ole mingilgi moel vajalik. Lasteaias tehakse sarnast etevalmistustööd. Minu lapse rühmakaaslasd täitsid näiteks sama vihikut, mida nad rühmaski tegid. Ehk siis kahekordselt! Ja lapsed pidid peale lasteaiapäeva eelkooli minnes ikka väga väsinud olema. Neile on rohkem vaja mängu- ja perega olemise aega. Rahunege maha, laske neil olla lapsed. Eeelkooliealine ei peagi suutma mitu tundi ühe koha peal istuda. Paljudel eelkoolis käinud lastel hakkab koolis igav, sest alustatakse ikkagi nullist. Mingi võidujooks vist käib, hirm, et nende laps “jääb maha.” Aga millest??

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )


Esileht Koolilaps Kooliks valmistumine

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.