Praeguste oskustega ei ole teemaalgataja lapsel minu arust muud vaja, kui sotsiaalseid oskusi, iseseisvust jmt arendada. Oma sügisel teise klassi minema lapse järgi oskan soovitada, et kõige tähtsam ongi see, et laps oskab abi küsida, et oskab iseseisvalt ülesandeid täita, saab oma asjadega hakkama. Kooliprogrammi enda omandab laps klassis lennult, kui tal praegu juba sellised oskused on.
Paljudele lastele on alguses koolis raske näiteks iseseisev ülesande juhisest aru saamine, kui õpetaja selgitab või koos tehakse, saavad aru, aga kui ise vaja, siis mitte. Nii et tekstide mõistmise oskus, mitte lihtsalt lugemine, vaid ka sellest aru saamine, mida loetakse.
Ette õpetada pole minu arust mõtet, sest koolis hakkab siis igav. Pigem siis kasvõi anda ristsõnu, sudokusid, erinevaid nuputamisülesandeid lahendada, mitte nö akadeemilist drilli.
Kõiki eespool olevaid kommentaare ma läbi ei lugenud, aga eelmisega ma küll nõustun, et viiene võib tõesti lugeda mida iganes, aga arusaamist loetust ei pruugi olla. Seda räägin oma kogemusest, ise olin selline laps, kes 3,5-aastaselt õppis lugema ja seejärel lihtsalt lugesin kõike järjest, mis kodus raamaturiiulis oli. Hiljem, suuremana, samu raamatuid üle lugedes võin öelda, et ma tõesti mehaaniliselt lugesin, millestki muidugi sain aru ka, aga väga palju läks ka mööda. Muidugi oli ka mõistlikke asju, nt enne kooli oli mul juba Seiklusjutte maalt ja merelt sarja kõik kodus olemasolevad raamatud loetud, ei olnud liiga rasked. Samas lugesin ikkagi lapsena ka väga meeleldi lasteraamatuid, ükskõik kui lihtsad need siis ka lugemise mõttes tundusid, ikka soovisin ka eakohast lugemist.
