Meil oli abielu selline, millesse sattusid öökull ja lõoke. Mees siis ööinimene ja mina hommikute nautija.
Oeh! Oli ikka üksjagu keeruline küll! Minul tikkus uni juba kella 22 paiku peale tulema, mees aga keelitas, et “ole ikka üleval/minuga ja vaatame filmi lõpuni” vms. Keeruline, kui silm vägisi kinni vajub.
Ärkan aga see-eest hommikuti kella 6 paiku ja ilma äratuskellata. Mees põõnas vabalt 9-10-ni.
Ega selles polnudki midagi hullu, sain hommikul rahulikult omi asju ajada. Tema oli aga oma aja peremees e. firma juht, seega liikuski tööle 9-10 paiku. Kompanjon oli veelgi hilisem..hea, kui 12-ks end kohale vedis. Samas oli õhtul pikalt kontoris. Ju siis sobis neile selline ajajaotus.
Nv-l ,mis siingi teemaks, oli aga küll tüütu, kui “pool päeva” maha magati! Eriti, kui oli soov nt. väljasõidule minna (Eesti erinevatesse piirkondadesse või ka Lätti üsna sageli). Oleksime ammu juba kohal olnud, kui mehike alles unest virgus 🙂 Ise oleksin piloodi rollis olnud.
Aga ei midagi paha otseselt sellestki, lihtsalt kahju oli justkui tühja raisatud ajast (just nv-l), eriti, kui varajased suvehommikud on ühed nauditavamad hetked päevas..
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.11 20:13; 22.11 08:45; 22.11 11:22;