Teema: Koolilaste lõunani magamine nädalavahetustel

Mäletan, kuidas ma ise öösiti kolme-neljani lugesin, tihti veel taskulambiga teki all, olin vanaemaga ühes toas. Koolipäeva hommikul lihtsalt tuli tõusta, aga vabal päeval oli nii hea magada, vähemalt lõunani, aga juhtus ka kahe, kolmeni välja. Lastigi olla. Ja oma lapsi olen samamoodi lasknud olla. Lihtsalt ongi neil mingi ülevalpassimise periood, miks neid siis kiusata. See läheb mööda. Praegu, kui noorimad on 17, lähevad nad südamerahuga 10- 11 magama.

Millegipärast meenus Tšehhovi novell “Magada tahaks”, kus unevõlas lapsehoidja tapab beebi, kelle und ta valvama peab, et ise lõpuks magada saaks. Vaevalt et sinu teismelised, kel und ei lasta täis magada, sind lämmatava hakkavad, aga vihkavad küll. Nii Stalini kui ka Hitleri terrorirežiimi ajal oli unega manipuleerimine väga levinud piinamisviis. Kuna teema on suure tõenäosusega liba ja inimene nüüd mõnuga trollib kommides oma jaburusi edasi, siis võib vast sama jaburate paralleelidega vastata küll.

Sellega, et sa nad nädalavahetusel kell 9 üles ajad, ei pane sa teismelisi vabal päeval varem magama minema, sa lihtsalt rikud nende tervist. Nad ei hakka sinu kiuste ju varem magama minema, võid neid üles ajada palju tahad.

Kujutan ette, et teemaalgataja peres käib muu elu ka nööri mööda. Kui sunniviisiline hommikusöök on söödud, siis tuleb sunniviisiline laupäevane suurpuhastus ja seejärel “preemiaks” sunniviisiline jalutuskäik perega. Vaestel lastel ongi üksnes hilisõhtu, mil füürer on viimaks magama läinud, ainus aeg, mil keegi oma käskudega seljas ei ela ja mil nad saavad meeldivate asjadega tegeleda.

#3598156:

#3598145:

Kui ma oleksin teemaalgataja pere laps, siis peale vanematepoolset sellist käiku ma küll hommikul söögilauda ei ilmuks.

Niikaua kuni on jalad minu laua all, kehtivad neile siiski vanemate kehtestatud reeglid.

See teema on liba. Kuid vb pole ka. Minu ema kordas ka seda lauset tihti. Tulemusena pole minu jalad tema laua all peale kodust lahkumist enam olnud. Kodust lahkusin peale keskkooli lõppu, ise olen hetkel neljakümnendates. Ema elab. Näeb lapselapsi väga harva – sest ükski tema lastest ei taha viia oma lapsi tema juurde. Selline karm jäikus ei tule kunagi kasuks pikemas perspektiivis.

#3598352:

Kaldun küll arvama, et see jutt on provokatsioon ja teemaalgataja trollib,

Ei pruugi olla. Kunagi oli teema kuidas tubli pereema ühe  kanaga 5-lapselise pere nädal aega ära toitis. Luges kõigi pikkused ja kaaludki üles.

Appi, mis vanemad… Teie laps ei tahaks küll olla. Luban oma eelteismelistel olla nädalavahetusel (reede, laupäev) jah nii kaua üleval kuu soovivad ja magagu terviseks hommikuti. Kell üheksa ei suudaks ise ka nädalavahetustel miskit putru endale juba näost sisse kühveldada, mis siis lastest rääkida. On ikka imelike põhimõtetega inimesi olemas ja siis vanuritena imestatakse, miks lapsed nendega suhelda ei soovi.

#3598107:

Kas tõesti lubab keegi oma lapsel poole ööni üleval olla ja seejärel lõunani magada?

Mina luban. Ma olen vabadel päevadel ise ka öösel  kl 2-3-ni üleval ja tahan hommikul vähemalt 11-ni magada.

#3598107:

Seega on meil nädalavahetuseti perekondlik hommikusöök kell 9, kus osalemine on kõigile pereliikmetele kohustuslik.

Mulle meenus selle TA elukorraldusega kohe seik aastatetagusest au-pairi elust. Nimelt oli seal perekonnas reegel, et kui kell 18.00 õhtusöögilauas ei olda, jääb hilineja (mina) õhtusöögist ilma.

Oli ilus kevadõhtu ja ma mängisin pere väiksemaga õues. Tuppa tulime pool  7,  väiksele anti loomulikult süüa aga minule  mitte,  sest ma rikkusin reegleid.

Vastik. Ma lahkusin sealt väga kiiresti.

Teemaalgataja, kuidas sa oma laste elu peale täisealiseks saamist ette kujutad? Suurem on järgmisel aastal 18, lõpetab kooli ära ja kolib välja. Kas sellest hetkest, mil tema jalad enam sinu söögilaua all ei ole, on okei hakata nädalavahetuseti sisse magama või hakkad talle ka siis varakult helistama või ukse taha minema, et kindlaks teha, et ta hommikusöögiga täpselt kell 9 alustaks?

#3598405:

#3598352:

Kaldun küll arvama, et see jutt on provokatsioon ja teemaalgataja trollib,

Ei pruugi olla. Kunagi oli teema kuidas tubli pereema ühe kanaga 5-lapselise pere nädal aega ära toitis. Luges kõigi pikkused ja kaaludki üles.

😀 jah, mäletan seda lugu.

#3598484:

#3598107:

Seega on meil nädalavahetuseti perekondlik hommikusöök kell 9, kus osalemine on kõigile pereliikmetele kohustuslik.

Mulle meenus selle TA elukorraldusega kohe seik aastatetagusest au-pairi elust. Nimelt oli seal perekonnas reegel, et kui kell 18.00 õhtusöögilauas ei olda, jääb hilineja (mina) õhtusöögist ilma.

Oli ilus kevadõhtu ja ma mängisin pere väiksemaga õues. Tuppa tulime pool 7, väiksele anti loomulikult süüa aga minule mitte, sest ma rikkusin reegleid.

Vastik. Ma lahkusin sealt väga kiiresti.

Mul oli kunagi noormees, kelle isa oli sarnane. Jõuluõhtul lepiti kokku, et järgmisel hommikul süüakse hommikust kell 10, külm laud eelmise õhtu jääkidest. Me jõudsime lauda 10-minutilise hilinemisega ja isa oli sellest nii solvunud, et oli oma magamistuppa läinud. Noormees ja tema ema pidid siis pikalt vabandama tema ees ja paluma, et ta ikka lauda tagasi tuleks. Muidugi oli pärast kõigi tuju rikutud.

#3598321:

#3598229:

Aga ei midagi paha otseselt sellestki, lihtsalt kahju oli justkui tühja raisatud ajast (just nv-l), eriti, kui varajased suvehommikud on ühed nauditavamad hetked päevas..

Miks suvehommikud siis paremad on kui suveõhtud, kui sina olid juba unine?

Mina vaatasin küll, et ema suhtes jumala mõttetu abielu.

Inimesed ongi erinevad.

Ühele meeldivad suveõhtud, teisele suvehommikud. Mu teine kaasa elab minuga samas rütmis ja käimegi koos hommikuti mere ääres Päikest tervitamas. Ehk pikkadel jalutuskäikudel. Annab jõudu ja jaksu terveks järgnevaks päevaks! Meil on juba 10 000 sammu tehtud, kui teised alles ärkavad. Mõnus!

Ka loojanguid näeb.

Seega totter öelda, et üks või teine inimene on mõttetu oma unetsükli poolest. Peavad lihtsalt sarnased inimesed nn. ühise liidu looma ja ongi kõik hästi.

Normaalsel ajal voodisse minek tähendab mõistagi ka mõnusat voodisporti enne uinumist :p

(seega oli ju ka su isa suhtes “jumala mõttetu abielu”..)

Meile sobib nii, teised võivad poole ööni filme vaadata või netis tiksuda. Mida muud targemat ikka on teha öötundidel..? Mina olen sel ajal juba mitu tundi iluund maganud 🙂 (siinkohal argipäevi silmas pidades; ka siis passitakse poole ööni üleval, kuid hommikul on vaja ikka teatud kellaajaks tööle minna)

#3598507:

#3598484:

#3598107:

Seega on meil nädalavahetuseti perekondlik hommikusöök kell 9, kus osalemine on kõigile pereliikmetele kohustuslik.

Mulle meenus selle TA elukorraldusega kohe seik aastatetagusest au-pairi elust. Nimelt oli seal perekonnas reegel, et kui kell 18.00 õhtusöögilauas ei olda, jääb hilineja (mina) õhtusöögist ilma.

Oli ilus kevadõhtu ja ma mängisin pere väiksemaga õues. Tuppa tulime pool 7, väiksele anti loomulikult süüa aga minule mitte, sest ma rikkusin reegleid.

Vastik. Ma lahkusin sealt väga kiiresti.

Mul oli kunagi noormees, kelle isa oli sarnane. Jõuluõhtul lepiti kokku, et järgmisel hommikul süüakse hommikust kell 10, külm laud eelmise õhtu jääkidest. Me jõudsime lauda 10-minutilise hilinemisega ja isa oli sellest nii solvunud, et oli oma magamistuppa läinud. Noormees ja tema ema pidid siis pikalt vabandama tema ees ja paluma, et ta ikka lauda tagasi tuleks. Muidugi oli pärast kõigi tuju rikutud.

Siin oleks pidanud hakkama rahulikult sööma, mitte minema isa juurde  palverännakule. Aga ilmselt selles peres olid oma suhted, mida nad ise toidavad.

Näe, on pühapäeva hommik ja kell hakkab 10 saama, ma ei kujuta ette, et oleksin juba jõudud lastele kohustusliku hommikusöögi teha.

Lapsed pole mul loomu poolest pikalt magajad, aga kui tahaksid, siis ei keelaks ka. Koolieelik armastab ärgata ka nädalavahetustel kella 7st ning temaga on meil kokkulepe, et vaatab siis vaikselt multikaid, kuni mina tõusen. Teismeline magab kauem, aga vahemikus 9-11 olenevalt päevast on ka tema ülal.

Ma päris öö ja päeva režiimi äravahetamist nädalavahetusel (a’la kuueni hommikul ülal ja siis päev otsa magada) õigeks ja tervislikuks ei pea ning sellise äärmusega laste puhul ei lepiks, aga omalgi on päevasid, kus ma tunnen, et ei tahagi voodist tõusta ning unelen siin enam-vähem terve vaba päeva maha. Miks seda siis neile keelata?

Ah, mis te erutute liba peale. Ja kui pole liba- teie lapsed kaovad sealt “kodust”, mis on nagu kinnipidamisasutus, päev pärast 18.sünnipäeva või nii ruttu kui vähegi suudavad ja palju edu vanaduses mehega üksteise närvide saagimisel, sest külas teil keegi nagunii ei käi. Kodufüürer.