Teema: Koolilaste lõunani magamine nädalavahetustel

#3598107:

Minuarvates ei ole poole ööni ülevalolek ja seejärel lõunani magamine tervislik. Seega on meil nädalavahetuseti perekondlik hommikusöök kell 9, kus osalemine on kõigile pereliikmetele kohustuslik. Meie 15 ja 17 aastased aga ei taha selleks ajaks üles ärgata, on pahurad kui neid üles ajama lähen ja vinguvad, et paljud nende sõbrad magavad kella kolmeni päeval lausa.

Kas tõesti lubab keegi oma lapsel poole ööni üleval olla ja seejärel lõunani magada?

Meie otsustasime abikaasaga igatahes alates tänasest alates õhtul kella kaheksast nutiseadmed lastel ära keelata ja vaatame kas siis ka viitsitakse poole ööni üleval passida või mitte.

Magasin ka teismelisena lôunani 😀 😀

#3602330:

Mis krd uni on püha keset päeva? Et teised lõpetagu päeval elamine ära?

Minge õige…

Kas sinu jaoks on elamine ainult lõugamine ja pottide-pannide üksteise vastu tagumine? Elada saab ka nii, et teistel on võimalik samal ajal magada, pole vaja neid käia spetsiaalselt äratamas, selles on ju teema. Ja uni on püha igal ajal,  kui organismil on mingil põhjusel vaja päeval lisaund, siis on vaja ja tuleb seda inimesele võimaldada.

#3602998:

Need hirmsad režiimi tagaajajad on unehäiretega inimesed. Mingi Imelise Teaduse number kirjutas, et osadele inimestele on igasugune ajaline nihe päevakavas vastuvõetamatu, see on mingi ajuhäire. Nad ise püüavad siis ühte režiimi jälgida nii argipäeviti kui puhkepäevadel, tubasid pimendada ja lähevad ajavahe tõttu täitsa segi (nt reisil). See on arusaadav. Aga seda ei pea teistele, kel normaalne unerütm, peale suruma. Ka sellest võib aru saada, et vanemad ei soovi, et laps iga nädalavahetus terve öö üleval on või nt kell 3 öösel magama läheb, sest siis on esmaspäeval kell 6 või 7 ikka väga raske ärgata. Aga teismeline peaks ise omama juba piisavalt otsustusvõimet ja vastutust, et aru saada, et kell 16 päeval pole mõistlik pühapäeva hommikul ärgata. Muidugi ei peakski siis kell 15 enam kikivarvul käima keegi. Aga kell 9 istuda hommikusöögilauas?? sinna vahele jääb tõesti terve normaalsus, kahe äärmuse vahele nimelt.

Kas 3-14 magamine pole režiim?

#3603593:

Nädalavahetusel magatakse poole päevani ja see ei mõjuta kuidagi pühapäevaõhtust und ega omakorda esmaspäevast ärkamist.

Aga kui siin vahest kellakeeramisteemad on, siis selgub, et väga paljudel tekib juba ühetunnisest kellakeeramisest 2 korda aastas pikaks ajaks tõsine probleem. Huvitav. Täiesti erinevad kommenteerijad?

Ma arvan, et see teema on nii üksmeelsete vastajatega, sest teemaalgatus on üliranges stiilis, et igatahes peab vastu hakkama ja vahepealseid variante ei eksisteeri. See ei saa nii olla, et 99% ongi unematid, kes nädalavahetused poole päevani unemaal veedavad. Näen enda ümber, naabrid ka suviti meie perega samal ajal väljas hommikusööki söömas ja enamusel mõni teismeline ka peres. Tuleb välja, et meil siin füürerite tänav, tulevikus siin täiskasvanud lapsi külas ei käi, kuna teismelisena kutsuti juba enne 11 hommikusöögile.

Hommikusöök kell 9 ei ole probleem, kui see kõikidele pereliikmetele sobib. Ja on ka teismelisi, kellele sobib. Probleem on see, kui tõenäoliselt niigi unevõlas teismelist hakatakse ilma asjata (= kella 9 hommikusöögi jaoks) unest äratama.

1. Inimeste unevajadus on erinev, 8 tundi on selline keskmine. Mulle tegi unearst ka selgeks, et 10 tundi ei ole täiskasvanu puhul ka midagi väga erandlikku ja vägisi seda muuta ei saa. Teismeliste unevajadus aga võib vabalt olla pikem kui 8 tundi ja enamasti ongi.

2. Igal inimesel on tõepoolest oma kronotüüp – mõni on lõoke, mõni öökull, enamik kusagil vahepeal. Unerütmi annab mingil määral nihutada, aga mitte lõputult. Õnneks tundub, et see on pärilik.

3. Teismeliste unerütm nihkubki hilisemaks, seda esineb ka muudel liikidel kui inimene. Nihe on tavaliselt 1-3 tundi. Poistel kestab see ka kahekümnendate alguses veel ning üldse on mehed hilisemad ärkajad kui naised.

Teemaalgataja võiks esmalt selgeks teha, kui palju ta lapsed tegelikult und vajavad ning millal nad seda vajavad (nutiseadmed, ka teler, tugev valgustus toas õhtul, õhtused aktiivsed tegevused jms tuleb muidugi katse ajaks ära jätta). Nende andmete põhjal saab alles rääkida tervisliku päevarežiimi paika panemisest. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui argipäevane tõusmisaeg on nende jaoks ilmselgelt liiga varajane, siis võib olla nädalavahetuseti vaja tõepoolest pikemat und, et veidike unevõlast taastuda.

Link, kus on kirjeldatud, kuidas teismelise unerütmi varasemaks nihutada:

https://www.kenevernik.ee/post/noortel-l%C3%A4heb-raskeks

#3604873:

#3604391:

Sinu lastel polegi sõna, oma arvamuse ja soovide õigust? Miks sul siis on?

Sest erinevalt nendest ma olen täiskasvanu.

17-aastane saab ju ka kohe täiskasvanuks, kas siis muutub midagi?

Tere

See nüüd kahjuks teema, mis pani mind üle mitme aasta esimest korda perekooli sisse logima … Mida Sa mõtled selle kasulikkuse ja tervislikkuse all – mida see nädalavahetusel varem ärkamine Sulle ja Su perele peaks andma? Saan aru, et olete seda mehega juba mõnda aega teinud ja ikka vajate selle jaoks äratuskella – ei tundu loogiline selle põhjal, et teie kehad sellega nõus oleks … muidu oleksite juba harjunud ilma kellata ärkama …

Mul oli vanaema, kes elas 95-aastaseni igati terve mõistuse juures ning tema oli alati üleval üle kella 24 ja hommikul ärkas 10-11 ajal. jah, ta üritas küll rezhiimi hoida, aga selle järgi ütleks, et ka 24-11 magamine tundub igati tervislik 🙂

Pühapäeva hommik peaks ikka selline mõnus perega nautimine, mitte sunni peale ärkamine ja kiirustamine olema 🙂 Ma ise õnneks saanud terve elu nautida nädalavahetusel magamist, sest öökullina nädala sees õigel ajal ärkamine on piin olnud kõik need pea 40 aastat kui olen seda pidanud tegema ja hädasti on vaja seda nädalavahetuse vabadust aja osas … Nooremana oli tavaline ärgata kella 11 -12 ajal nädalavehtusel, nüüd vahelduva eduga pigem 10 ajal ja lapsed ka samuti kõik kes 10, kes 12. Tõepoolest päris tervet päeva maha ei lase magada ja 11-12 ajal ikka pigem pere laua taga koos (vahel ka juba 10 kui päeval plaanid ees).

See, et nutiseadmed õhtul kella 22 ajal ära võtta kõlab mõeldava mõttena, aga noori õhtul kell 21 nädalavhetusel magama sundida … Tean ise kui õudne ja tüütu on tund või kaks lage vahtida ja olen pooled õhtud noorena teki all taskulambi valgel raamatut lugenud 🙂 Oma laste puhul eelistan korralikku valgust silmade rikkumisele … Sest lahenduse leiab lõpuks ikka ja pigem juba mõistlik kokkulepe saavutada, mitte lollusi soodustama hakata!

Mul tekkis hoopis küsimus, et kas teil, täiskasvanutel, seltsielu pole? Oleme mehega väga seltskondlikud, peaaegu igal nädalavahetusel käime külas õhtuti või sõpradega väljas või keegi on meil külas. Siis lähetegi külast, kontserdilt ära kell 22, kuna uni on vaja täis magada sest äratus on kell 8?

Meil lapsi 3 (lasteaiaealine, algklassides ja teismeline) ja oleme kõik erineva unevajadusega. Nädalavahetusel me lastele piiranduid ei ole kehtestanud ja nad ei kasuta seda ka kurjasti ära. Üldjuhul on kell 00-01 vahel vaikus majas juba, kui me just hiljem ise kuskilt kõik koosviibimiselt ei tule. Hommikusööke sööme puhkepäevadel 99% alati koos. Kellaaeg varieerub vastavalt, millal keegi tõuseb. Üldiselt sööme 11 paiku, siis juba kõik üleval. Kes tõuseb varem, leiab ise endale vaikse tegevuse, teisi äratada ja segada ei tohi.

Minu meelest on rutiin oluline koolipäevadel, siis on meil reeglid millal keegi peab kodus olema ja mis kell voodis ja vaikus majas. Nädalavahetuse rutiini-terrorist ma küll aru ei saa.

Nädalavahetused on meil kõigil siiski võimalusel sellised, et magatakse uni täis. 15-aastane  ärkab umb 10-11.  Reede ja laupäeva õhtud on meil olnud kogu aega vabamalt võtmiseks ning võibki kauem üleval olla ja ka mingil määral kauem ekraanis olla.  Peaaegu hommikuni üleval ja siis järgmisel päeval pikemalt magamine  on meil pigem erandlik ning seotud ikkagi üritustega, koosviibimistega.

Teine asi on see, et kas leppida lapse järjest enam ja lõputult ekraanis olemisega. Ma siiski endiselt võitlen  ja mingil hetkel on küll piir, kus ekraanid lähevad kinni ja kaugemale (eks see ilmselt soodustab ka seda, et pidevalt hommikuni üleval ei ole). Lisaks hoiame  vähegi alles need koostegevused ja ekraanivälised tegevused, millega teismeline on nõus tegutsema, et ainukeseks lõbusaks ajaveetmiseks ei oleks tal ekraaniga tegevused.

Ühiseid traditsioone ja tegemisi juurutan siiski pinnalt,  mis võiks sobida väiksemate variatsioonidega kõigile, mitte kellegi mitmekordse “karistusena” (ekraanidele piirang ja ka nädalavahetuseti nagu sõjaväe kord, et kindlal kella ajal sunnitult üles ja sunnitud söömisele). Meil näiteks saab pere kokku paremini lõunasöögiks (teismelisele siis sisuliselt esimene söök) või õhtusöögiks (kui päeval tuleb pereliikmetel erinevaid trenne, võistlusi, tegemisi fikseeritud ajal ja ühist lõunasööki ongi keeruline organiseerida).

Mu ema oli sellest suhtes mõistlik. Nädalavahetustel lasti mul magada (kuigi vist umbes kella 12 paiku käis ema ikka korra mu toas – “Varsti võiks vist ju üles tõusta”).

Ma elasin ka koolist kaugel – st et pidin iga hommik 5.30 üles tõusma. Oleks vist ema peale väga vihaseks saanud kui ta mul nädalavahetustel ka magada ei laseks.

15 ja 17 on teismelised, kellel ka juba mingisugune sotsiaalne elu. 17 veel eriti.