Teema: koolilaste sisseränne kesklinna

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Nagu ma ütlesin, on taoline liigitamine ebaseaduslik. Ma siiski usun, et ka linnavalitsusel on pädevad juristid, kes taolise käitumise eos elimineerivad. Ükski ametnik ei hakka taolise jama pärast riskima oma ametikohaga. Teiseks pole sissekirjutuse pikkust mitte kunagi vaadatud ja fiktiivsed sissekirjutused on toiminud ajast aega, ka praeguse linnavalitsuse ajal. GAGi direktor püüdis eelmisel aastal tõestada, et antud pere ei ela reaalselt ankeedis märgitud aadressil saates sinna tähitud kirja, aga lõpuks ei läinud see nipp tal ikkagi läbi. Eks inimesed võivad ju vaikselt unistada, et neil on mingid eelised vastavalt sisskirjutuse pikkusele, paraku unistusteks need jäävadki.

Ma ei imestaks, kui HA delegeeriks lõpuks otsustusõiguse koolile nt nii, et määrabki sentimeetri täpsusega kooli läheduses elavad lapsed sinna kooli, aga selle, keda kool kohtade puudumise tõttu vastu võtta ei saa, jätab lõpuks kooli otsustada.[/tsitaat]

Kuidas ta siis ebaseaduslik on? Kõrvuti majades elab kaks last. Üks on ilmselgelt põliselanik, teine vanatädi juurde (või sauna) kuu aega tagasi sisse kirjuatud. Kool ütleb, et tõmbas loosi, kumb võtta, kuna mõlema jaoks kohta polnud. Täiesti seaduslik, mille alusel kohtusse?

[small]melviine kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jutt käib Tallinnast väljas elavatest peredest! Kui mul oleks maruandekas laps, siis ma koliksingi linna, mitte ei solgutaks last edasi-tagasi. Tegelikult on see lõputa teema ja arvamusi palju, aga kui me ei hakka asjadest rääkima nii nagu nad tegelikult on, siis ei hakka vallad kunagi panustama uutesse koolikohtadesse, haridussüsteem ei püüakski ühtlustada koolide taset ja kaotajateks jäävad lapsed. Linn ja vallad sebivad omavahel edasi oma pearahasid, HA teeb endale igal kevadel pika-pika pai (preemiad) ja kooli minevate laste vanemad muretsevad end halliks. Jääme siis pealegi selle juurde, et \”aga mina tahan ka\”. Sealjuures ei tasu unustada, et tahtmisest üksi on vähe ja tugevasse kooli sisse saamine on kõige lihtsam asi, seal edukalt hakkama saamine palju raskem.
Muidugi on olemas andekaid lapsi, kelle vanemad pühenduvad nende arendamisele. See on väga raske ja pingeline töö. Ma väidan, et kogu see mass, kes iga-aastaselt ründab eliitkoole, ei ole selliseks sammuks valmis. JA loodan, et selle \”aeglase ja andetu lapse\” vanematel on mõistust panna teda lähimasse kooli, kus õppetöö ei ole nii pingeline.
[/tsitaat]

Kuule, ei maksa näha tonti seal, kus seda ei ole. Tallinna ei mahu lõpmatult peresid elama, eriti neid, kes soovivad elada eramajas. Maapiirkondades käivad lapsed kõvasti kaugemal koolis, vahel tuleb teha koolibussiga tunniajaline ring, et lõpuks koolimajani jõuda. Omavalitsused saavad oma põhilise raha riigieelarvest, kui seda oleks seal lõpmatult, siis võiks ju igale lapsele lausa personaalõpetajad tagada. Mille eest need vallad uusi koolimaju peaks ehitama, et siis, kui sündimus on taas alla kriitilise piiri vähenenud, neid uuesti likvideerima hakata. Selleks on vaja näha laiemat konteksti, et taolise ettepanekuga välja tulla. Meie laste probleem ei ole mitte kauged koolimajad, vaid eelkõige selles, et vanematel ei ole laste jaoks piisvalt aega, mistõttu on lapsed sunnitud aega veetma arvutite, dvd-dega, sööma suures osas rämpstoitu ja olema kehaliselt passiivselt. Ja see ei ole kuidagi seotud kooli kaugusega kodust.

[small]melviine kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kirjutasin Kägu 13.20-le pika vastuse, aga see \”kadus ära\” 🙁
Olen täiesti nõus, et tegelik probleem ei seisne aadressis. Seetõttu ongi vale iga hinnaga kesklinna pressida, eriti veel kaugelt. Laps käigu talle jõuetekohases koolis ja vanem peab aru saama, et ta laps pole sõbranna lapsest halvem, kui eliidis ei õpi. Me oleme kõik erinevad ja meil on erinevad eeldused. Ja turvalisus ning tervis on tähtsamad kui kooli nimi.
Minu probleem on selles, et ma keeldun uskumast, et kõik need kooli eel kesklinna \”kolivad\” lapsed ka tegelikult süvaõppega koolis edukalt ja rõõmsalt hakkama saavad. Kuidagi tuleks seda eduhullust talitseda.
Ja kiiresti kasvavate lähivaldade kohta arvan siiski, et vald peab oma koolilaste eest hoolitsema. Ilmselgelt tuleb Viimsisse ja Harkusse lapsi pidevalt juurde.[/tsitaat]

Tegemist justnimelt usuga, mitte teadmisega. Sul on võimalus uurida, kui suur on väljalangevus eliitkoolide põhikooli astmes. Mina väidan, et see on imeväike protsent. Need, kes lahkuvad, lahkuvad muudel põhjusel nagu nt seetõttu, et kogu pere kolib välismaale elama. Minu lapsed õpivad mõlemad eliitkoolis ja nende klassidest ei ole aastate jooksul ära läinud ühtki õpilast edasijõudmatuse tõttu. Või mida sa tahadki väita, et eliitkoolide väärilised võimekad lapsed elavadki ainult Tallinnas ja Tallinna lähivaldades selliseid pole.

[small]melviine kirjutas:[/small]
[tsitaat]No ei väida ju. Ütlen, et neid ei saa ometi massiliselt olla! Samuti on võimalus uurida, kui suur hulk eliitkoolides õppivaid lapsi vajavad psühholoogi abi. Ega siis õppimisega saa ennast ära tappa. Haridust on vaja selleks, et edaspidi elus rohkem ja paremad valikud oleksid, mitte selleks, et kompleksides vaevelda. Ma võrdleksin olukorda nende sportlastega, kes on küll viidud noorteklassi tiitliteni, aga täiskasvanute klassi jõudes on lootusetult läbi põlenud. Keda su eliitkooli diplom huvitab, kui sa ülikooli nt. anoreksia tõttu pooleli jätad?[/tsitaat]

Täpselt samasugune ja veel hullem läbipõlemine toimub ka tavakoolides. Ei vasta tõele, et läbi põlevad ainult eliitkoolide lapsed. Pigem on vastupidi, just eliitkoolidesse satuvad reeglina tugevama närvisüsteemi ja läbilöögivõimega lapsed. Kool võtab vastu täpselt niipalju lapsi, kui sinna mahub ja ülejäänutel tuleb leppida olukorraga, kus tuleb valida mõni teine kool. Seetõttu olen mina kogu aeg arvanud, et eliitkoolidesse katsed on laste selekteerimiseks vajalikud. Käesoleval aastal, kus haridusamet surub mõningatesse eliitkoolidesse kõik läheduses asuvad lapsed vaatamata nende võimetele, psüühikale ja kodusele olukorrale, võib omajagu tõesti probleeme tekitada. Aga kuidagi ei saa öelda, et kõik kooli läheduses pikemalt elanud lapsed on just need võimekad ja fiktiivse sissekirjutuse alusel sinna hiljuti kolinud on vähevõimekad ja nõrgad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lihtne lahendus libasissekirjutuste vähendamiseks oleks see, et esiteks, Tallinna kooli saab vaid laps, kes on koos ühe vanemaga samale pinnale sisse kirjutatud, vanemate abielu korral peavad olema sisse kirjutatud mõlemad vanemad samale Tallinna linnas asuvale elamispinnale, õed-vennad peavad olema sisse kirjutatud samale pinnale (välja arvatud juhul, kohtuotsusega on kinnitatud, et üks laps elab teise vanema juures) ning teiseks, kommunaalmaksed tagasi inimeste arvu põhiseks, nagu nad vanasti olid. ehk et, kui tädi maalil on tallinnas 1-toaline korter, mille kommunaalmaksed praegu on u 80E, siis hetkest, kui tädi maali regab oma korterisse sisse veel pool suguvõsa, lisandub iga registreeritu pealt X summa kuus.[/tsitaat]

Taga targemaks läheb. Keegi tahab siin Eesti põhiseadust hakata ringi tegema. Loe põhiseadus korralikult läbi, saad teada, millised õigused ja vabadused inimesel Eesti riigis on.

Milliseid kommunaale? Meil on kommunaalid ammu kõik kulupõhised ehk maksadki niipalju, kui kulutad. Või mille alusel saab Eesti Energia küsida inimeselt rohkem raha, kui ta elektrit kulutanud on? Kust nii rumalad inimesed tulevad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Taga targemaks läheb. Keegi tahab siin Eesti põhiseadust hakata ringi tegema. Loe põhiseadus korralikult läbi, saad teada, millised õigused ja vabadused inimesel Eesti riigis on.

Milliseid kommunaale? Meil on kommunaalid ammu kõik kulupõhised ehk maksadki niipalju, kui kulutad. Või mille alusel saab Eesti Energia küsida inimeselt rohkem raha, kui ta elektrit kulutanud on? Kust nii rumalad inimesed tulevad?[/tsitaat]
Kust sa ise nii rumalana tuled? Vaata oma kommunaalide arvet ja sa näed, et paljud kulud on ruutmeetripõhised. Näiteks prügivedu või halduse-hooldusetasu, remonditasu jne. Kas sa arvad, et üksik mutike tekitab rohkem prügi oma 80-ruudusel korteril kui 5-liikmeline pere 40-ruudusel korteril? Praegu makstakse ruutmeetrite pealt ja kogu lugu. Kui oleks elanike arvu järgi, siis maksaks mutike 5 korda vähem kui see pere. Siis hakkavad aga inimesed end sel eesmärgil jälle välja kirjutama. Et nagu elanikke polegi, aga prügikonteiner on iga päev kuhjaga täis 🙂 Nii ehk naa see süsteem ei töötaks.
Kuid olen veendunud, et HA kindlasti kõik soovijaid enamnõutud koolidesse mahutada ei suuda ja kuidagi peavad nad valikud tegema. Kuna nad on ka avalikult sissekirjutuse pikkuse arvestamise välja öelnud, siis ei maksaks niiväga selle seaduslikkuses kahelda. Selles intervjuus oli ka juttu sellest, et kõik vastab seadustele.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

saa aru,et seaduse vastu ei saa ka HA mitte. Seadus ütleb aga üheselt, et kool määratakse RAHVASTIKUREGISTRI SISSEKANDE põhjal. Mitte mingeid haaranguid prügiarvete baasil teha ei tohi. Nüüd tulevadki mängu närvid. Kes kohkub kõigi nende juttude peale, taandub ja jääb ilma. Kes aga kõigeks valmis on ja närvid vastu peavad, võtavad kohad sisse. Koolid võivad aga selliste vanemate üle vaid õnnelikud olla, sest nende lastega probleeme ei tule. Vanemate jaoks on laste kool lihtsalt niivõrd tähtis, et nad aitavad last kõiges. Lisaks ei leidu nende seas reeglina ka lolle, sest neil vanemad on enamasti nende koolide vilistlased või omavad muud lähedast kogemust- nad lihtsalt teavad, et heas koolis õppimine mõjutab tervet elu ülimalt palju- lisaks õppimisele ka keskkond, tekkivad sõbrad jne. Mingit rohtu vanemate hoolivuse vastu pole vaja leida. Ole ise tugevam. [/tsitaat]

Kool ei pea ju ometi tunnistama, et prügiarveid arvestas. Sama kaugel elavaid lapsi on rohkem kui kohti. Kool ütleb, et tõmbas loosi, tegelikult arvestas prügiarveid ja muud. Jokk.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kool ei pea ju ometi tunnistama, et prügiarveid arvestas. Sama kaugel elavaid lapsi on rohkem kui kohti. Kool ütleb, et tõmbas loosi, tegelikult arvestas prügiarveid ja muud. Jokk.[/tsitaat]

unista edasi, et kool hakkaks prügiarveid arvestama või laste sissekirjutusi omavahel võrdlema 🙂 kooli huvitab eelkõige see, et õpilane oleks võimekas, et lapsevanemad oleksid huvitatud lapse haridusteest ja probleemi korral toetaksid teda, mängu võib tulla ka vanemate paks rahakott jne. pigem usun seda, kui lapsed on nö võrdsed, siis vaadatakse, kas on tegemist tuntud inimese võsukesega, vilistlase lapsega või on mängus muu kasutegur ja nö pikemat sissekirjutust omavale lapsele öeldakse lihtsalt ära, ega sulle ei peagi keegi põhjendama, mis oli selle teise õpilaskandidaadi eelis.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kust sa ise nii rumalana tuled? Vaata oma kommunaalide arvet ja sa näed, et paljud kulud on ruutmeetripõhised. Näiteks prügivedu või halduse-hooldusetasu, remonditasu jne. Kas sa arvad, et üksik mutike tekitab rohkem prügi oma 80-ruudusel korteril kui 5-liikmeline pere 40-ruudusel korteril? Praegu makstakse ruutmeetrite pealt ja kogu lugu. Kui oleks elanike arvu järgi, siis maksaks mutike 5 korda vähem kui see pere. Siis hakkavad aga inimesed end sel eesmärgil jälle välja kirjutama. Et nagu elanikke polegi, aga prügikonteiner on iga päev kuhjaga täis 🙂 Nii ehk naa see süsteem ei töötaks.
Kuid olen veendunud, et HA kindlasti kõik soovijaid enamnõutud koolidesse mahutada ei suuda ja kuidagi peavad nad valikud tegema. Kuna nad on ka avalikult sissekirjutuse pikkuse arvestamise välja öelnud, siis ei maksaks niiväga selle seaduslikkuses kahelda. Selles intervjuus oli ka juttu sellest, et kõik vastab seadustele.[/tsitaat]

Uskumatu, et lapse kooli saamine tuleb siduda Ragn-Sellsi (era)firmaga, kust tuleb siis iga kord kooli mineva lapse pere kohta andmeid küsida, kui palju nad prügi eest maksnud on. Ragn-Sells saadaks taolised tegelased pehmelt öeldes kuu peale, miks peaks teda üldse huvitama, kuidas korteriühistu on otsustanud prügiveo eest tasumise. See, kuidas korteriühistu prügiveo eest maksab, on ainult ja ainult ühistu asi, mis ei puutu kuidagi ei koolidesse ega haridusametisse. Prügiveofirmadel on targemtaki teha, kui lisaametnikke palgata, kes hakkavad tuhandete klientide seast välja otsima neid kooli minevate lastega peresid. Ühistu vaevalt, et sellest huvitatud on, kui tal endal on õigus süsteemi luua. Ruutmeetripühine süsteem on järelikult sellisele ühistule, kes taolisele süsteemile kindlaks on jäänud, selgelt tasuvam, kui inimeste pealt arvestamine. Ja millistest haldus- ja remondikuludest sa räägid? Korteriühistu ise haldab oma maja ja otsustab ka remondi. Need kulud makstakse vajadusepõhiselt koretriühistule ja mina nt ühistu juhatuse liikmena ei lase iialgi ühtki linnavalitsuse ametnikku või või muud suvalist tegelast neid kulusid-tulusid uurima, neil ei ole selleks vähimatki õigust. Veel vähem on kellelgi õigus kontrollida eramaja omanike suhteid erinevaid kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtetega. Sa oled ikka tõeline tobu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Taga targemaks läheb. Keegi tahab siin Eesti põhiseadust hakata ringi tegema. Loe põhiseadus korralikult läbi, saad teada, millised õigused ja vabadused inimesel Eesti riigis on.

Milliseid kommunaale? Meil on kommunaalid ammu kõik kulupõhised ehk maksadki niipalju, kui kulutad. Või mille alusel saab Eesti Energia küsida inimeselt rohkem raha, kui ta elektrit kulutanud on? Kust nii rumalad inimesed tulevad?[/tsitaat]

Mis on põhiseadusel pistmist sellega, mismoodi jaotab omavalitsus hüvesid? Kui tahad oma last linna kooli panna maksa ka makse linna ja punkt, kui makse linna maksta ei taha, ei saa ka linna kooli. Põhiseadusega pole sel mingit pistmist, milliseid hüvesid mingi omavalitsus pakub!!!

Ja ma ei tea, aga enamike eluasemete KOMMUNAALMAKSETELEHEL ei ole Eesti Energiale makstavat summat peal! Kust nii rumalad inimesed küll tulevad?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Uskumatu, et lapse kooli saamine tuleb siduda Ragn-Sellsi (era)firmaga, kust tuleb siis iga kord kooli mineva lapse pere kohta andmeid küsida, kui palju nad prügi eest maksnud on. Ragn-Sells saadaks taolised tegelased pehmelt öeldes kuu peale, miks peaks teda üldse huvitama, kuidas korteriühistu on otsustanud prügiveo eest tasumise. See, kuidas korteriühistu prügiveo eest maksab, on ainult ja ainult ühistu asi, mis ei puutu kuidagi ei koolidesse ega haridusametisse. Prügiveofirmadel on targemtaki teha, kui lisaametnikke palgata, kes hakkavad tuhandete klientide seast välja otsima neid kooli minevate lastega peresid. Ühistu vaevalt, et sellest huvitatud on, kui tal endal on õigus süsteemi luua. Ruutmeetripühine süsteem on järelikult sellisele ühistule, kes taolisele süsteemile kindlaks on jäänud, selgelt tasuvam, kui inimeste pealt arvestamine. Ja millistest haldus- ja remondikuludest sa räägid? Korteriühistu ise haldab oma maja ja otsustab ka remondi. Need kulud makstakse vajadusepõhiselt koretriühistule ja mina nt ühistu juhatuse liikmena ei lase iialgi ühtki linnavalitsuse ametnikku või või muud suvalist tegelast neid kulusid-tulusid uurima, neil ei ole selleks vähimatki õigust. Veel vähem on kellelgi õigus kontrollida eramaja omanike suhteid erinevaid kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtetega. Sa oled ikka tõeline tobu.

Õudne, kui väikse süvenemisvõimega ikka inimesed on. Esiteks mina pole öelnudki, et üleüldse peaks lapsi hakkama kooli määrama kommunaalarvete järgi. Ma ei või vaadata lauslollust ja seepärast kirjutasin, et kommunaalarvel on küllaga kulusid, mida jagatakse ruutmeetripõhiselt (kuna keegi siin väitis, et ta ei ole selliseid kulusid iial näinud). Nüüd ilmub välja järjekordne tegelane, ise veel korteriühistu juhatuse liige ja teatab, et mis need halduskulud ja remondikulud on??? Ma olen ka ise korteriühistu juhatuse liige, lisaks raamatupidaja ja ma ei kujutaks ette ühistu majandamist sinu kirjeldatud viisil ehk siis et hoolduskulud makstakse vajhadusepõhiselt. Mis mõttes? Et muidu hooldusraha ei korjagi iga kuu, aga siis on vaja koristajale palka maksta ja hakkad ukse tagant ukse taha käima, näitad summa ette, et selline vajadus on ja kogud annetusi??? Reeglina on ikka iga kuu mingi kindel summa, mis koguneb hooldusfondi ja sealt saab siis teha kulutusi. Ja seda summat võibki koguda erineva põhimõtte alusel, jagatuna kas ruutmeetritele või inimeste arvule. Aga nagu ma juba ütlesin, siis peaaegu kõik ühistud on loobunud inimeste arvu järgi midagi arvestamast, sest siis inimesed lihtsalt kaovad ära, kirjutavad välja, selgitavad, et nad ei ela tegelikult oma korteris kuude kaupa jms. Aga kummaline on, et mõned ei suuda mõista erinevaid arvestuspõhimõtteid, aga sõimavad hoogsalt teisi tobuks. Siin spekuleeriti lihtsalt väitega, et kui tädi Maali peaks iga kuu kindla summa maksma prügiveo, hooldustasu, remonditasu, lifti, fonoluku jms eest inimeste arvu pealt, siis ei kirjutaks tädi Maali enam silmagi pilkumata suvalisi isikuid oma korterisse sisse. Ja keegi ei peakski ühistust midagi küsima ega kontrollima, sest kui selline arvestus oleks, siis tädi Maali ei oleks asjast lihtsalt ise huvitatud. Aga veelkord, see on puhas spekulatsioon ja mina isiklikult ei pea seda reaalseks just seetõttu, et inimesed hakkavad siis end välja kirjutama maamajadesse ja võltsivad oma andmeid seeläbi.

eelmine aasta ju näitas, et linnavalitsuse silmis oli JOKK oma elukohta siis veel asjade käigus muuta.
Et kui siis esimene pakkumine ei sobi, siis öelda, et tegelikult elame siis hoopis teises kohas. Aga mina arvan, et linnavalitsus ei peaks susserdamist soosima ja sellel põhjusel, et see tekitab olukorra, kus teine laps ei saa oma kodulähedasse kooli nende susserdajate pärast.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]eelmine aasta ju näitas, et linnavalitsuse silmis oli JOKK oma elukohta siis veel asjade käigus muuta.
Et kui siis esimene pakkumine ei sobi, siis öelda, et tegelikult elame siis hoopis teises kohas. Aga mina arvan, et linnavalitsus ei peaks susserdamist soosima ja sellel põhjusel, et see tekitab olukorra, kus teine laps ei saa oma kodulähedasse kooli nende susserdajate pärast.
[/tsitaat]

Asi ongi selles, et linnavalitsust ei huvita karvavõrdki, milline laps millisesse kooli läheb. Miks peakski? See on eelkõige perekonna enda mure.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kujutad sa pilti – hoolduskulusid saab koguda vajaduspõhiselt: meie ühistu ostab koristusteenust koristusfirmalt, kes esitab ühistule igal kuul arve, mille jagame korterite vahel võrdselt. Iga korter kannab selle summa ühistu arvele ja ühistu kannab selle seejärel üle koristusfirmale. Täpselt sama on remondikuludega. Remondiks kulunud summa jagatakse esitatud arve alusel korterite vahel ja seejärel kogutakse summa kokku ja kantakse se firmale üle. Mis siin keerulist on? Kogu protsess algab inimeste tahtest asju korralikult organiseerida ja isiklikust huvist, et korteriühistu oleks toimimisvõimeline. Lisaks on meie ühistul reservfond, kuhu tõesti iga korter maksab igakuiselt raha igaks juhuks, et kui mõni ühistu liige peaks sattuma ajutistesse makseraskustesse, oleks koht, kust jooksvateks kommunaalmakseteks kiiresti raha võtta. Ühistu asjaajamist ei ole kuidagi võimalik seostada laste teatavasse kooli saamisega – selles seisnebki kogu väite tobedus. Ütle üks loogiline põhjus, miks peaks korteriühistu olema huvitatud ühtede või teiste andmete väljastamisest koolidele või haridusametile.[/tsitaat]

Pärast mitu korda seletamist ei saanud sa endiselt aru, et jutt käib kulude jagamise põhimõttest, mis saab olla erinev. Loen sinu jutust välja, et teie jagate siis korterite peale nii, et 1 korter on 1 ühik? Et 100 m2 korter maksab kinni sama suure osa kui 30 m2 korter??? Tükk on tükk ühesõnaga? Katsu nüüd aru saada, et mõned ühistud jagavad kulusid vastavalt ruutmeetrite arvule ja siin tehti ettepanek jagada vastavalt sisseregistreeritud elanike arvule. Kõik. See on teoreetiliselt võimalik, lihtsalt erinevad põhimõtted. Ja palun ära karju minu peale, miks peaks mõni ühistu tahtma jagada vastavalt inimeste arvule, sest mina seda ideed siin välja ei käinud ja ma EI POOLDA seda ka ise ja ei pea andma seega ka loogilisi põhjendusi, et MIKS ja MIKS. Ja see, kes selle idee siin välja pakkus, ei arvanud tegelikult ka, et ühistu peaks hakkama mingeid andmeid väljastama. Ta pakkus lihtsalt, et kui selline jagamispõhimõte rakenduks, siis see väldiks iseenesest libasissekirjutusi, milles on tal tegelikult ka õigus. Iseasi on see, et seda põhimõtet ei saa rakendada, sest siis tekib vastupidine efekt ja ühistud pole sellest seega huvitatud.

Oi jumal, ja sellise seltskonnaga peab lapsevanemate koosolekutel hakkama maid jagama…

Kustkohast võtavad inimesed arusaama, et piirkonnakoolides käivad \”aeglasema mõtlemisega\” lapsed ja eliitkoolides on kõik eriti andekad. Eriti andekad on muusikakeskkoolis ja balletikoolis. Ülejäänud lapsed on kuueaastaselt kõik andekad, erilised ja tublid, mingist erilisest andekusest matemaatika või keelte osas pole enne kolmandat-neljandat klassi mõtet rääkida. Jah, mõni laps on lihtsalt varem lahti läinud, aga see ei tee teda teistest paremaks. Jah, mõni kool Tallinnas on kahtlane, aga seda ei tasu kõigile piirkonnakoolidele laiendada.

Minu kogemus eliitkoolist (12 aastat, medaliga) ütleb, et seal hakkamasaamiseks pole vaja mitte erilist andekust, vaid raudseid närve, sest last kui inimest selles masinavärgis ei eksisteeri ja iga probleemi ees, millega tegelemine võiks kuidagi rutiini kõigutada või mille tunnistamine – oh õudust – kooli mainele kahju teha, pigistatakse silmad kinni. Just arutasime seda oma klassikaaslastega ja leidsime ühiselt, et peamine, mis meile koolist meenub, on psüühilised pinged. Andekal on kindlasti parem kusagil mujal. Meie koolis on juhtkond sama kui toona, näiteks GAGist paistab ka kaugele sama suhtumine, võibolla VHK ja reaal on teistsugused…

Ja mul on valus vaadata selliseid sõnavõtte, kus arvatakse, et see raudsete närvide ja üle-laipade konkurentsivõime treenimine ongi kõige tähtsam. Ei ole – konkurentsivõimet suurendab kõige paremini oskus koostööd teha ja erinevustega arvestada ning seda vähendab eliitkoolist saadud petlikult kõrge enesehinnang (kah omast kogemusest õpitud). Kus me elame – inimühiskonnas või loomaaias???