Nõuka-aegne süsteem oleks ikka kõige parem. Iga vanem saaks igal ajal netist vaadata, millised tänavad ja mis majad täpselt mingi kooli alla kuuluvad. Kui see ei sobi, saab otsida muid variante – katsed, vabad kohad, kolimine vms.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nõuka-aegne süsteem oleks ikka kõige parem. Iga vanem saaks igal ajal netist vaadata, millised tänavad ja mis majad täpselt mingi kooli alla kuuluvad. Kui see ei sobi, saab otsida muid variante – katsed, vabad kohad, kolimine vms.[/tsitaat]
Milleks see vajalik on? Kas lapsevanemad on muidu nii otud, et ei suuda kolme elukohale kõige lähemat või transpordiga kõige paremini ligipääsetavat või muidu sobivat kooli välja valida?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Milleks see vajalik on? Kas lapsevanemad on muidu nii otud, et ei suuda kolme elukohale kõige lähemat või transpordiga kõige paremini ligipääsetavat või muidu sobivat kooli välja valida?[/tsitaat]
Lapsevanemad valivad välja kolm kõige lähemat kooli, aga tulemus on ikka see, et ühtegi neist ei määrata. Loen siit, et on küll ja küll neid, kes ei saanud mitte ühtegi kolmest koolist. Nõukaaegne süsteem oli lollikindel. Teadsid oma piirkonankooli ette ja sinna ka said.
kas sa tõesti tead selliseid juhtusid, kus vanem märkis avalduses kolm lähimat kooli ja ei saanud ühtegi neist? lugesin täna just mingit uudist, kus haridusamet ütleb, et kui elukoha järgne kool ja vanema eelistus langesid kokku (ja langesid 2/3 avalduste puhul), siis laps sai soovitud kooli.
tõenäoliselt oli muidugi ka erandlikke olukordi teatud piirkondades (nõmme, pirita), kus koolikohti vähe ja eelisega lapsi (õde-vend juba koolis) oli nii palju, et teised ei mahtunud enam oma esimese eelistuse kooli.
Jah oli selliseid juhuseid ja isegi mitte ainult kesklinnas.
Teemaalgataja ettepanekut ma siiski ka ei poolda.
Hetkel said nii mõnigi hoopis kaugesse linaosasse kooli just selletõttu, et õde-vend ees.
jah. tean. üks ema Nõmmelt pani kirja 3 kooli, aga laps määrati Pääsküla Gümnaasiumi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jah. tean. üks ema Nõmmelt pani kirja 3 kooli, aga laps määrati Pääsküla Gümnaasiumi.[/tsitaat]
pere esimene laps? ja kõik kolm kooli olid lähemal kui pääsküla kool?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas sa tõesti tead selliseid juhtusid, kus vanem märkis avalduses kolm lähimat kooli ja ei saanud ühtegi neist? lugesin täna just mingit uudist, kus haridusamet ütleb, et kui elukoha järgne kool ja vanema eelistus langesid kokku (ja langesid 2/3 avalduste puhul), siis laps sai soovitud kooli.
tõenäoliselt oli muidugi ka erandlikke olukordi teatud piirkondades (nõmme, pirita), kus koolikohti vähe ja eelisega lapsi (õde-vend juba koolis) oli nii palju, et teised ei mahtunud enam oma esimese eelistuse kooli.[/tsitaat]
Ei saanud laps sellesse kooli! Rääkigu mida iganes see HA. Mida neilt oodata ongi muud kui enda õigustamist? Vigade tunnistamist või – vaevalt!!!
Kõige rohkem ärritabki see, et HA-poolse määramise saab teada viimasel hetkel. Nii tekibki olukord, kus peljates kodulähedase mammutkooli määramist tuleb laps viia eliitkooli katsetele, kuigi eesmärk ei ole mitte õppimine eliitkoolid vaid normaalse suurusega (mitte rohkem kui kaks paralleeli) ja hea õhkkonnaga koolis.
Kui teaks seda oluliselt varem ette, kuhu HA lapse määrab ja kas arvestab lapsevanema soove, siis ei oleks ka seda meeletut tunglisemist eliirkoolide katsetel.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] lugesin täna just mingit uudist, kus haridusamet ütleb, et kui elukoha järgne kool ja vanema eelistus langesid kokku (ja langesid 2/3 avalduste puhul), siis laps sai soovitud kooli.
[/tsitaat]
Kas keegi defineeriks täpselt, mis on ikkagi elukohajärgne kool?
Kui kaks kooli on ühekaugusel, siis kumb on elukohajärgne? Kui üks on kaardil linnulennult 1 cm võrra kaugemal, aga selles õpib õde-vend, siis kas see on ka elukohajärgne kool? Või on elukohajärgne ainult see kool, mis on kasvõi 1 mm võrra lähemal kaardilt joonlauga mõõtes? Et kui minu soov on panna õe-vennaga samasse kooli ja see on 1 cm võrra kaugemal, siis kuulungi selle 1/3 avalduste hulka, kus elukohajärgne kool ja lapsevanema soov kokku ei lange??? Ja et siis pole kindel, kas ikka nii määratakse samasse kooli? Ja siis ei loe ka õde-vend? Ja kahjuks on tõesti tegemist ühe Tallinna nõutuma kooliga…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kõige rohkem ärritabki see, et HA-poolse määramise saab teada viimasel hetkel. Nii tekibki olukord, kus peljates kodulähedase mammutkooli määramist tuleb laps viia eliitkooli katsetele, kuigi eesmärk ei ole mitte õppimine eliitkoolid vaid normaalse suurusega (mitte rohkem kui kaks paralleeli) ja hea õhkkonnaga koolis.
Kui teaks seda oluliselt varem ette, kuhu HA lapse määrab ja kas arvestab lapsevanema soove, siis ei oleks ka seda meeletut tunglisemist eliirkoolide katsetel.[/tsitaat]
Tallinnas ei ole lihtsalt puhtfüüsiliselt võimalik, et kõik lapsed õpivad vaid 2 paralleelklassiga koolides. Eriti kui kõik lapsevanemad vaid seda soovivad.
Lugesin ka seda artiklit, kus räägitakse kooli määramisest ja lapsevanemate soovide arvestamisest. Sealt tuli välja, et lapsevanema soove ei arvestatud rohkem kui 1200 lapse puhul. See on suur arv ikkagi ja paneb mõtlema.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mõtlen just seda, et HA-l jääb nii palju tööd ära ja vanemad/lapsed ei pea närveerides ootama. Juba aastaid enne kooli on kindel koht teada. Ka nn eliitkoolidesse oleks siis tung ja katsetamine palju väiksem. Praegu katsetasid ju ka need, kes tegelikult kodukooliga rahul, aga polnud kindlad, kas sinna ikka saab.
See ei tähenda ju, et mujale proovida ei või! Õed-vennad, katsed vms. Neid, kes ei taha kodu lähedale, on ju ikka suhteliselt vähe.[/tsitaat]Ja mis siis saab, kui ajast aega on kõik kaardi pealt selge ja järele vaadatud olnud, aga ühel heal aastal on konkreetse kooli piirkonnas ühel või teisel põhjusel 300 esimesse klassi minejat. Venitad kummist koolimaja kõrvalkrundile ning nagu iseenesest tekib juurde kuus-seitse klassiruumi koos vajalike õpetajate ja varustusega?
Ausalt öeldes ma ei kujuta ette, kui massiline võltssissekirjutamine nende \”eliitkoolide\” teeninduspiirkondadesse siis veel oleks, kui oleks ette teada, et kõik elanikeregistri järgi sealkandis elavad lapsed neisse koolidesse vastu võetakse.
tartus see ju toimib. üldjoontes on ju 6 aastat teada, palju seal piikonnas umbkaudu lapsi on.
enamus inimesi on ju normaalsed ja eelistavad kodulähedast kooli, mitte ei hakka oma laste autojuhtideks ja sissekirjutusi võltsima.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Koolimek on ju 6-7a ette teada. Kui just uut elurajooni ei rajata, siis kolijaid ju massiliselt pole. Määramine tuleks teha siis näiteks viimase poole aasta sees koolipiirkonda kolijatele (kui kohalikus koolis kohti ei jätku). Aga miks ometi kõigile, nagu praegu?
Vene ajal asi ju toimis? Miks nüüd ei peaks?[/tsitaat]Vene ajal teatavasti oli Tallinna linna elukoha ja sissekirjutuse saamine riiklikul tasandil ülirangelt kontrollitud ja kohati sisuliselt võimatu. Tänapäeval on inimesed oma liikumistes ja elukoha registreerimises väga vabad.
Tegelikult mul ükskõik, aga ma ei usu eluilmaski, et emad-isad õnnelikud ja rahul oleksid, kui kõigil oleks ainult üks kindel elukohajärgne kool, meeldib see neile või mitte.
loomulikult – 100% rahul polda kunagi.
kui mingid reeglid peavad olema ja elementaarne on, et number üks on ja jääb elukohajärgsus.
igasuguste erisoovide ja erandite järgi ei saa seadusi teha.
Igaljuhul on tänavu aasta normaalsem kord, kui eelmine, kui kõik jooksid sabad seljas mööda linna ringi. Perekool oli ka teemadest punane, nördimust ja vihkamist täis.
Praeguses ühiskonda ei saa võrrelda Nõukogude ajaga, sellist ühtset halli massi lihtsalt enam ei eksisteeri. Kui on ette teada, mis tänav mis kooli haldusesse kuulub, siis läheb lihtsalt veel hullemaks libasissekirjutamiseks, praegu on see sissekirjutus nii lihtne ja kergesti muudetav, et seda ei saagi ainuargumendiks jätta.
Samas Aaviksoo taob oma gümnareformi ja siis on jälle uued tuuled, niiet kindlat elukoha/kooli seost pole.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Igaljuhul on tänavu aasta normaalsem kord, kui eelmine, kui kõik jooksid sabad seljas mööda linna ringi. Perekool oli ka teemadest punane, nördimust ja vihkamist täis.
Praeguses ühiskonda ei saa võrrelda Nõukogude ajaga, sellist ühtset halli massi lihtsalt enam ei eksisteeri. Kui on ette teada, mis tänav mis kooli haldusesse kuulub, siis läheb lihtsalt veel hullemaks libasissekirjutamiseks, praegu on see sissekirjutus nii lihtne ja kergesti muudetav, et seda ei saagi ainuargumendiks jätta.
Samas Aaviksoo taob oma gümnareformi ja siis on jälle uued tuuled, niiet kindlat elukoha/kooli seost pole.
[/tsitaat]
Just. Lisaks on olukordi, kus ongi mõistlik X põhjusel olla mujale \”sisse kirjutatud\” kui tegelik elukoht. Näiteks meie elame perega mehe majas, kuid mina olen kogu aeg olnud registreeritud samas linnaosas asuvasse oma majja. Kui lapsed sündisid, läksid automaatselt emaga – st. minuga samasse kohta. Seni pole olnud ka mingit põhjust ringi registreerida, eriti viimaste aastate maamaksuvabastuse arengute valguses. Miks ma peaksin mingi kooli-jama pärast hakkama ekstra bürokraatiaga tegelema ja lapsi ümber registreerima? Kusjuures tegelikule elukohale lähim kool ei kõlba veel kassi saba allagi. Niikuinii ei tahaks last sinna panna.
Kõige normaalsem oli minu meelest see kord, mis kehtis veel 2 aastat tagasi. Olid ülelinnalise vastuvõtuga koolid kesklinnas + 2 Mustamäel ja ülejäänud koolid olid piirkonnakoolid mingile piirkonnale. Ehk siis sai valida mitme kooli vahel ühes piirkonnas. Ka siis olid katsed või kooliküpsuspäevad, aga kuna lapsed jagunesid piirkonnas olevate koolide vahel ära, siis mingit paanikat ei olnud. Loomulikult oli ka siis probleem osade kesklinnakoolidega, aga nende koolidega on probleem alati, ükskõik siis milline kord kehtib. Aga vähemalt oli lapsevanemal mingigi valikuvõimalus. Mina valisin tookord oma lapsele kooli just \”kaldu\” olemise järgi, aga uue korra järgi pole kindel, kas ka teine laps sinna kooli saab. Ja tegu on piirkonnakooliga. Samuti tahan ma lapse panna eelkooli just sinna kooli kuhu ta läheb, aga mis kool see olema saab, seda ma praegu ei tea.
Ei olnud see ka nõuka ajal nii üheselt lihtne ja lapsevanematele vastuvõetav. Kool, mis oli minu kooli mineku ajal meie piirkonna kool, otsustati pärast seda, kui ma olin seal 2 aastat jõudnud käia, teha rangelt spordikooliks ja kõik lapsed, kes ei tahtnud tippspordiga hakata tegelema, siirdati hoopis teise kooli, mis asus tunduvalt kaugemal ja kuhu paisati siis nii sellest spordikoolist tulnud lapsed kui sealsed piirkonna lapsed. Läksid veel mõned aastad mööda ja selgus, et see kool jäi olemasolevale seltskonnale kitsaks ning otsustati 500 m eemale ehitada järjekordne kool, kuhu siis meie koolist saadeti osa lapsi ja osad võeti jälle uued. Ehk siis tuli ikkagi mitu korda endast mitte olenevatel põhjustel ja mitte vabal tahtel kooli vahetada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]loomulikult – 100% rahul polda kunagi.
kui mingid reeglid peavad olema ja elementaarne on, et number üks on ja jääb elukohajärgsus.
igasuguste erisoovide ja erandite järgi ei saa seadusi teha.[/tsitaat]
Ma ei ole sinuga nõus. Põhjus on see, et elukohajärgsus on paika pandud ainult sissekirjutusega ja seda saab nii lihtsalt muuta ja libasissekirjutuste arv on kesklinna koolide ümbruses ikkagi meeletu. Kui oled kesklinna elanik ja loed siis uudist, et 2 kuuga kolis Tallinna kesklinna ‘elama’ 400 last… Ja siis loed arvamusi, et ainuke ja õige kriteerium on elukohajärgsus?! Ja mida lähemal koolile, seda suurem õigus on sellesse pääseda ja oleks kohutav ebaõiglus, kui mõni laps kooli lähedalt jääks välja ja kõrvaltänava laps kooli pääseks!? Ja et sissekirjutuse pikkust arvestada ei tohi, see on seadusevastane?!
Kõiki neid asjaolusid arvestades ei ole ma elukohajärgsuse kriteeriumiga nõus. Sest see pole elukohajärgsus. Ja üldiselt on nii, et probleem süveneb. Sellel aastal tuli uus kord kiirelt ja ootamatult. Kuid jägmise aasta kooliminejatele tehakse juba nüüd kiiresti sissekirjutused ära. Ja miks mitte ka alles sündivatele lastele? Ettenägelikud vanemad korraldavad asjad juba nii nagu peab. Lõpuks on tulemus see, et 2/3 Tallinna lastest elab kesklinnas paari nõutuma kooli vahetus ümbruses. Ja ei maksa arvata, et see on midagi enneolematut ja ülirasket ja et ei leita võimalust. Võimalused leitakse ja nii on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kesklinna koolide probleemi lahendab PK ja gümnaasiumi lahutamine. Kesklinn pole nagunii väikestele sobiv koht ja nii saab (pro)gümnaasiumisse üle linna palju rohke tõesti andekaid (mitte treenitud) lapsi.[/tsitaat]
Aga kuhu siis nüüd jääb elukohaläheduse printsiip, mis ju põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kirjas? Kesklinn pole väikestele sobiv koht??? Aga siiski on olemas pered, kes siin elavad! Näiteks terve Kadriorg – kas tõesti nii ebasobiv elukeskkond peredele? Kas siis neid lapsi peab karistama veel sellega, et saadame teise linnaossa kooli??? Ja süvendame veelgi autostumist ja laste tarimist kesklinna mujalt linnaosadest – et mahuks neid alates 6. klassist ikka rohkem nendesse progümnaasiumidesse? See pole mitte probleemi lahendamine, vaid risti vastupidi. Juba praegune olukord, kus kõik katsetega koolid asuvad kesklinnas, võtab siinsetelt elanikelt ära mitu kodulähedast kooli ja sellest ongi tingitud karjuv koolikohtade puudus. Kui viimased koolid ka veel progümnaasiumiks muuta, see on eriti haige mõtteviis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga kuhu siis nüüd jääb elukohaläheduse printsiip, mis ju põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kirjas? Kesklinn pole väikestele sobiv koht??? Aga siiski on olemas pered, kes siin elavad! Näiteks terve Kadriorg – kas tõesti nii ebasobiv elukeskkond peredele? Kas siis neid lapsi peab karistama veel sellega, et saadame teise linnaossa kooli??? Ja süvendame veelgi autostumist ja laste tarimist kesklinna mujalt linnaosadest – et mahuks neid alates 6. klassist ikka rohkem nendesse progümnaasiumidesse? See pole mitte probleemi lahendamine, vaid risti vastupidi. Juba praegune olukord, kus kõik katsetega koolid asuvad kesklinnas, võtab siinsetelt elanikelt ära mitu kodulähedast kooli ja sellest ongi tingitud karjuv koolikohtade puudus. Kui viimased koolid ka veel progümnaasiumiks muuta, see on eriti haige mõtteviis. [/tsitaat]
Aga mõte ongi ju selles, et oleksid elukohajärgsed põhikoolid ka kesklinna lastele, mitte nn eliitkoolid juba esimesest klassist alates. Vaevalt siis oleks nendesse koolidesse nii suurt tungi ja oleks kesklinnalastele ka tagatud koht kodulähedases koolis. Progümnaasiumid helgematele peadele võiks olla täiesti eraldiseisev teema.
Algatuseks võiks Pirita ja Nõmme linnaosadesse paar kooli (koos gümnaasiumiga) juurde ehitada. Need peaksid olema koolid, millest sisuliselt saaks \”eliitkoolid\” – st. tugevad koolid, mille riigieksamitulemused on nii esimese 30 seas. Kuna just nendest linnaosadest toimub kõige suurem ränne kesklinna, lahendaks see hulga probleeme. Kuna aga nendes linnaosades elavad peamiselt \”Reformierakonna valijad\”, puudub selliseks tegevuseks igasugune poliitiline tahe. Seega laskem aga vanaviisi edasi….
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
