Teema: Kooliminevate laste õigekiri

Õpeta laps oma kirjutatut kontrollima. Las loeb (valjusti) nii, nagu ta kirjutas. Siis leiab vead ise kohe üles.

minul ka tütar kirjutab ohtrate vigadega – a la \”tule küla ia too komi\”, kusjuures pikad kirjad kirjutab valmis (lausa A4) ja kõik sellises stiilis:) Kui koos kirjutame, siis pingutab rohkem, aga vigu ikka tuleb. Loeb samuti kenasti -nii trükitähti kui kirjatähti, samas väga ise lugema ei kipu, arvutab üldjuhul vigadeta, kusjuures kasutab ka näppe salaja kui üle 10 arvutamine.

Käis eelkoolis ja sai kiita, et väga tubli ja tahab õppida, teeb kõike kaasa ning aktiivne tüdruk, nutikas ning julge. Nimelt õpetajad ütlesid eelkoolis, et kõige olulisem on ikka tahe õppida ja sotsiaalsed oskused sh julgus vastata, siis kaovad ka need kirjavead ja näpud laua alt esimese aasta jooksul kiiresti:)

No minu meelest kooli minev laps ei pea küll oskama veel nii perfektselt kirjutada. Kui mul õigesti meelde jäi, siis meie lapse õpetaja mainis, et alles 3. klassi lõpuks peavad nad vigadeta suutma eristada pikka ja lühikest häälikut ning nõrka-tugevat sulghäälikut.

Ma oma poissi küll suunasin vahel 1.klassi kodutööde ajal ennast kuulama ja sõnu hääldama, enne, kui kirjutab midagi, sest naljakas oli pärast seda teksti lugeda tal endalgi. Samas need etteütlused, mida koolis tehti, ei olnud vigadega. Küllap õpetaja teab, mismoodi ta lastele selle õigekirja selgeks õpetab. 😉 Neid, kes täiskasvanuna selliseid suuri vigu teevad, on ju imevähe ja ma ei usu, et sinu lapsel probleeme oleks. 🙂

eks selle keelevaistuga ole erinevalt.
mõnel polegi ja mõnel tuleb kuidagi hiljem.

mul on kaks täiskasvanud last, kellest üks kirjutas enne kooli praktiliselt vigadeta ja teine ei saanud kolmanda klassini korralikku teksti valmis. viimane on nüüd lõpuklassis ja alles paar aastat tagasi läks tal ka võõrkeelte peale pea lahti, muidu oli ikka kogu aeg jama. esimene muidugi oli briljant algusest peale ja kõigis keeltes.

kolmas läheb nüüd kooli ja kirjutab samuti täitsa vigadeta, näis, kas läheb ka koolis kergelt. loodaks küll 🙂

kas ma pean lisama, et need algusest peale keeleandekamad on tüdrukud? vist mitte. arvan, et see on siiski juhus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oh, nendel keelevaistuga lastel tekivad jälle oma probleemid. minu oma kirjutas ka enne kooli praktiliselt ilma vigadeta ja esimesed neli aastat ei olnud tal eesti keeles ühtki reeglit vaja ära õppida, viied tulid ludinal puhtalt tänu keelevaistule. ja kui siis 5. klassist reeglite õppimiseks läks, siis oli küll üllatus suur, et eesti keeles tuleb midagi õppida ka…

tegelikult tõesti, kooli minev laps ei pea tegema veatult vahet pikal-lühikesel ja tugeval-nõrgal. [/tsitaat]

nõus, aga see pole ainult keelevaistu, vaid üldse õpiharjumuste teema.
meie tüdrukul oli kuskil 7.-8. klassini nii, et ta ei saanud veel aru, mida õppimine tähendab, sest kõik tuli nii kergelt. igas aines.
alles seejärel saabus kerge tagasilöök, kuni ta omandas õpioskused ja -harjumused.