Mul on sellien küsimus et need kes on võtnud koolipikendus komenteerige kas selles oli kasu või mitte?
Ma pean hakkama ka otsustama et oma poiss lapsele võtta koolipikendus või mitte?
Seda ei otsusta mitte lapsevanem, vaid nõustamiskomisjon.
Poiss, sündinud septembri alguses. Sai koolipikenduse, kuigi komisjon ütles, et teadmiste poolst on valmis, aga minu kui ema arvamust ka arvestati ja oli näha, et ta ei ole sotsiaalselt veel üldse valmis. Nüüdseks on 10. klassis käiv noormees ja ei mina ega ka tema ise ei ole kordagi kahetsenud, et läks kooli hiljem.
Praegu, kui järgmise kooliaastani on veel peaaegu aasta aega, on minu meelest vara juba otsustada, et laps ei ole kooliküps. Paras aeg selleks on järgmine suvi. Kolmveerand aastaga võib laps väga palju areneda. Ma lähtuks ka sellest, kus elate? Kui minek mõnda väikesesse maakooli, siis ei muretseks.
Ma tahtsin kunagi oma lapsele koolipikendust taotleda, oli sept lõpus sündinud poiss. Ametnikud ütlesid, et siis peab minema erivajadustega laste kooli. Seda ma oma lapsele ei soovinud. Panin ta siis raske südamega kooli, Tallinna suurde kombinaatkooli. Aga kõik läks ilusasti, laps õppis paari kuuga lugema ja talvevaheajaks oli klassis üks kiiremaid lugejaid. Meil oli probleem, et ei lugenud enne kooli eriti, ainult veeris tähti kokku.
Suvel koolipikenduse otsust teha on hilja.
Kui on vaja, et lapsele veel aastaks lasteaiakoht säiliks, siis see info peab olema lasteaias mai lõpuks teada. Samuti komplekteerivad koolid oma 1. klassid samaks ajaks.
Seda ei otsusta mitte lapsevanem, vaid nõustamiskomisjon.
lõpliku otsuse teeb siiski lapsevanem ning komisjon ei saa keelduda, kui vajalikud dokumendid olemas ja lapsevanem seda nõuab.
Ma tahtsin kunagi oma lapsele koolipikendust taotleda, oli sept lõpus sündinud poiss. Ametnikud ütlesid, et siis peab minema erivajadustega laste kooli.
see on tavaline hirmutamistaktika, mida komisjon kasutab, et vanem ei jääks oma nõudmisele kindlaks. mulle suruti ka erikooli ja eriklassi jne, aga mina ei taganenud – mu augustis sündinud poeg on normaalse arenguga, aga lihtsalt liiga noor ja emotsionaalselt ebaküps kooliks. tuttav psühhiaater hoiatas ette ka, et nii tehakse, aga ei tohi taganeda. ilma lapsevanema nõusolekuta ei saa ükski komisjon last kuhugi erivajadustega laste kooli saata
Mis lasteaias õpetaja arvab? Temal on kindlasti rohkem kogemust ja ta ka näeb igapäevaselt sinu last ning oskab hinnata ta oskusi. Tean mitut juhust, kus õpetaja soovitas augustis-septembris sündinud poistele koolipikendust, kuid vanemad olid vastu ja saatsid ikka kooli. Nüüd mõlemad kahetsevad otsust, kuna lapsed on ikka teistest maas ja kehva õppeedukusega. Aasta oleks neile palju juurde andnud.
Sept lõpus sündinud ja väga rahul otsusega. Sobib praeguse seltskonnaga palju paremini kui nendega, kellega oleks pidanud 6-aastaselt kooli minema. Esiteks kas või näiteks füüsiliste võimete ja kasvu poolest. Mina hakkasin asju ajama juba jaanuaris, kui õigesti mäletan. Mingit vastuseisu kuskilt ei tulnud.
Seda ei otsusta mitte lapsevanem, vaid nõustamiskomisjon.
lõpliku otsuse teeb siiski lapsevanem ning komisjon ei saa keelduda, kui vajalikud dokumendid olemas ja lapsevanem seda nõuab.
Ma tahtsin kunagi oma lapsele koolipikendust taotleda, oli sept lõpus sündinud poiss. Ametnikud ütlesid, et siis peab minema erivajadustega laste kooli.
see on tavaline hirmutamistaktika, mida komisjon kasutab, et vanem ei jääks oma nõudmisele kindlaks. mulle suruti ka erikooli ja eriklassi jne, aga mina ei taganenud – mu augustis sündinud poeg on normaalse arenguga, aga lihtsalt liiga noor ja emotsionaalselt ebaküps kooliks. tuttav psühhiaater hoiatas ette ka, et nii tehakse, aga ei tohi taganeda. ilma lapsevanema nõusolekuta ei saa ükski komisjon last kuhugi erivajadustega laste kooli saata
7-aastane on liiga noor ja emotsionaalselt ebaküps kooli minekuks? Ja sa nimetad sellist last normaalse arenguga lapseks? Siin on kaks võimalust – kas laps on emotsionaalses arengus siiski maha jäänud või oled sina lihtsalt kanaema.
7-aastane on liiga noor ja emotsionaalselt ebaküps kooli minekuks? Ja sa nimetad sellist last normaalse arenguga lapseks? Siin on kaks võimalust – kas laps on emotsionaalses arengus siiski maha jäänud või oled sina lihtsalt kanaema.
mu laps oli (ja on ka praegu, 6 a hiljem) oma vanuse kohta vägagi normaalne ja tark, aga kooli minnes on suur vahe, kas tegemist on augustis sündinud poisiga või 10-11 kuud vanema tüdrukuga. psühholoogide väitel arenevad tüdrukud alguses niigi kiiremini kui samavanad poisid, kooli minnes on 10-11kuune vanusevahe vägagi mõjuv ning arenguvahe juba vanusest sõltuvalt ligi 2 aastat. miks ma peaks oma lapse panema kehvemasse seisu vaid seetõttu, et tema sünnipäev on augustis, mitte oktoobris? kellele on vaja neid tähelepanuprobleemidega poisse klassis, kes ei suuda õppimisele keskenduda vaid seetõttu, et nende mänguaeg jäi sünnipäeva pärast lühemaks kui teistel?
või kui koolipikendust taotleb 25. septembril sündinud poiss? loomulikult on tal pea aasta vähem elukogemust ja oskusi kui eelmise aasta 2. oktoobril sündinud poisil, kuid kooli peavad nad minema samal ajal.
või siis võrrelda 25. sept sündinud poissi nädal nooremaga – esimene peab olema juba 6aastaselt kooliküps, teine saab veel aasta puhata ja mängida.
seda, et suvel ja sügisel sündinud poistest enamik peaks kooli minema 8aastaselt, et vältida õppimise ja tähelepanuga seotud probleeme, on öelnud nii psühholoogid kui ka koolijuhid. kui emal tekib suvel või sügisel sündinud lapsega kahtlus, siis peaks pigem koolipikenduse võtma
seda, et suvel ja sügisel sündinud poistest enamik peaks kooli minema 8aastaselt, et vältida õppimise ja tähelepanuga seotud probleeme, on öelnud nii psühholoogid kui ka koolijuhid. kui emal tekib suvel või sügisel sündinud lapsega kahtlus, siis peaks pigem koolipikenduse võtma
Meie suvel sündinud poisi, kes ka sotsiaalselt ikka rohkem lasteaialapse moodi oli, aga luges-kirjutas-arvutas nagu vana kala, suunas Rajaleidja hoopis väikeklassi. Lasteaias poleks tal midagi teha olnud, sest akadeemiline võimekus oli 8-aastase tasemel (nõustamiskomisjoni tõendilt lugedes) ja väikeses klassis sai rahulikult ka sotsiaalses mõttes kooliküpseks kasvada.
7-aastane on liiga noor ja emotsionaalselt ebaküps kooli minekuks? Ja sa nimetad sellist last normaalse arenguga lapseks? Siin on kaks võimalust – kas laps on emotsionaalses arengus siiski maha jäänud või oled sina lihtsalt kanaema.
mu laps oli (ja on ka praegu, 6 a hiljem) oma vanuse kohta vägagi normaalne ja tark, aga kooli minnes on suur vahe, kas tegemist on augustis sündinud poisiga või 10-11 kuud vanema tüdrukuga. psühholoogide väitel arenevad tüdrukud alguses niigi kiiremini kui samavanad poisid, kooli minnes on 10-11kuune vanusevahe vägagi mõjuv ning arenguvahe juba vanusest sõltuvalt ligi 2 aastat. miks ma peaks oma lapse panema kehvemasse seisu vaid seetõttu, et tema sünnipäev on augustis, mitte oktoobris? kellele on vaja neid tähelepanuprobleemidega poisse klassis, kes ei suuda õppimisele keskenduda vaid seetõttu, et nende mänguaeg jäi sünnipäeva pärast lühemaks kui teistel?
või kui koolipikendust taotleb 25. septembril sündinud poiss? loomulikult on tal pea aasta vähem elukogemust ja oskusi kui eelmise aasta 2. oktoobril sündinud poisil, kuid kooli peavad nad minema samal ajal.
või siis võrrelda 25. sept sündinud poissi nädal nooremaga – esimene peab olema juba 6aastaselt kooliküps, teine saab veel aasta puhata ja mängida.
seda, et suvel ja sügisel sündinud poistest enamik peaks kooli minema 8aastaselt, et vältida õppimise ja tähelepanuga seotud probleeme, on öelnud nii psühholoogid kui ka koolijuhid. kui emal tekib suvel või sügisel sündinud lapsega kahtlus, siis peaks pigem koolipikenduse võtma
Selline võrdlemine on tobe. Räägime sellest, kas seitsmeaastane on emotsionaalselt küps kooli minekuks või mitte, mitte sellest, kas 8-aastane on veel küpsem. Paljudes riikides lähevad lapsed kooli juba varem ja ei, see ei sarnane meie lasteaiaga – nõutakse ka paigalpüsimist ja tähelepanu. Kui 7-aastane poiss ei suuda meie 1. klassi keskkonnas keskenduda ega tähele panna, siis see ei ole normaalne tema vanuses. Kui emal tekib kahtlus, siis ongi ju asi selles, et tegemist on kas kanaemaga (põhjendamatu kahtlus) või ei ole laps tõepoolest kooliküps ((emotsionaalsest) arengust maas). Normaalse lapsega sellist kahtlust ei tohiks tekkida ja spetsialistid ka naljalt lihtsalt vanuse pärast koolipikendust ei soovita.
Mul on endal kolm poega, kellest üks on sündinud suvel ja kaks oktoobris. Üks poistest läks 6-aastaselt kooli, teisele soovitati lasteaiast ka varem minna, aga ma ise olin vastu (sünnipäev alles juunis ja poiss oli pisikest kasvu ka). Kolmas ei olnud tõepoolest emotsionaalselt küps 6-aastaselt kooliteed alustama, tema puhul olen küll rõõmus, et sünnipäev alles oktoobris, kuid normaalse arenguga lapseks ei pea teda ei mina ega spetsialistid.
Oled jah kanaema, kes soovib oma lapsele teab mis eeliseid, aga mõtle, kui kõik hakkavad oma suvel sündinud poisse hiljem kooli panema, mis siis saab kevadel sündinud poistest? Siis on ju nemad pea aasta nooremad kui teised klassivennad, neil on jäänud pea aasta vähem puhata ja mängida, siis peaks ju nemad ka 8-aastaselt kooli minema. Aga mis siis saab talvel sündinud poistest?
seda, et suvel ja sügisel sündinud poistest enamik peaks kooli minema 8aastaselt, et vältida õppimise ja tähelepanuga seotud probleeme, on öelnud nii psühholoogid kui ka koolijuhid. kui emal tekib suvel või sügisel sündinud lapsega kahtlus, siis peaks pigem koolipikenduse võtma
Meie suvel sündinud poisi, kes ka sotsiaalselt ikka rohkem lasteaialapse moodi oli, aga luges-kirjutas-arvutas nagu vana kala, suunas Rajaleidja hoopis väikeklassi. Lasteaias poleks tal midagi teha olnud, sest akadeemiline võimekus oli 8-aastase tasemel (nõustamiskomisjoni tõendilt lugedes) ja väikeses klassis sai rahulikult ka sotsiaalses mõttes kooliküpseks kasvada.
See tundub tõesti väga hea variant olema laste jaoks, kel akadeemiline võimekus pigem eakaaslastest ees, sotsiaalne/emotsionaalne areng aga aeglasem. Oleks selliseid spetsialiste rohkem, kes väikeklassi sellistel asjaoludel suunaksid nii poisse kui ka tüdrukuid.
Mulle muuseas tundub, et tüdrukud on tihti kehvemas seisus, sest eeldus on, et poisid vajavad poputamist, tüdrukud saavad kuidagi ikka hakkama. Aga ei saa ju 🙁 “Poiss” ei ole diagnoos!
Muuseas hoiatan, et sellel täiesti normaalsete poiste 8-aastaselt kooli panekul võivad olla siiski hilisemad negatiivsed mõjud. Kui algklassid on toredad, võib õpimotivatsioon langeda hoopis keskkoolis. 8-aastaselt kooliteed alustanud laps lõpetab keskkooli pea 20-aastaselt.
Muuseas hoiatan, et sellel täiesti normaalsete poiste 8-aastaselt kooli panekul võivad olla siiski hilisemad negatiivsed mõjud. Kui algklassid on toredad, võib õpimotivatsioon langeda hoopis keskkoolis. 8-aastaselt kooliteed alustanud laps lõpetab keskkooli pea 20-aastaselt.
Täiesti laest võetud ja mõttetu oletus. Ei tea miks küll peaks õpimotivatsioon äkki kuhugi kaduma? Mida peaks üks kahekümnene tegema kui mitte õppima? Vahet pole, kas gümnaasiumi viimases klassis või kõrgkoolis.
Üks poistest läks 6-aastaselt kooli, teisele soovitati lasteaiast ka varem minna, aga ma ise olin vastu (sünnipäev alles juunis ja poiss oli pisikest kasvu ka).
ära häma
juunis sündinud lapsel pole mitte mingit võimalust varem, st 6aastaselt kooli minna ja seda ei saa ka lasteaed soovitada, õpetajad teavad sellist asja. varem ei saa juunis sündinut kuidagi kooli panna, sest ka komisjoni otsusega võib varem kooli minna laps, kes saab hiljemalt 30. aprillil seitsmeseks. maist septembrini sündinud lastel (sh ka sinu juunis sündinud lapsel) pole varem kooli minemiseks mitte mingit võimalust.
Muuseas hoiatan, et sellel täiesti normaalsete poiste 8-aastaselt kooli panekul võivad olla siiski hilisemad negatiivsed mõjud. Kui algklassid on toredad, võib õpimotivatsioon langeda hoopis keskkoolis. 8-aastaselt kooliteed alustanud laps lõpetab keskkooli pea 20-aastaselt.
liiga vara kooli pandud poiss lõpetab tihti oma koolitee juba põhikooliga, sest selleks ajaks on igasugune õpimotivatsioon juba ammu kadunud.
20selt pole vahet, kas lõpetada gümnaasium või ülikooli 1. kursus, mitu aastat õppimist on niikuinii ees ning soovi korral võib ka gümnaasiumi kõrvalt töötada
Üks poistest läks 6-aastaselt kooli, teisele soovitati lasteaiast ka varem minna, aga ma ise olin vastu (sünnipäev alles juunis ja poiss oli pisikest kasvu ka).
ära häma
juunis sündinud lapsel pole mitte mingit võimalust varem, st 6aastaselt kooli minna ja seda ei saa ka lasteaed soovitada, õpetajad teavad sellist asja. varem ei saa juunis sündinut kuidagi kooli panna, sest ka komisjoni otsusega võib varem kooli minna laps, kes saab hiljemalt 30. aprillil seitsmeseks. maist septembrini sündinud lastel (sh ka sinu juunis sündinud lapsel) pole varem kooli minemiseks mitte mingit võimalust.
Muuseas hoiatan, et sellel täiesti normaalsete poiste 8-aastaselt kooli panekul võivad olla siiski hilisemad negatiivsed mõjud. Kui algklassid on toredad, võib õpimotivatsioon langeda hoopis keskkoolis. 8-aastaselt kooliteed alustanud laps lõpetab keskkooli pea 20-aastaselt.
liiga vara kooli pandud poiss lõpetab tihti oma koolitee juba põhikooliga, sest selleks ajaks on igasugune õpimotivatsioon juba ammu kadunud.
20selt pole vahet, kas lõpetada gümnaasium või ülikooli 1. kursus, mitu aastat õppimist on niikuinii ees ning soovi korral võib ka gümnaasiumi kõrvalt töötada
Teoorias jah, aga oled sa ise selliste noortega suhelnud?
Ma ei ole koolipikenduse vastu, kui see on põhjendatud, lausa vastupidi. Minu väide on aga, et ükski komisjon ega psühhiaater ei soovita koolipikendust igas aspektis eakohase arenguga lapsele ainult selle pärast, et laps on poiss ja suvel sündinud. Kui ema sellist tõendit nõuab, antakse ehk järele, aga see võib olla siiski hoopis karuteene normaalselt arenenud lapsele. See, et mõni tüdruk klassis on tema pojast arengust ees, on jabur argument, terve klassikollektiiv vaevalt, et oktoobris sündinud tüdrukutest koosneb.
Kui koolipikendust soovitatakse, on lapsel ilmselt siiski väike mahajäämus mingis aspektis, loomulikult on tõenäolisem, et selliseid lapsi on rohkem suvel sündinute seas, sest sügisel sündinud laps, kes on arengust pea aasta maas, on siiski kooliküps. Aga see ei tähenda, et enamik suvel sündinud poisslapsi ei oleks kooliküpsed.
Selline mahajäämus ei ole ju mingi häbiasi, tavaliselt tasandub see aastatega ning laps saab suurepäraselt elus hakkama, aga lapselegi tuleks kasuks, kui ema siiski tunnistaks seda mahajäämust ning toetaks last nendes aspektides, mitte ei raiuks, et tema laps on täiesti normaalse arenguga.
Esimest punkti ma ei oska kuidagi kommenteerida, võib-olla õpetajad ei olnud tähelepanu pööranud tema sünnikuupäevale vms, võib-olla tõlgendasin nende juttu veidi valesti, sest teema oli rõhuasetusega, et kas ma olen mõelnud, millisesse kooli last panna, laps on juba praegu kooliküps ja teistest erinevate huvidega, väga õpihimuline. See jutt oli 1,5 aastat enne kooli minekut, kui laps oli alles viieaastane. Ükski ekspert teda ei hinnanud, seega hinnang kooliküpsusele pärines ainult õpetajatelt.
Üks poistest läks 6-aastaselt kooli, teisele soovitati lasteaiast ka varem minna, aga ma ise olin vastu (sünnipäev alles juunis ja poiss oli pisikest kasvu ka).
ära häma
juunis sündinud lapsel pole mitte mingit võimalust varem, st 6aastaselt kooli minna ja seda ei saa ka lasteaed soovitada, õpetajad teavad sellist asja. varem ei saa juunis sündinut kuidagi kooli panna, sest ka komisjoni otsusega võib varem kooli minna laps, kes saab hiljemalt 30. aprillil seitsmeseks. maist septembrini sündinud lastel (sh ka sinu juunis sündinud lapsel) pole varem kooli minemiseks mitte mingit võimalust.
Muuseas hoiatan, et sellel täiesti normaalsete poiste 8-aastaselt kooli panekul võivad olla siiski hilisemad negatiivsed mõjud. Kui algklassid on toredad, võib õpimotivatsioon langeda hoopis keskkoolis. 8-aastaselt kooliteed alustanud laps lõpetab keskkooli pea 20-aastaselt.
liiga vara kooli pandud poiss lõpetab tihti oma koolitee juba põhikooliga, sest selleks ajaks on igasugune õpimotivatsioon juba ammu kadunud.
20selt pole vahet, kas lõpetada gümnaasium või ülikooli 1. kursus, mitu aastat õppimist on niikuinii ees ning soovi korral võib ka gümnaasiumi kõrvalt töötada
Teoorias jah, aga oled sa ise selliste noortega suhelnud?
Ma ei ole koolipikenduse vastu, kui see on põhjendatud, lausa vastupidi. Minu väide on aga, et ükski komisjon ega psühhiaater ei soovita koolipikendust igas aspektis eakohase arenguga lapsele ainult selle pärast, et laps on poiss ja suvel sündinud. Kui ema sellist tõendit nõuab, antakse ehk järele, aga see võib olla siiski hoopis karuteene normaalselt arenenud lapsele. See, et mõni tüdruk klassis on tema pojast arengust ees, on jabur argument, terve klassikollektiiv vaevalt, et oktoobris sündinud tüdrukutest koosneb.
Kui koolipikendust soovitatakse, on lapsel ilmselt siiski väike mahajäämus mingis aspektis, loomulikult on tõenäolisem, et selliseid lapsi on rohkem suvel sündinute seas, sest sügisel sündinud laps, kes on arengust pea aasta maas, on siiski kooliküps. Aga see ei tähenda, et enamik suvel sündinud poisslapsi ei oleks kooliküpsed.
Selline mahajäämus ei ole ju mingi häbiasi, tavaliselt tasandub see aastatega ning laps saab suurepäraselt elus hakkama, aga lapselegi tuleks kasuks, kui ema siiski tunnistaks seda mahajäämust ning toetaks last nendes aspektides, mitte ei raiuks, et tema laps on täiesti normaalse arenguga.
Esimest punkti ma ei oska kuidagi kommenteerida, võib-olla õpetajad ei olnud tähelepanu pööranud tema sünnikuupäevale vms, võib-olla tõlgendasin nende juttu veidi valesti, sest teema oli rõhuasetusega, et kas ma olen mõelnud, millisesse kooli last panna, laps on juba praegu kooliküps ja teistest erinevate huvidega, väga õpihimuline. See jutt oli 1,5 aastat enne kooli minekut, kui laps oli alles viieaastane. Ükski ekspert teda ei hinnanud, seega hinnang kooliküpsusele pärines ainult õpetajatelt.
Kuidas sa aru ei saa, et ema tugi ja tunnistamine sellise “mahajäämuse” puhul ongi koolipikenduse taotlemine. Midagi muud sellises olukorras polegi vaja teha. Jaurad ja jaurad oma õelat juttu.
Võin kirjutada enda kogemusest. Mina läksin kooli, kui olin sept alguses 8 aastaseks saanud ja veel tüdruk. Põhjused olid perekondlikud, ei olnud mahajäämust. Siis veel komisjoni otsust vaja polnud.
Olin klassis teistest lastest sotsiaalselt, füüsiliselt (spordis) ja teadmistelt eespool. Seega sain kohe tohutu eduelamuse kõikides valdkondades. Üldjuhul on vanemad lapsed ka populaarsemad.
12 klassi lõpus ja ülikoolis ei tundnud ennast kuidaga halvasti.
Lisa aasta tasub kindlasti võtta, kui tunned, et see on lapsele vajalik.
Hetkel vaatan enda lapse klassi, on paar aug/sept last, kes enda 8 aasta sünnipäeva tähistanud. Saavad väga hästi hakkama. Samas mõnele nooremale oleks lisa-aasta hädasti ära kulunud- just sots. mõttes.
Ma juba korra kirjutasin, nüüd siis võtaks sõna ka keskkooli teemal. Minu septembris sündinud poeg läks siis kooli nii, et sai septembris 8. Oli teadmistelt juba aasta enne tubli, aga sotsiaalselt vajas veel arengut. Ei saa öelda, et ta ei ole normaalne laps, nagu mõni siin üritab väita. Praeguseks on siis 10ndas klassis Tallinna ühes eliitkoolis. Põhikooli lõpetas neljade-viitega. Tal on välja kujunenud oma kindel sõpruskond, osad neist klassikaaslased, kes veidi nooremad siis, aga ka neid, kes aasta vanemad. Õppimine läheb endiselt hästi ja on väga kohusetundlik. Lisaks sellele kaalub keskkooli ajal ühte vahetusaastat välismaal ja teab, et jääb seetõttu kooli veel aasta maha, aga teda see ei häiri. Ma ei oska hetkel välja tuua ühtegi negatiivset poolt selles, et sügisel sündinud laps läheb kooli nõutust aasta hiljem.
Seda ei otsusta mitte lapsevanem, vaid nõustamiskomisjon.
Esmane ja lõplik otsustaja on ikkagi lapsevanem. Nõustamiskomisjoni otsus ei ole seadus ja vanem teeb nii Rajaleidjasse minnes kui nende nõu kuulates või mitte, oma otsuse iseseisvalt.
Kui koolipikendust soovitatakse, on lapsel ilmselt siiski väike mahajäämus mingis aspektis, loomulikult on tõenäolisem, et selliseid lapsi on rohkem suvel sündinute seas, sest sügisel sündinud laps, kes on arengust pea aasta maas, on siiski kooliküps. Aga see ei tähenda, et enamik suvel sündinud poisslapsi ei oleks kooliküpsed.
Selline mahajäämus ei ole ju mingi häbiasi, tavaliselt tasandub see aastatega ning laps saab suurepäraselt elus hakkama, aga lapselegi tuleks kasuks, kui ema siiski tunnistaks seda mahajäämust ning toetaks last nendes aspektides, mitte ei raiuks, et tema laps on täiesti normaalse arenguga.
no konkreetselt minu laps tegi nii õigel kui ka pikenduse aastal mõlemad koolivalmiduse testid maksimumpunktidele. samas luges ta juba viieselt raamatuid ja arvutas 20 piires – kas ma oleks pidanud ta siis viieselt kooli panema, sest seda on rohkem kui kooliminejalt nõutakse? praegu koolis õpib viitele, tegeleb hobidega ja on oma eluga väga rahul. kool on olnud algusest peale tore koht, hinded head ja õppida pole palju vaja, sest asjad jäävad niisama meelde.
lasteaiaõpetajate veenmine, et nad toetaksid koolipikendust, oli tõesti väga raske ning iseloomustus oli lõpuks umbes 3 rida. seevastu psühhiaater oli väga toetav ning ütles, et kui kahtlete, ärge pange veel kooli, neid probleeme liiga vara kooli pandutega pole vaja ei koolile ega kodule ega ühiskonnale. tal pidi olema piisavalt patsiente, kelle ainus probleem on see, et laps pole veel emotsionaalselt valmis selleks, mida ta tegema peab.
miks peab laps aastaid tasanduma, kui on võimalik ta aasta hiljem kooli panna ning sellega paljusid probleeme ennetada? mis eduelamust koolist saab, kui oled kehalises enamikust peajagu lühem ja jooksjaterivi lõpus? kui teised on 10 kuud kauem saanud lugemist ja arvutamist õppida ja harjutada ainult seetõttu, et nad on sust vanemad?
lapsele tuleb elus kasuks see, kui ta kogeb edu ning saab sellest eneseusku juurde, et ta on tubli ja tuleb kõigega toime. see pidev ponnistamine, et keskmiste hulgas püsida ja tasanduda hävitab paljudel hoopis eneseusu ning annab terveks eluks negatiivse alguse.
koolivalmidusel hinnatakse lisaks oskustele ka emotsionaalset ja sotsiaalset poolt ning need 2 on elus hakkamasaamises olulisemad kui esimene. paraku on need 2 aga tihedalt seotud vanusega ning selleks ongi võimalik koolipikendust kasutada
Kui koolipikendust soovitatakse, on lapsel ilmselt siiski väike mahajäämus mingis aspektis, loomulikult on tõenäolisem, et selliseid lapsi on rohkem suvel sündinute seas, sest sügisel sündinud laps, kes on arengust pea aasta maas, on siiski kooliküps. Aga see ei tähenda, et enamik suvel sündinud poisslapsi ei oleks kooliküpsed.
Selline mahajäämus ei ole ju mingi häbiasi, tavaliselt tasandub see aastatega ning laps saab suurepäraselt elus hakkama, aga lapselegi tuleks kasuks, kui ema siiski tunnistaks seda mahajäämust ning toetaks last nendes aspektides, mitte ei raiuks, et tema laps on täiesti normaalse arenguga.
no konkreetselt minu laps tegi nii õigel kui ka pikenduse aastal mõlemad koolivalmiduse testid maksimumpunktidele. samas luges ta juba viieselt raamatuid ja arvutas 20 piires – kas ma oleks pidanud ta siis viieselt kooli panema, sest seda on rohkem kui kooliminejalt nõutakse? praegu koolis õpib viitele, tegeleb hobidega ja on oma eluga väga rahul. kool on olnud algusest peale tore koht, hinded head ja õppida pole palju vaja, sest asjad jäävad niisama meelde.
lasteaiaõpetajate veenmine, et nad toetaksid koolipikendust, oli tõesti väga raske ning iseloomustus oli lõpuks umbes 3 rida. seevastu psühhiaater oli väga toetav ning ütles, et kui kahtlete, ärge pange veel kooli, neid probleeme liiga vara kooli pandutega pole vaja ei koolile ega kodule ega ühiskonnale. tal pidi olema piisavalt patsiente, kelle ainus probleem on see, et laps pole veel emotsionaalselt valmis selleks, mida ta tegema peab.
miks peab laps aastaid tasanduma, kui on võimalik ta aasta hiljem kooli panna ning sellega paljusid probleeme ennetada? mis eduelamust koolist saab, kui oled kehalises enamikust peajagu lühem ja jooksjaterivi lõpus? kui teised on 10 kuud kauem saanud lugemist ja arvutamist õppida ja harjutada ainult seetõttu, et nad on sust vanemad?
lapsele tuleb elus kasuks see, kui ta kogeb edu ning saab sellest eneseusku juurde, et ta on tubli ja tuleb kõigega toime. see pidev ponnistamine, et keskmiste hulgas püsida ja tasanduda hävitab paljudel hoopis eneseusu ning annab terveks eluks negatiivse alguse.
koolivalmidusel hinnatakse lisaks oskustele ka emotsionaalset ja sotsiaalset poolt ning need 2 on elus hakkamasaamises olulisemad kui esimene. paraku on need 2 aga tihedalt seotud vanusega ning selleks ongi võimalik koolipikendust kasutada
Sa räägid ju iseendale vastu. Kas siis laps oli testide järgi emotsionaalselt ja sotsiaalselt küps kooli minema või mitte? Seda ma räägin ju ka kogu aeg, et akadeemiline võimekus ei ole ainus asi, mille järgi lapse arengut hinnatakse, st see tark ja tubli laps võib olla siiski eakaaslastega võrreldes arengus maha jäänud just sotsiaalselt/emotsionaalselt. Loomulikult on need seotud vanusega, aga täiesti tavapärase, normaalse arenguga laps on siiski kooliminekueaks kooliks valmis. Ka juuli-september sündinud poisid.
Ka psühhiaatril pidi olema ju mingi põhjus, vähemalt paberil, mille alusel koolipikendust saite. Ei olnud tollal vähemalt veel võimalik saada pikendust ainult selle pärast, et tegemist on suvel sündinud poisiga. Pidi olema ju mingisugune haigus või arenguhäire. Või esitas psühhiaater valeandmeid?
Muuseas keegi on ikka klassis kõige väiksem, keegi on kõige aeglasem, keegi kõige nõrgem. Ega kõik temast seal ju 10 kuud vanemad pole! ja anda oma lapsele eduelamus läbi selle, et ta teistest lihtsalt vanem on, ja selleks lausa koolipikendust nõuda – mõtle nüüd ise, mis siis juhtuks, kui kõik seda tegema hakkaks. Paneme kõik lapsed 8-aastaselt kooli!
Aga kumb siis on – kas käisid võimukalt igal pool pikendust nõudmas, et su tupsununnukene ei peaks kehalises rivi lõpus olema või oli laps siiski eakaaslastest veidi arengus maha jäänud? Ma ise usun siiski viimast, aga miks sa siis seda nii tugevalt eitad ja üritad siin selgeks teha, et normaalsed suvel sündinud poisslapsed ei olegi kooliküpsed ja enamik spetsialiste on õelad või rumalad, et suvel sündinud poisse üldse nii vara kooli sunnitakse.
nõudsingi võimukalt igal pool, eriti lasteaias. psühhiaatriga oli tegelikult lihtne, sest tema jagas minu arvamust, et aasta puhkust tuleb väiksemat kasvu rahulikule poisile kasuks, et ta ei peaks koolidžunglis oma koha eest veel võitlema hakkama. oma töös nägevat ta palju neid, kes vajanuks enne kooli veel kasvamiseks aega, aga kuna läksid nende jaoks vara (st õiges vanuses) kooli, siis on nad hiljem hädas ja tema vastuvõtul.
miks ma peaks oma lapse muretut lapsepõlve pea aasta võrra lühendama võrreldes paljude tema sõpradega, kui seda on võimalus koolipikendusega muuta? õppida ja töötada jõuab ta veel aastakümneid, muretut lapsepõlve rohkem ei saa. oleks ta paar kuud hiljem sündinud, ei tekikski seda küsimust, millal kooli minna.
see, kes kui vanalt lapse kooli paneb, on igaühe oma otsus. ma tean ka ema, kes pani oma oktoobris sündinud rüblikust poja kuueselt kooli ja põhjendas seda sellega, et tema ei jaksa lapsega maid jagada, koolis aga on karmim kord kui lasteaias, las siis läheb juba kooli, äkki hakkab rohkem ka tema sõna kuulama. igaühe oma valik.
kooliküpsus koosneb nii intellektuaalsest, emotsionaalsest kui ka sotsiaalsest aspektist ning kõik need 3 peaksid olema kooliks valmis. lasteaedades tehtavad koolivalmiduse testid mõõtsid vähemalt tollal vaid intellektuaalset osa. emotsionaalne ja sotsiaalne pool aga tulevad ajaga. tuttav algklassiõpetaja räägib igal sügisel, kuidas pea igasse klassi trehvab paar last, kes esimesed nädalad nutetud silmadega kooli tulevad. loe kasvõi siitsamast rubriigist lastest, kes ei taha kooli minna või õppida ning nutavad kodus, sest nad pole selleks valmis. palju karmim on laps hiljem klassi kordama jätta, kui ilmneb, et tal probleemid, võrreldes koolipikendusega.
Koolipikendusega lapsed võivad osutuda ka hiljem oma klassis osadest poolteist aastat vanemateks. Tihti pannakse oktoobris-novembris-detsembris sündinud lapsed aasta varem kooli. Ja siis hakkavad need vanemad lapsed igavusest kiusama, sest ühist keelt võib olla raske leida ja enamus klassist ka õppimise osas alles õpib korralikult lugema.
Enda lapse klassis olid kiusajateks just aasta vanemad poisid.
Koolipikendusega lapsed võivad osutuda ka hiljem oma klassis osadest poolteist aastat vanemateks. Tihti pannakse oktoobris-novembris-detsembris sündinud lapsed aasta varem kooli. Ja siis hakkavad need vanemad lapsed igavusest kiusama, sest ühist keelt võib olla raske leida ja enamus klassist ka õppimise osas alles õpib korralikult lugema.
Enda lapse klassis olid kiusajateks just aasta vanemad poisid.
Miks on vaja lapsi varem kooli panna? Kuhu kiire on?
Koolipikendusega lapsed võivad osutuda ka hiljem oma klassis osadest poolteist aastat vanemateks. Tihti pannakse oktoobris-novembris-detsembris sündinud lapsed aasta varem kooli. Ja siis hakkavad need vanemad lapsed igavusest kiusama, sest ühist keelt võib olla raske leida ja enamus klassist ka õppimise osas alles õpib korralikult lugema.
Enda lapse klassis olid kiusajateks just aasta vanemad poisid.
Miks on vaja lapsi varem kooli panna? Kuhu kiire on?
Mina kavatsen oma kevadepoisi aasta varem kooli panna (Rajaleidjasse juba aeg pandud), et pääseks ometi sellest nõmedast lasteaias magamisest. Kooliküps on ta ainult nii palju, et loeb trükitähti ja arvutab 20 piires. Pikkust oli juba 5-aastaselt 1.25 ja sotsiaalselt on ka aktiivne suhtleja. Püsivust pole, käelised oskused on kah nõrgavõitu, kui miski ei meeldi, siis kaasa ei tee (nt muusikatunnis lasteaias enamikke laule kaasa ei laula). Kui seda magamist lasteaias poleks, siis kooli veel ei paneks, aga…
Mina kavatsen oma kevadepoisi aasta varem kooli panna (Rajaleidjasse juba aeg pandud), et pääseks ometi sellest nõmedast lasteaias magamisest. Kooliküps on ta ainult nii palju, et loeb trükitähti ja arvutab 20 piires. Pikkust oli juba 5-aastaselt 1.25 ja sotsiaalselt on ka aktiivne suhtleja. Püsivust pole, käelised oskused on kah nõrgavõitu, kui miski ei meeldi, siis kaasa ei tee (nt muusikatunnis lasteaias enamikke laule kaasa ei laula). Kui seda magamist lasteaias poleks, siis kooli veel ei paneks, aga…
Ehk siis sa ütled, et laps saab kevadel 6 ja läheb sügisel kooli?
Minu koolipikendusega laps ei tahtnud ka lasteaias magada ja sättisin oma töö nii, et sain ta lasteaiast kl 13 ära tuua. Kui enda töö ei võimalda, siis äkki isa, vanaema, mõni pensionärist tädi külapealt või keegi muu? Esimeses klassis lõppevad tunnid ju nagunii lõuna ajal ja siis oleks laps nagunii üksi?
Mina kavatsen oma kevadepoisi aasta varem kooli panna (Rajaleidjasse juba aeg pandud), et pääseks ometi sellest nõmedast lasteaias magamisest. Kooliküps on ta ainult nii palju, et loeb trükitähti ja arvutab 20 piires. Pikkust oli juba 5-aastaselt 1.25 ja sotsiaalselt on ka aktiivne suhtleja. Püsivust pole, käelised oskused on kah nõrgavõitu, kui miski ei meeldi, siis kaasa ei tee (nt muusikatunnis lasteaias enamikke laule kaasa ei laula). Kui seda magamist lasteaias poleks, siis kooli veel ei paneks, aga…
Ehk siis sa ütled, et laps saab kevadel 6 ja läheb sügisel kooli?
Minu koolipikendusega laps ei tahtnud ka lasteaias magada ja sättisin oma töö nii, et sain ta lasteaiast kl 13 ära tuua. Kui enda töö ei võimalda, siis äkki isa, vanaema, mõni pensionärist tädi külapealt või keegi muu? Esimeses klassis lõppevad tunnid ju nagunii lõuna ajal ja siis oleks laps nagunii üksi?
Jah, laps saab kevadel 6. Minul ei ole võimalik keset tööpäeva töölt ära tulla. Samuti ei ole mul ühtegi tuttavat, kes oleks valmis seda tegema. On paar beebiga kodust ema, aga iga päev ei ole nad ilmselt valmis mu last lasteaiast ära tooma. Koolis on pikapäevarühm ja huviringid, lapsel ei oleks vajadust peale kooli lõunast saadik üksi kodus olla. Ainult mõni tund jääks tal üksi veeta. Kool on kodust jalutuskäigu kaugusel, äraeksimisvõimalust pole, naabripoiss läheb samasse kooli, eks nad koos hakkavad ehk minema-tulema.
Koolipikendusega lapsed võivad osutuda ka hiljem oma klassis osadest poolteist aastat vanemateks. Tihti pannakse oktoobris-novembris-detsembris sündinud lapsed aasta varem kooli. Ja siis hakkavad need vanemad lapsed igavusest kiusama, sest ühist keelt võib olla raske leida ja enamus klassist ka õppimise osas alles õpib korralikult lugema.
Enda lapse klassis olid kiusajateks just aasta vanemad poisid.
Kiusamine sõltub ikka hoopis muudest asjadest, kui vanus. Mina ei pannud oma okt sündinud last varem kooli, sest ei viitsinud koolijamaga tegelema hakata ja ei kahetse ka. Kool on sotsiaalselt väga väsitav koht.
Kindlasti ei mõjuta vanus õpimotivatsiooni.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
