Teema: Koolis magustoidu keelamine

Jah, mina küsiks selgitust ja avaldaks nördimust. Õpetajal pole õigus last karistuseks näljas hoida.

Njah, mul oli lasteaias samasugune söögitädi ja kodus samasugune vanaema. Tagantjärele olen neile tänulik, sest nad õpetasid mind (ja tervet mu rühma) söögiga mitte pirtsutama.

Vastlakukli äravõtmine on muidugi nõme, sest lisaks magustoidule on sel ka suur emotsionaalne väärtus. Rosinakissellist ilmajätmine oleks ikka tese maiguga.

meil jällegi õpetaja ei vaatagi mis söökla stoimub ja seega julgemad joovad 4 mahla ja soolast ei söö. mõned jäävad selle tõttu mahlast ilma.

Ma kysiks õpetajalt või sellelt kes keelas, et kas tema tõesti ise sööb kõiki toite mida pakutakse.

halvasti suhtuksin, räägitakse küll, et lapse kasvatamine on kodu ülesanne, aga mingil põhjusel tulevad need kõige vildakamad kättemaksu maigulised kassvatused ikka koolist mõne kibestunud õpetaja poolt.

ei jätaks asja nii. seesama õpetaja saab õppetunni ja maksab kinni selle vastlakukli.

Aga nüüd tulekski viisakalt õpetaja poole pöörduda ja selgitada, et laps tõepoolest ei söö hernesuppi ja kuna kuklit ei lubatud, jäigi laps terveks päevaks tühja kõhuga. Pluss siia juurde asjaolu, et täna oli vastlapäev ja iga laps on kukli ära teeninud, sööb ta suppi või ei. Ja õpetajale tagasisidet andes teeb ta ehk omad järeldused ja vast selline asi edaspidi ei kordu.

elenna – sa kiidad õpetaja käitumise siis täiesti õigeks? Et laps 00% ise süüdi, et kuklist ilma jäi?
Mõned lihtsalt ei suuda mingit toiduainet süüa – tekib okserefleks. On siis tore söögilauas kõik täis oksendada? Ka mina ei suuda mõningaid asju süüa.
Emal on täielik õigus õpetaja käest aru pärida, kui miskit mõistetamatuks jäi.

Ja tõesti – kuhu sai see kukkel?

Mitte kellelgi pole õigust sundida inimest midagi sööma. Kas ise sööte absoluutselt kõike, mis teile ette tuuakse? Isegi kui see toit muidu teile maitseb, aga sel päeval nt pole maitse üldse see, mida ootasite ja mida selle söögi all mõistetakse? Kõik ei ole ja EI pea olema ühesuguse maitsemeelega. Samuti, nagu kokk ei suuda alati ette näha, mida süüakse ja mida mitte. Selle pärast peabki olema alati valikuvõimalus!

Kindlasti räägiksin õpetajaga ja küsiksin üle, kuidas asi käis, tegelikult. Ja kui asi tõesti nii oli, et lapsel ei lubatud süüa magustoitu, kui suppi ei söö, siis teeksin õpetajale kirjaliku avalduse, et minu lapsel lubataks süüa ainult magustoitu, kui ta sel päeval muud süüa ei saa. Lihtsalt, et ei tekiks selliseid vahejuhtumeid. Me ei ela enam NLiidus, kus ainult partei ja köögiabiline teadsid, mis on lapsele hea. Ja see pole koht, kus hakata diskuteerima teemal, kas \”laps peab kõike sööma\” ja \”see on ju nii kasulik\”.

Loomulikult oleks ma pahane. Kes selle sinu lapse vastlakukli siis omale sai?

Palju õnne lapsele, kes teab täpselt, kes ja kus ta on, \”laps räägib siis kui kana pissib\” ja oma arvamuse võib ta… Oldud seal, nähtud.
Ja mida siis kool (ja nagu ka välja tuleb – lapsevanem) selle sundsöömisega õpetab/kasvatab – et tugevamal on õigus?

Räägime ikka.

Kui laps teatud toitu ei söö (mitte ainult täna vaid üldse, ei koolis ega kodus), siis jätta laps ilma ka leivast, magustoidust(sel korral kuklist), joogist tähendab seda, et laps on koolipäeva söömata
ja
see pole õige.

Olen ise sellise lapse vanem, kellel teatud toiduaine tekitas lausa okserefleksi. Paraku. Ta ei pirtsutanud, jonninud vms vaid tõepoolest ei saanudki seda süüa. Sai lasteaias ja koolis ära räägitud ja keegi ei pahanda ega nõua.

Kindlasti olnuks võimalik lapsega rääkida:selgitada välja, kas ei maitse, täna ei soovi, st äkki nõus proovima või ta ei söögi kunagi hernesuppi või ei söö keedetud porgandit või pekitükke, soovitada süüa leiba, sest muidu on kõht tühi ja näiteks paluda kukliga oodata kuni teistel supp söödud.

Resoluutne teade, et kui suppi ei söö siis kuklit ei saa ei lahendanud küll midagi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] – sa kiidad õpetaja käitumise siis täiesti õigeks? Et laps 00% ise süüdi, et kuklist ilma jäi?
Mõned lihtsalt ei suuda mingit toiduainet süüa – tekib okserefleks. On siis tore söögilauas kõik täis oksendada? Ka mina ei suuda mõningaid asju süüa.[/tsitaat]Ma ei saa õpetaja käitumist õigeks/valeks hinnata, sest ei tea, kuidas ta käitus. Last pole ma süüdlaseks nimetanud. Kõik inimesed saavad mõnikord lausest teisiti aru, kui ütleja mõtles.
Teemaalgataja kinnitab, et sööma sundimist ei olnud ju!
Kui lapsel on selline vastumeelsus millegi vastu või allergia, siis peaks lapsevanem sellest klassijuhatajale teatama juba õppeaasta alguses.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olin ise algkoolis selline laps, kes ei suutnud kõiki asju koolisööklas süüa, siiamaani meenutan jäledusega õlis ujuvat imeliku maitsega kotletti, mille lihtsalt sisse pigistasin, sest sööklast muidu ära ei lubatud. Ma ei pea sellist sundimist, ka kaudset (et magustoitu ei saa, kui soolast toitu pole söödud, antud juhul), õigeks. See ei pane ka toitu austama, pigem vastupidi. Olgu mainitud, et ma olin muidu hea isuga laps, põhimõtteliselt ei pirtsutanud eriti millegagi, aga koolitoit oli vist siis tõesti ikka nii sant tookord (1980. aastad, eks tooraine oli ka teine mõnikord, kui just söömiseks kõlbas vist…), et ei läinud ka mulle. Sama lugu hernesupiga – see võib tekitada ka hilisemaid vaevusi õrnema seedesüsteemiga lapsel, rääkimata selle toidu spetsiifilisusest. [/tsitaat]

Lapsele ilmselt ei maitse hernesupp ja mulle tuli meelde oma lasteaia aeg (1977-1982)kui sunniti sööma munaputru ,munahüüvet,lumapallisuppi -oehh . Ja terve elu jälestan neid toite .
Kuhu õpetaja lapse vastlakukli siis pani ,sõi ise ära ? Mina pöörduks õpetaja poole selles küsimuses .

Lihtsalt küsin ka. Kõik siinkirjutajad tunnevad muret, kuhu see vastlakukkel siis sai, kui laps seda ei saanud? Aga kuhu sai hernesupp? Selle maksab ka ju keegi kinni ja kuhu see sai?
Teiseks, kui laps ei saanud kuklit ja pidi sellepärast tühja kõhuga koolis olema, siis see on küll hale vabandus. Lapsel oli võimalus oma kõht täis süüa, aga seda ta teha ei soovinud.

[small]janjaanus kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lihtsalt küsin ka. Kõik siinkirjutajad tunnevad muret, kuhu see vastlakukkel siis sai, kui laps seda ei saanud? Aga kuhu sai hernesupp? Selle maksab ka ju keegi kinni ja kuhu see sai?
Teiseks, kui laps ei saanud kuklit ja pidi sellepärast tühja kõhuga koolis olema, siis see on küll hale vabandus. Lapsel oli võimalus oma kõht täis süüa, aga seda ta teha ei soovinud. [/tsitaat]

siin on justkui väike vahe, kas \”kuhugi\” kaob lastest üle jäänud supp, millele keegi ei pretendeeri, või viib keegi koju karbiga kukleid, mida lastele lihtsalt ei antudki. kuklid ei jäänud üle, lapsed tahtsid neid.

ja teiseks: sinu asi ei ole siin otsustada, mida kellegi laps sööma peab. kui oli ette nähtud supp ja kukkel, tulnuks lapsele ka mõlemad toidud kätte anda. see on lapse enda asi, mida ta sööb ja mida mitte. sina ei ole siin ütleja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina kirjutaks kindlasti. Mis õigust on õpetajal sellist nõudmist esitada?
Minu laps ei söögi hernestest ja ubadest toite kuna tekitab allergiat. Laps ise teab seda ja ei söö neid toite. Õpetajale ma pole seda kunagi öelnud, sest koolilaps peab oskama ise valikuid teha.[/tsitaat]Kui laps ise valikuid peab tegema, siis tuleks õpetada ta ka valikuid põhjendama (miks ei söö) ja võimalike tagajärgedega (muu toit või tühi kõht) leppima.
Sina/laps võite tingimusi seada ilma õpetajale ütlemata, aga õpetaja ei tohi nõuda, kuigi ta ei tea põhjust?!