Teema: Koolis pannakse nurka!?

[small]evet kirjutas:[/small]
[tsitaat]kui minu last keegi koolis nurka paneb- saab ta karistada. mitte kellelgi ei ole õigus minu last avalikult häbistada selle eest,et ta noor ja rumal on, mitte sõjaväelane.
kahju, et nii mõnegi inimese jaoks on laps võrreldes täiskasvanu tööajaga, nii tähtsusetu. lapse hing ja areng.

eelkirjutanule- palun, kui sa leiad, et sinu lapsest võib kasvada inimene, kes on harjunud ,et iga eneseavalduse eest pannakse häbiposti- palun, keegi ei keela. õnneks on juba vanemaid, kes väärtustavad oma lapse vaimset tervist ning ei lase neid avalikult häbistada.ning on loota, et kasvab uus põlvkond inimesi- need , kes väärtusavad teisi ja iseennast ilma , et nad selle eest karistada saaks või karistama peaks.[/tsitaat]

Vastupidi – kui ema arvab, et ta läheb kooli karistama selle eest, et tema tütrel ei lubatudki tundi segada sosistamisega, siis ei kasva tema kodus kindlasti inimesi, kes ennast ja teisi väärtustavad. Tema kodus kasvavad ülbikud, kelle arvates neil on õigused ja teistel kohustused.

Ja mis väide see üldse on, et \”enda ja teiste väärtustamise eest saab karistada\”? Keda see tunnis lobisev laps väärtustab peale iseenda? Oma pinginaabrit? Ülejäänud klassi, kes tahaks õppida? Õpetajat, kes tahaks õpetada?

Mu lapsed on koolieelikud ja on aru saanud, et teiste jutule vahelesegamine näitab lugupidamatust, mitte ei ole \”eneseväljendus\”.

Ei ole nunnu ja lahe, kui teie väikelaps vabaõhukontserdil lavale ronib. Ei ole nunnu ja lahe, kui 4. klassi õpilane pinginaabriga süütult sosistab. Ei ole nunnu ja lahe, kui seesama tütarlaps 9. klassis õpsile sisistab: \”Käi p…., vanamutt!\”, aga kodus emmele nutab, kuidas talle jälle liiga tehti, kui järgneb karistus ja suhteliselt karm.

Ei ole nunnu, kui teie laps teeb, mis talle pähe tuleb ja kus aga tuleb, ikka \”eneseväljenduse\” sildi all ja kõik ümbritsevad peavad selle välja kannatama ja kohe rõõmuga.

Mina oma lastest kasvatan kodanikud, kes just nimelt oskavad ka TEISI inimesi austada, mitte leida, et nende inimõigus on tundi segada. Ja loomulikult ei pane ma neid iga eneseväljenduse eest häbiposti. Karistatakse tegude eest, mis on selgelt valed ja mille kohta inimene teab, et need on valed, sest seda on talle eelnevalt piisavalt selgitatud. Kiidetakse teistsuguste tegude eest. Eneseväljenduseks valitakse sobiv koht ja aeg.

Ja inimesed, kelle lapsed on nii noored ja rumalad, et ei suuda alluda koolikorrale, peaksidki oma lapsi kodus õpetama. Ka need võivad oma lastele aineid kodus õpetada, kes ei ole suutnud õpetada kollektiivis käitumist.

Et neli aastat koolipinki nühitud, aga pole aru saanud, et tunni ajal ei lobiseta? Uskumatud vanemad sel juhul.

ka minul on koolilaps, suisa mõned neist käivad koolis. ja õnneks on normaalsed õpetajad. ühe lapsega oli samas vanuses probleem- tunnis käitumine. istusime maha- klassijuhataja, mina , laps, sotsiaalpedagoog ning rääkisime omavahel. tegime lapsega mõned kokkulepped ning asi lahenes. laps peab õpetajat austama, mitte kartma ja põlgama. ja need lapsed, keda koolis nurka pannakse ,satuvad hiljem suurema tõenäosusega kuskile pahale teele või abivajajate nimekirja kuna karistus, mitte enese otsustusvõime, dikteerivad nende käitumise.

minu lapsed ei ropenda, õpivad, käivad trennis ja teevad ise otsuseid, sest nad on saanud neid alati teha vanemate suunamisel. kui neid on karistatud, siis mitte kunagi alandavalt ning alati kaasneb karistusega (näiteks arvutikeeld) arutelu, miks see vajalik on.

koolitöötajad on koolis tööl laste pärast, mitte vastupidi.

ning arvan, et see nurgas seisev laps karjub pigem mine p…-sse kui laps, kes ise saab otsustada- vahe on kas asju tehakse tarkuse või hirmu pärast

täiskasvanu on täiskasvanu ja välja kujunenud isik. ja vangla pole häbipost, vaid ühiskonnast isoleerimine, kuna isik ole ühiskonnale turvaline.

räägi lapsega

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ka täiskasvanuid pannakse häbiposti. Näiteks vanglasse sattumine või kergemal juhul roolijoodikuna lehte sattumine on häbipost.

Täiskasvanutega on täpselt nagu lastega – mõnda talitsebki ainult häbi ja hirm.

Mõni ei ole kooliajal kordagi nurgas seisnud, suurem osa pole ka pildiga lehes või Võsareporteris olnud. Kas on ikka nii, et kõik teised on nii kurjad, õelad ja kohutavad või võiks kõigepealt peeglisse vaadata ja küsida, mis ise valesti tehti?

Ning arvan, et see konkreetne tüdruk selle konkreetse õpetaja tunnis rohkem ei lobise küll. Nii et mismoodi nõrk või autoriteedita?[/tsitaat]
see on kõige jubedam postitus, mida olen lugenud.
õnneks ei tea ühtegi täiskasvanut, keda talitseb häbi ja hirm. ja kui sa tahad, et lapsi valitseks häbi ja hirm- selle ühiskonna nimi on totalitaarne.kus inimene ei mõtle, vaid teeb mida kästakse. ja juhtivad tunded on häbi ja hirm.

ning sellel õpetajal puudub igasugune autoriteet. ta on nõrk ja ilma autoriteedita, julgeb last, üht last karistada suhteliselt julmalt.

küsisin oma 12 aastaselt, mida tema oleks sellises situatsioonis teinud. ta ütles, et ta poleks nurka läinud. lihtsalt. oleks tahtnud teada, mida õpetaja (laps oleks tahtnud teada) selle peale teeb. ja et tal on hea meel, et neil selliseid nõmedaid õpetajaid pole, vaid kõik on \”normaalsed\”.

et mõne lapse puhul oleks siis see nii öelda \”autoriteetne\” õpetaja häbiposti jäänud, sest laps oleks ise mõelnud ja keeldunud end alandama. õpetaja järgmine käik oleks ju ikkagi kaebama joosta ja kaasata sotsiaaltegelased loosse.

õpilased austavad neid õpetajaid, kes vastavad samaga neile. igasugu minidiktaatoreid pole tegelikult kunagi austatud.

mina pöörduksin klassijuhataja või ükskõik kelle poole, sest see on õpetaja poolt kooli vägivald

[small]evet kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

see on kõige jubedam postitus, mida olen lugenud.
õnneks ei tea ühtegi täiskasvanut, keda talitseb häbi ja hirm. ja kui sa tahad, et lapsi valitseks häbi ja hirm- selle ühiskonna nimi on totalitaarne.kus inimene ei mõtle, vaid teeb mida kästakse. ja juhtivad tunded on häbi ja hirm.

ning sellel õpetajal puudub igasugune autoriteet. ta on nõrk ja ilma autoriteedita, julgeb last, üht last karistada suhteliselt julmalt.

küsisin oma 12 aastaselt, mida tema oleks sellises situatsioonis teinud. ta ütles, et ta poleks nurka läinud. lihtsalt. oleks tahtnud teada, mida õpetaja (laps oleks tahtnud teada) selle peale teeb. ja et tal on hea meel, et neil selliseid nõmedaid õpetajaid pole, vaid kõik on \”normaalsed\”.

et mõne lapse puhul oleks siis see nii öelda \”autoriteetne\” õpetaja häbiposti jäänud, sest laps oleks ise mõelnud ja keeldunud end alandama. õpetaja järgmine käik oleks ju ikkagi kaebama joosta ja kaasata sotsiaaltegelased loosse.

õpilased austavad neid õpetajaid, kes vastavad samaga neile. igasugu minidiktaatoreid pole tegelikult kunagi austatud.

mina pöörduksin klassijuhataja või ükskõik kelle poole, sest see on õpetaja poolt kooli vägivald[/tsitaat]

Paljud täiskasvanud ei varasta poest ainult sellepärast, et selle eest pannakse kinni. Töölt näppavad ja maksudega petavad küll, kui vahelejäämisoht on piisavalt väike.

Me kõik tunneme väga paljusid selliseid tegelasi.

Ja kui 12-aastane õpetajaga läbivalt ülbitseb (ei allu tunnikorrale, ei lahku nõudmisel klassist), siis ei häbista tema hälbiv käitumine mitte
õpetajat, vaid seda last ja tema peret.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

[small]elenna kirjutas:[/small]

Jah, ma olen küllalt näinud emmesid, kel on oma tütardega \”nii usalduslik suhe\”. Saavad \”kõigest\” rääkida ausalt ja avameelselt jne. Ja siis ikkagi pöördub see laps lapsemuresse vms. Ja kui küsida, miks oma emale ei räägi, on vastuseks \”Ta ei saaks aru\”.
Sest see \”ausalt ja avameelselt\” tähendab \”minul, sinu emal, on õigus, sest ma olen vanem ja targem; ja me vestleme niikaua, kuni sa jääd minuga nõusse (=lapsepoolne järeldusele jõudmine). Muidugi ma kuulan su seisukohad ära, aga minul on õigus.\”
See suhtumine on ju siin portaaliski näha, pole midagi vaieldagi.

Meil oli omal ajal (70ndatel) lasteaias ühel hullul kasvatajal selline karistamise komme, et ulakas poiss pidi seisma teiste keskele, teised näitasid näpuga ja tegid \”häbi-häbi\”. Mul oli meeletult häbi olla seal ringis ja kaaslasele näpuga näidata, kuni ükskord ma lihtsalt läksin häbistatava poisi kõrvale ja tegin talle kalli. Pärast ma küsisin kodus emalt, et miks nii tehakse. Ma ei tea, kas mu ema rääkis kasvatajaga, aga igatahes see jaburus lõppes pärast ära. Selle kasvatajaga oli alati hull lärm rühmas, teisega oli palju mõnusam. See oli koolieelses rühmas. Üks vastikumaid mälestusi lapsepõlvest.
Teine vastik mälestus on koolist, kui ka üks autoriteedita õps, kelle tunnis alati lärmati, tahtis mu pinginaabri klassist välja saata. Samamoodi mingi ühe lause sosistamise pärast. Samal ajal kui mõned lausa röökisid tagapingis. Aga ju siis pinginaaber tundus hea, tagasihoidlik ohver, kellest jõud üle käib. Siis ma ka konkreetselt küsisin õpsilt, et mille eest tema. Pinginaaber nuttis ja lõpuks viskas õpetajat raamatuga. Ah, hirmus skandaal tuli, aga lõppkokkuvõttes see õpetaja vallandati. Minu ega pinginaabri käitumishinnet ei alandatud, kui kedagi peaks huvitama. Sügaval nõukaajal, kui kehvasti käituvatest lastest veel vanemate töökohti informeeriti.
Hullud saavadki võimutseda ju ainult siis, kui neile vastu ei hakata. Eks proovigu terve klassitäis lapsi naaberklassi nurka viia.
Ja ükski õpetaja pole autoriteet ainult sellepärast, et ta on õpetaja.

Ma ei tea ühtegi põhjust, miks ei või töövihiku täitmise ajal pinginaabriga vaikselt (asjakohasel teemal) sosistada.
Ja kas te siis tõesti koosolekutel või konverentsidel kunagi ei sosista naabriga? Isegi väljamaa professorid sosistavad. Näiteks kui ettekandes jääb midagi arusaamatuks, siis pöördud vaikselt naabri poole. Kui ta parasjagu ei saa hetkeks sind kuulata, siis annab märku. Normaalne. Sotsiaalne oskus seegi. Ma pole veel ühelgi sosinavabal konverentsil viibinud, ja kordagi pole näinud, et ettekande pidaja sellest solvuks.
Laps võib-olla ei oska alati sobivaimat sosistamishetke valida, võib-olla ka ei oska veel oma hääle valjust täpselt hinnata. Aga et nurka selle eest? See nurka viimine segas teisi päris kindlasti rohkem kui tüdruku sosin.
Imelik, et klassikaaslastest keegi ei protestinud.

Head miinustamist ;)[/tsitaat]
🙂 mõtlesin juba, et nagu minu mälestused. Minu pinginaaber viskas ka õpetajat raamatuga, nutma vist ei hakanud, aga tormas klassist välja. Põhjuseks oli küll see, et mina laisk laps tegin tunnis järgmise tunni koduseid töid, raamatuid kandsime pinginaabriga kaasas kahe peale. Õpetaja nägi seda ja võttis järgmise tunni raamatu ära, õnnetuseks oli see pinginaabri raamat, kes läks närvi ja viskas lõpuks õpetajat tema enda aine raamatuga. Minu õpetaja ehmatas sellest ise ka ära ja saatis mind pinginaabrit rahustama. Käitumishinnet kellelgi ei alandatud, küll muutus mul poole õppeaasta pealt see aine viiest \”vaevalt kolmeks\”.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]evet kirjutas:[/small]

Paljud täiskasvanud ei varasta poest ainult sellepärast, et selle eest pannakse kinni. Töölt näppavad ja maksudega petavad küll, kui vahelejäämisoht on piisavalt väike.

Me kõik tunneme väga paljusid selliseid tegelasi.

Ja kui 12-aastane õpetajaga läbivalt ülbitseb (ei allu tunnikorrale, ei lahku nõudmisel klassist), siis ei häbista tema hälbiv käitumine mitte
õpetajat, vaid seda last ja tema peret.[/tsitaat]

varastavad töölt ja mujalt need, kes elavad mitte südamehääle , vaid hirmuhääle järgi.

ja minu laps pole hälbega, vaid enesekindel neiu, kes ei lase end ega oma sõpru alandada.kahju, et normaalseks loetakse neid, kes ei kaitse ennast autoritaaride vastu või keda kodu ei kaitse.
P.S. jutt polnud klassist välja saatmisest, vaid nurka panekust (klassist välja saatmine pole häbiposti panek nagu nurk on).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen sellel teemal mõelnud, natuke lugenud, natuke õppinud ja oman ka kogemust. Tean, et mida lapsed neist õpetajatest arvavad.

Aga tegelikult hakkas mind huvitama, et mida õpetajad ise arvavad. Ma ei hakanud eraldi teemat tegema. Aga huvitaks, et mida arvab õpetaja oma kolleegist, kes kasutab korrale kutsumiseks (teise klassi) nurka panemist (ma võin lisada kriiskava kõneviisi, käsivarre pigistamise ja kätekõverduste tegemise kooli koridoris). [/tsitaat]
Ei arva hästi. Samas teadmata kõiki fakte, ei hakka hinnangut õpetaja käitumisele andma.

[small]evet kirjutas:[/small]
[tsitaat]kui minu last keegi koolis nurka paneb- saab ta karistada. mitte kellelgi ei ole õigus minu last avalikult häbistada selle eest,et ta noor ja rumal on, mitte sõjaväelane.
kahju, et nii mõnegi inimese jaoks on laps võrreldes täiskasvanu tööajaga, nii tähtsusetu. lapse hing ja areng.

eelkirjutanule- palun, kui sa leiad, et sinu lapsest võib kasvada inimene, kes on harjunud ,et iga eneseavalduse eest pannakse häbiposti- palun, keegi ei keela. õnneks on juba vanemaid, kes väärtustavad oma lapse vaimset tervist ning ei lase neid avalikult häbistada.ning on loota, et kasvab uus põlvkond inimesi- need , kes väärtusavad teisi ja iseennast ilma , et nad selle eest karistada saaks või karistama peaks.[/tsitaat]

Lugesin teemat mõeldes, kas teemaalgataja on päriselt olemas?
Minu laps, tema klassi- ja koolikaaslased esinesid täna vanematele. Minul läks kontserdist väga palju kaduma, sest selja taha sattusid istuma kaks naisterahvast kes tegelesid usinalt eneseväljendamisega… issand ma pole sind nii ammu näinud, kas sa seda ja seda oled näinud, mis sul aias õitseb jne. jne. Nad ju AINULT sosistasid kuid mina oleksin neid hea meelega näinud lahkumas(nurgas seismas). Mina soovin, et minu laps saaks koolis omandada teadmisi, mitte jälgida kellegi eneseväljendusi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Newton kirjutas:[/small]

Olen täheldanud samasuguseid elevil lapsevanemaid nii lasteaiapidudel kui koolis, teatris, kinos, kontserdil. Vahel aitab, kui korraks pead pöörata ja neile lihtsalt otsa vaadata. Alati aitab, kui naeratades sosistada, et vabandust, ma ei kuule esinejaid.
Kui emotsionaalsed naisterahvad üle pika aja kohtuvad, võib tõesti juhtuda, et nad kõik muu unustavad.
Aga enne vihast lõhki minemist tasub suu lahti teha.[/tsitaat]
Ma ei öelnud midagi, sellel lihtsal põhjusel, et peale minu ja nende oli sellel kontserdil veel teisi, siis oleks minu sosistatud laused olnud nende omadele veel lisaks. Aga nii multifunktsionaalne ma ka pole, et samaaegselt vihast lõhki minna ja üritada püüda killukesi laste laulmisest. Valisin viimase.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga see kirjutis on vist reaktsioon inimesele, kes rääkis, kui palju on ta käinud konverentsidel, ja rõhutas, et pole kunagi olnud ettekannete ajal saalis vaikust, sest professorid saalis peavad kogu aeg ametialast infot vahetama (ja seda kindlasti just saalis, ettekannetele \”taustaks\”).
[/tsitaat]

Eieiei, ei mingit pidevat taustasosinat, sosinal lobisevad sõbrannad ja üksikuid repliike poetavad professorid on midagi muud. Ühelgi konverentsil pole kellegi sosistamine häirinud, aga koolipidudel lobisevad lapsevanemad on häirinud küll, sest nad ei peagi vahet ja nende jutt on emotsionaalne, seega hääle tämber ja valjus raskemini kontrollitavad. Professor küsib näiteks: \”What does it mean – sosin,\” saab naabrilt ühesõnalise vastuse \”whisper\”, noogutab tänulikult peaga ja kuulab edasi, saanud hädavajaliku info edasise mõistmiseks. Natukese aja pärast teises saali otsas keegi sosistab korraks midagi muud jne. Seda isegi ei märka õieti, kui spetsiaalselt ringi ei vahi.

Siinses teemaalgatuses oli ka juttu üksikust sosinal esitatud repliigist, mitte pinginaabrid ei jutustanud ohjeldamatult. Isegi kui tolle tüdruku sosin oli liiga vali, oleks tulnud sellele lihtsalt viisakalt ja vaikselt tähelepanu juhtida ja kõik. Et ta õpiks paremini sosistama. Sosistatakse nagunii.
Oma kooliajast mäletan küllalt ka selliseid juhtumeid, kus üks pinginaabritest kaebas teise peale, et too liiga palju sosistab ega lase õpetajat kuulata. Kui tahetakse õpetajat kuulata, siis ollakse vait ka, mitte ei aeta sõbranna-juttu. Aga pinginaabrile korraks sosinal midagi asjassepuutuvat öelda ei tohiks küll olla suur patt (rõhutan, korraks). Sosin võib kaaslasi isegi vähem häirida. On suur vahe, kas Juku vehib käega ja esitab oma küsimuse kõigi kuuldes õpetajale või vaikselt pinginaabrile. Kui pinginaaber ka ei mõista vastata, vat siis võiks mõelda, et äkki on mõttekas oma küsimus kõigi kuuldes esitada, sest äkki teised ka ei saanud aru.
Kui te igasuguse sosistamise ära keelate lastel, siis jääbki omandamata oskus valida, et millal, kui palju ja mida tohib sosistada, ja võib-olla just nii need pidudel lobisevad tegelased tekkivadki. (Suhtumine \”Kui kedagi pole keelamas, siis järelikult tohib\”.)

miks täpselt peate te just vanemasse klassi saatmist lapse eneseväärikust alandavaks?

kummalisel kombel peaksin mina just nooremasse klassi saatmist lapse jaoks piinlikumaks, umbes nagu lasteaias käibiv \” kui sa …, siis viin su sõimerühma\”, tähenduses \”viin su sõimerühma, sest sinna sa oma käitumiselt kuulud\”.

vanemasse klassi saatmine teenib mu meelest pigem seda eesmärki, et mine vaata ja õpi, kuidas tunnis käituda tuleb. iseasi, et suht naiivne oleks vist arvata, et teismeliste klassis tunnis kord majas on. aga äkki viidi 12. klassi tundi?

Ja mis selles nurka panemises nii halba on? Minu arvates on see palju leebem karistus, kui vanemate kooli kutsumine või päevikusse märkuse kirjutamine.
Oleksin kooli ajal õnnelik olnud, kui mind oleks nurka pandud selle ühe märkuse asemel, mis ma kogu kooliaja jooksul sain.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kas need asjad on sinu jaoks samaväärsed, võrreldavad? minu jaoks nt mitte.[/tsitaat]

Ma ei hakkaks küll pingerida tegema. Kriiskav kõneviis on vast kõige leebem. Aga oi kuidas see laste silmis õpetaja autoriteedi alla tõmbab.

Ei saa ikka ütlemata (kirjutamata) olla.

Mina leian, et selle info põhjal ei saa üldse hinnangut anda ega seisukohta võtta. Kõik variandid on võimalikud. On võimalik, et last oli enne korduvalt keelatud. Aga on ka võimalik, et keegi teine/teised segasid enne korda ning õpetaja karikas sai täis, kui see tüdruk ütles esimest korda sosinal selle lause. On ka võimalik, et selle lapse lause oli esimene tunni segamine selles tunnis, kuid õpetaja oli enne juba pahas tujus.

Ma ei õigusta sosistamist, aga õpetaja, kes on autoriteetne, ei pane ühe sosina peale last nurka, vaid lahendab olukorra teisiti (selleks on erinevaid viise). Ühe sosina peale nurka panemine saavutab ainult hirmu varal valitsemise, autoritaarsuse.

Ma isegi ei ole põhimõtteliselt nurka panemise vastu, küll aga teise klassi nurka panemise vastu. Aga nurkapanemiseks peab olema VÄGA tõsine põhjus. Ühekordne sosistamine seda kindlasti ei ole.