Teema: Koolitarvete kogumine selverites.

Heategevusgruppides käib ka möll täie hooga. Postituse alguses palutakse lastele dresse, sellele järgneb nimekiri, mida kõike neljale lapsele vaja on ja postitus lõppeb sellega, et ka pereisa vajaks uusi jalatseid ja pereema uut mööblit.
Eks kooli algus ja jõulud ongi kaks aega kus paljulapselised hädalised aktiveeruvad. Ja kui juba küsida, siis ikka igaühele midagi.

Ei soovi ka annetada. Mul on oma lapsed toita ja katta, pole ka lihtne.

#3518599:

Siinkohal tekib juba uus küsimus, et miks oli nii palju lapsi vaja teha, kui hakkama ei saa eluga? Ma ei anneta kellelegi peale loomade varjupaiga.

110% samal arvamusel … enne sigima kukkumist oleks tõesti mõistlik perekonna majanduslik seisukord kriitilise pilguga üle vaadata. pakk kondoome oleks sellistele paras annetus 🙂

Kuue (täiskasvanud) lapse emana pean kahjuks tõdema, et see kampaania on alandav! Just nende perede suhtes, kes ise hakkama saavad, aga tänu sellistele “pisarakiskujatele” samuti halvustava suhtumise osaliseks saavad. Tõesti on lapsed meie endi valik ja ise peame oma valikutega ka elama, mitte oma raske elu üle kaeblema.

Kurjaks teeb ja kurvaks teeb…

Ei anneta. Lasteraha saavad ju juba 3 lapse pealt 500 euri + iga järgneva lapse pealt- kasutagu siis seda raha asjade ostmiseks.

#3518634:

Ei anneta. Lasteraha saavad ju juba 3 lapse pealt 500 euri + iga järgneva lapse pealt- kasutagu siis seda raha asjade ostmiseks.

Milliste asjade? Mille eest nad siis reisil käivad ja iga nädal korra restoranis? Samuti on vaja ju kodukontsertite külastusega meie kultuuritegelasi toetada.

Miks niipalju õelust kohe ühe lihtsa heategevus kampaania pärast?

Ei pea annetama kui ei taha. Täitsa võib öelda, et tänan ei ja head päeva. Või, et ma juba annetasin (kui nii on) kas siis neile või kuhugile teise kohta ja selle kuu norm on juba täis.

Ma saan aru, et iga algatus ei saagi igale ühele südame lähedane olla aga milles need lapsed süüdi on, et mõndadele neist on saamatud vanemad sattunud? Peaks ja paremini oskama majandada ja planeerida aga… no kui ei oska? Et siis oletame kohe, et lapsed on oma päritolu perekonna saamatuse pärast samuti nkn “alla normi” (s.t. aja raisk) ja vaadaku ise kuidas saavad? Eriti hea kui veel selle neile kohe teatavaks teha saaks, et siis tunneksid oma vanemate päras tsobivalt palju häbi kohe algusest peale ja ei hakka liiga palju endast midagi arvama eks? Et oleks ikka parem “paremate” perede lastel koolis kiusata või kuidas?

Ma ei anneta ka paljude asjade jaoks sest lihtsalt mõistlik piir tuleb ette ja ma ei ole kõigi algatustega isiklikult päris nõus ka. Aga ma ei halvusta selle pärast veel ntx neid heategevus asutusi kes tegelevad millegi sellisega mis mulle isiklikult eriti mõtekas ei tundu.

Kerjamiseks nimetada sellist asja… no ma ei tea. Pigem juba siis nagu üks lisa maks praegu nende laste jaoks selle asemel, et me kõik hakkaks nende suuremate probleemidega tegelema kui nad on jõudnud täiskasvanu ikka.

#3518674:

Õpetajaametis näen kahjuks ka seda, et mitte kõik lapsed ja pered ei hinda neid tasuta saadud tarbeid.

Oma pliiatseid-joonlaudu-vihikuid-sirkleid hoiavad üldiselt hoolsamini just need lapsed, kelle pered need ise ostma peavad. Küllap vist lapsevanem enne uue asja ostmist uurib ikka, et mis eelmisega juhtus ja kuhu need joonlauad kaovad. Üsna tüütu on iga paari päeva tagant poes uut joonlauda õhtul ostmas käia. Seejuures kohtlevad ka üsna jõukate perede lapsed oma asju hellalt ja hoolega.

Tasuta saadud asju kipuvad eriti teismelised hoolimatult lõhkuma. Mõned on nii harjunud tasuta saama, et ütlevad õpetajalegi, et “sa pead mulle uue vihiku andma või tooma, sest mul endal ei ole”. Kusjuures eelmine vihik kärtsutati lihtsalt halvas tujus ära ning lendas pooltühjanana klassipõrandale või prügikasti. Laenad neile pastapliiatsi, tunni lõpuks saad tagasi lõhutud pastaka. Kui pahandad, siis mõni veel nähvab, et jõle asi nüüd, et kas pastakaid vähe või.

Õpetaja jutust kumab läbi seda sorti eel arvamus mida inglise keeles vist nimetatakse “implivit stereotype”.

Jõukamatest peredest lapsed on “hellad ja hoolivad”.

Need kes (oma pere maj. olukorra tõttu) asju tasuta saavad on “hoolimatud” ja “nähvavad”.

Võrdsed võimalused stardiks kõigile tõesti…

#3518717:

Ma ei räägi nunnudest esimese klassi juntsudest. Ma räägin 12-aastastest jõmmidest, kes ema tagant näpatud suitsupakiga vahetunnis koolimajast välja hiilivad.

Ja ega mul ei ole retsepti, kuidas vahet teha neil, kes hoolivad ja neil, keda “ei koti”.

Alandage vähem seda esimese klassi “juntsut” (ja ja ma mõtlen isegi kaudselt… nad saavad aru rohkem kui te arvate) ja siis pole vaja nende 12 aastaste “jõmmidega” kakelda eks. Sest nad ei arva siis (loodetavasti…) enam, et nad on kõikide kaas inimeste arvates täiesti mõtetud kasutud tüübid sest nende perel pole raha ega staatust (näiteks).

#3518722:

#3518717:

Ma ei räägi nunnudest esimese klassi juntsudest. Ma räägin 12-aastastest jõmmidest, kes ema tagant näpatud suitsupakiga vahetunnis koolimajast välja hiilivad.

Ja ega mul ei ole retsepti, kuidas vahet teha neil, kes hoolivad ja neil, keda “ei koti”.

Alandage vähem seda esimese klassi “juntsut” (ja ja ma mõtlen isegi kaudselt… nad saavad aru rohkem kui te arvate) ja siis pole vaja nende 12 aastaste “jõmmidega” kakelda eks. Sest nad ei arva siis (loodetavasti…) enam, et nad on kõikide kaas inimeste arvates täiesti mõtetud kasutud tüübid sest nende perel pole raha ega staatust (näiteks).

Jälle teised süüdi jah? Ega pere ise ei ole süüdu ju, et nad saamatud on, eksole!

Olen ise 4 kooliealise lapse ema. See kampaania seal on veider tõesti – kui annetusi küsivad, siis peaks vastu küsima, et kas ma saan siis ka nänni sealt v?

Usun, et Eestis on kindlasti peresid, kes abi tõesti vajavad. Aga, et karjakaupa mööda Eestit Selverites kerjatakse – kellele see abi läheb? Kui on suurpere, siis saavad vanemad ju ka 500 EUR paljulapselise pere toetust – sellest võiks ju nii palju ikka kõrvale panna, et mingi 100-200 EURi eest lastele kooliks pudi-padi osta. Igalpool poodides on ka praegu soodukad ja saab ka 20 EURi eest koolikoti – kaltsukast isegi odavamalt.

ei tea.. kahltane kampaania ja ise suurpere emana seda ei toeta.

Pole küll otseselt koolitarvetega seotud, aga väga tõsi on see, et sageli on neis kehvemal majanduslikul järjel peredes prioriteedid ikka väga paigast ära.

Olen ka õpetaja ja mul on olnud kaks õpilast, kes mõlemad on tulnud 3lapselisest napilt ots otsaga kokku tulevast perest.

Poiss (13) hoidis oma asju ülimalt hoolega. Ma kinkisin ükskord kogu klassile mingid vahva välimusega pastakad ma ei mäletagi mis tubli saavutuse eest. Teistel kadusid ajapikku need ära, aga tema kirjutas sellega terve aasta ja ikka aeg ajalt kiitis mulle, kui kena see on. Ta vanemad pingutasid kohutavalt, et lastel kõik vajalik olemas oleks ja käigud-teatrid makstud.

Teine laps oli 11aastane tüdruk, kellel olid iga päev asjad kadunud. Pidevalt olid tal uued (enamasti mingist odavamast kohast ostetud) asjad, mis küll läksid katki või kadusid jälle ära. Ükskord oli vaja maksta 8€ teatriraha ja ma helistasin ja kirjutasin 4x tema emale küll heaga, küll kurjaga. Ema ikka vabandas, et lasterahad pole veel üle tulnud ja 8.kuupäeval maksab (ei maksnud). Ning siis nädal peale teatrit, mille ta vist siiski teatrisse minemise päevaks suutis ära maksta, läks ema koos sõbrannadega Dubaisse lõbureisile. Laps koolis rääkis ise. Täiesti tummaks võttis.

Joonlauad 🙂 Hea näide, mis tuletab enda poeannetusi meelde.
Kahel korral olen sinna Selveri kogumiskorvi midagi poetanud – ja just nimelt joonlaudu, mõlemal korral ostsin 10 korralikku joonlauda. Muud mitte. Mul oli nii kahju ühest oma poja vanusest poisist, kes viimasel korral korvi kõrvale valvesse oli pandud, aga solvusin kergelt naisterahva peale (ilmselt poisi ema), kes mulle peale lendas ja küsis: “Joonlauad? See on kõik? Me kogume ikkagi paljulastelistele peredele!” Vastasin, et igaüks aitab siiski oma võimaluste piires, mul on kaks koolilast kodus ja kasvatan neid üksi ja joonlaudu peaks ikka kuluma.

Sarnane huvitav mõttevahetus oli mul Toidupanga inimestega, kui peotäie hambaharju ja mitu pakki hambapastat neile kogumiskorvi viisin. Siis viitasin sellele, et kuivaineid tundub väga palju olevat, pikaajaliselt säilivaid tooteid nagu nt ketšup, puljongikuubikud vmt ma põhimõtteliselt ei poolda, aga nii hambaharju kui hambapastat läheb peredel ikka vaja. Tahtsin annetada oma maailmavaatele vastavalt. Lisasin, et kui pensionäridele eraldi kogutaks, siis sinna korvi ma ostaks šokolaadi, häid küpsiseid, midagi väikest, luksuslikku ja kallist, sest soola, suhkru ja jahu ostmisega saavad nad ise hakkama. Kahjuks pole ma kuskil ühtegi pensionäridele mõeldud kampaaniat näinud.

Minule ka need Selveri nö kerjamiskampaaniad ei meeldi. Samas tean 2 suurperet, üks neist ongi harjunud saama, kirikust saavad annetusi, toitu, riideid jne. Ei ela rikkalt, isa töötab väikse palga peal, aga muudkui teevad lapsi. No ei saa aru sellisest asjast. Ja samas teine pere on väga arvestav, toetusi ei küsi ja proovivad ise hakkama saada. Mina isiklikult toetan ainult vähiliitu ja vahest ka lastehaiglat.

Tänan hoiatamast. Väldin lähiajal Selverit.