Teema: Koolitarvete kogumine selverites.

#3518768:

Joonlauad 🙂 Hea näide, mis tuletab enda poeannetusi meelde.

Kahel korral olen sinna Selveri kogumiskorvi midagi poetanud – ja just nimelt joonlaudu, mõlemal korral ostsin 10 korralikku joonlauda. Muud mitte. Mul oli nii kahju ühest oma poja vanusest poisist, kes viimasel korral korvi kõrvale valvesse oli pandud, aga solvusin kergelt naisterahva peale (ilmselt poisi ema), kes mulle peale lendas ja küsis: “Joonlauad? See on kõik? Me kogume ikkagi paljulastelistele peredele!” Vastasin, et igaüks aitab siiski oma võimaluste piires, mul on kaks koolilast kodus ja kasvatan neid üksi ja joonlaudu peaks ikka kuluma.

Sarnane huvitav mõttevahetus oli mul Toidupanga inimestega, kui peotäie hambaharju ja mitu pakki hambapastat neile kogumiskorvi viisin. Siis viitasin sellele, et kuivaineid tundub väga palju olevat, pikaajaliselt säilivaid tooteid nagu nt ketšup, puljongikuubikud vmt ma põhimõtteliselt ei poolda, aga nii hambaharju kui hambapastat läheb peredel ikka vaja. Tahtsin annetada oma maailmavaatele vastavalt. Lisasin, et kui pensionäridele eraldi kogutaks, siis sinna korvi ma ostaks šokolaadi, häid küpsiseid, midagi väikest, luksuslikku ja kallist, sest soola, suhkru ja jahu ostmisega saavad nad ise hakkama. Kahjuks pole ma kuskil ühtegi pensionäridele mõeldud kampaaniat näinud.

Kusjuures väga hea tähelepanek.
Ei saa oletada, et paljudel pensionäridel oma korter/maja ja et kulud ainult rohtudele ja söögile. Eestis elab ka ots otsaga kokku tulevaid vanureid,keda tuleks aidata.

#3518781:

Kas laps muidu seda ka rääkis kes selle reisi eest maksis või millal?

Mis vahet sel on, kes reisi eest maksis? Kui on vanematel sellised sõbrad või sugulased, kes lausa reise kinni plekivad, asi see siis ka lapse teatriraha anda või laenata oleks.

#3518794:

See on väga imelik, et õpetaja vaatab hindava pilguga kui lapsel on odavamast poest ostetud kooliasjad. Seda Dubai juttu ei usu ka. Liba.

Iseenesest ei põlga üldse odavamaid kooliasju, aga no selle lapse asjade kvaliteet ei kannatanud mingit kriitikat ja pidevalt läksid katki. Värvilisi pliiatseid teritas ükskord praktiliselt terve kunstitunni (süsid kõik seest katki), joonlaud murdus pooleks, sirkleid kulus ka oma 3, ära lagunesid. Ta oli üsna õnnetute kätega tüdruk ja tal juhtus kogu aeg midagi. Ma ostsin ise ka sahtlisse varu igasugu koolitarbeid ja laenasin talle pigem enda omi. Teised naersid ta üle tihti ja mul oli temast tegelikult väga kahju. Ja seda Dubaid ei mõelnud ma välja. Enne tundide algust näitas facebookis ema pilte sõbrannadega Dubais. Paraku lapsed polnud selles peres prioriteet.

Tegemist on lasterikaste iga-aastase kampaaniaga ja ega liitu kuuluvatelt peredelt keegi küsi, kas ja kui paljud seda abi vajaks. Korjatakse ja siis pärast vaadatakse, rt kellele ja kui palju. Minu piirkonna ühing annab neid koolitarbeid peredele, kus koolis käib vähemalt 2 last.

Minule ka sellised korjame igaks juhuks, äkki läheb vaja kampaaniad ei meeldi. Ennem peaks teada oleme kellele ja palju ning mida vaja. Minu lapsed saavad oma vajaliku meie käest, ometi lähme üldsuse mõistes samuti nende jagame-neile-kondoome-perede alla. Kahju on, et suurpereks olemine on ühiskonna mõistes häbiväärne ja meid kõiki ühe mõõdupuuga hinnatakse.

#3518781:

#3518744:

Ning siis nädal peale teatrit, mille ta vist siiski teatrisse minemise päevaks suutis ära maksta, läks ema koos sõbrannadega Dubaisse lõbureisile. Laps koolis rääkis ise. Täiesti tummaks võttis.

Kas laps muidu seda ka rääkis kes selle reisi eest maksis või millal?

Kui emal on keegi, kes tema Dubai reisi kinni maksab, võiks see sponsor lapse teatripileti kah kinni maksta, et seda lapse õpetaja omast palgast ei peaks tegema.

Ma ei ole kursis suurperede toetustega, aga tänapäeval nad vaesuses ei paista elavat. Ma ei mäleta, mis kohtadest suurpered kõik abi saavad, igatahes mu töökaaslane tassis igal nädalal annetusena saadud toitu tööle, kuna neil perega jäi toitu pidevalt üle. Eks eestasi võikski rohkem sündida ja ma kindlasti ei pane pahaks, et suurperedel on juba olemas tugev toetussüsteem, aga minu meelest vajaksid hoopis abi näiteks mitme lapsega üksikemad, lastega lesed või lapsed, keda kasvatavad vanavanemad. Ma ei ole veel Selveris selle kampaania ajal käinud, aga säärased süütundel mängivad nuiamised ajavad mu üpris kurjaks.

#3518828:

#3518781:

Kas laps muidu seda ka rääkis kes selle reisi eest maksis või millal?

Mis vahet sel on, kes reisi eest maksis? Kui on vanematel sellised sõbrad või sugulased, kes lausa reise kinni plekivad, asi see siis ka lapse teatriraha anda või laenata oleks.

#3518794:

See on väga imelik, et õpetaja vaatab hindava pilguga kui lapsel on odavamast poest ostetud kooliasjad. Seda Dubai juttu ei usu ka. Liba.

Iseenesest ei põlga üldse odavamaid kooliasju, aga no selle lapse asjade kvaliteet ei kannatanud mingit kriitikat ja pidevalt läksid katki. Värvilisi pliiatseid teritas ükskord praktiliselt terve kunstitunni (süsid kõik seest katki), joonlaud murdus pooleks, sirkleid kulus ka oma 3, ära lagunesid. Ta oli üsna õnnetute kätega tüdruk ja tal juhtus kogu aeg midagi. Ma ostsin ise ka sahtlisse varu igasugu koolitarbeid ja laenasin talle pigem enda omi. Teised naersid ta üle tihti ja mul oli temast tegelikult väga kahju. Ja seda Dubaid ei mõelnud ma välja. Enne tundide algust näitas facebookis ema pilte sõbrannadega Dubais. Paraku lapsed polnud selles peres prioriteet.

Nii kahju 🙁

Mina samuti ei poolda neid kampaaniaid ja ühel varasemal aastal sai ka noorukese (täiskasvanud, kuid ilmselt alles iseseisva elu alguses) neiukesega veidi arutletud, kas mina, kahe lapse ja 120.- eurose lastetoetusega kodanik peaksin toetama neid, kelle lasteraha suurus on 520.- (3 last) ja 620 (4 last) või peaks olukord olema hoopis vastupidine, et need, kellele rohkem antakse, toetaksid neid, kellel vähem saada on, siis võttis neiukese päris korralikult mõtlema. Oma maakodus näen päris palju seda abist sõltumist ja ka nt. toiduabi pakkide saamisel kirumist, et miks oli tuunikalaga pitsa, ma ei söö seda ning kindlasti varastas sotsiaaltöötaja paremad palad ära jne. Samas vaatad seda kirutavat abipakki ja mõtled, et mina küll oma perele nädalas 1-2 korda torti pakkuda ei jõua või pitsasid osta, pigem tuleb kodus korralikult süüa teha ning vaadata, kuidas toidukulude kõrvalt saaks mõne vahva käigu Ahhaasse või mõnda muuseumisse näpistada. Tööle ei minda, vaid küsitakse toetusi juurde, sest tõsiselt, ega siis ühel kenal keskealisel neidisel kõlba oma 9-klassilise haridusega enam karjakuks või lüpsjaks minna. Ja niimoodi siis elu edasi kulgebki. Muidugi on olemas ka palju tublisid peresid, kes ise oma eluga hakkama saavad, kuid kahjuks varjutab neid see negatiivsete juhtumite pidev hala.

#3518874:

#3518850:

Tegemist on lasterikaste iga-aastase kampaaniaga ja ega liitu kuuluvatelt peredelt keegi küsi, kas ja kui paljud seda abi vajaks. Korjatakse ja siis pärast vaadatakse, rt kellele ja kui palju. Minu piirkonna ühing annab neid koolitarbeid peredele, kus koolis käib vähemalt 2 last.

Minule ka sellised korjame igaks juhuks, äkki läheb vaja kampaaniad ei meeldi. Ennem peaks teada oleme kellele ja palju ning mida vaja. Minu lapsed saavad oma vajaliku meie käest, ometi lähme üldsuse mõistes samuti nende jagame-neile-kondoome-perede alla. Kahju on, et suurpereks olemine on ühiskonna mõistes häbiväärne ja meid kõiki ühe mõõdupuuga hinnatakse.

Suurpereks olemine vähemalt minu jaoks küll häbiväärne pole. Küll aga hakkas mind huvitama nii selle kui ka ühe eelneva kommentaari valguses hoopis see, et kes seda kampaaniat siis korraldab, kui seda nii igaks juhuks vaja läheb ja on suureperesid, kes sealt midagi ei saa. Kelle lapsed kampaaniasse kaasatud on ja miks? Kas poleks lihtsam ja õigem kui oleks poodides ainult kogumiskorvid ja kogutu jagataks hoopis koolide vahel? Oleks ju tore, kui kunstiklassis oleks kõigile suured A3 paberid olemas, samuti veetopsid ja lauavakstud? Matemaatikaklassis sirklid, mallid ja joonlauad, muusikaklassis noodivihikud? Elemantaarne ja minimaalne ühesõnaga.

Lisaks – mingid vajalike asjade trükitud nimekirjad ei sobi minu keskkonnasäästliku maailmavaatega kokku. Kui palju nende peale raha kulub ja kas sellega ei saaks kohalik ühing ise vajalikke asju osta? Või ostab paberi ja maksab trükikulud Selver, et saaks suuremat läbimüüki koolitarvetele? Kas laste osalemine kampaanias on kohustuslik? Kes seda nõuab – kas ühing või Selver? Kes selle kampaania taga on – Selver või lasterikkad ja kellel sellest suurem kasu on?

Kampaaniat korraldab Eesti Lasterikaste Perede Liit, katuseorganisatsioon piirkondlikele lasterikaste perede organisatsioonidele. Nemad survestavad piirkondlikke organisatsoone, kes siis omakorda survestavad oma organisatsiooni liikmeid kampaaniaid edukalt läbi viima.

Olen ise ka lasterikka pere lapsevanem aga praegu kõnealusel põhjusel ja lisaks nii mitmelgi muul sarnasel põhjusel ei kuulu meie pere lasterikaste perede organisatsiooni. Oleks minu teha siis ma nt ei annaks riigi raha katuseorganisatsioonile, vaid otse piirkondlikele. Nii jõuaks see raha rohkem ka peredeni. Praegu on nii, et katuseorganisatsioon annab näpuotsaga maakondlikele ja võtab selle siis liikmemaksuna tagasi, kärpides veel piirkondlike organisatsioonide tegevusvabadust ja otsustusõigust. Ja see ei ole ainult lasterikaste perede katuseorganisatsiooni probleem, sama toimub ju mitmes teises katuseorganisatsioonis – riiklik raha läheb suuresti katuse ülalpidamiseks, mitte ei jõua “lõpprakukeseni”. Sageli on ka nii, et ainukesed palgalised on katueorganisatsioonides, kõik ülejäänud teevad tööd vabatahtlikena, sh juhtimist ja raamatupidamist. Või siis väga minimaalse tasu eest.

Meie perel pole ka nt perekaarti, mis on mõeldud lasterikastele peredele perepiletite ja soodustuste saamiseks. Selleks peaks olema organisatsiooni liige, maksma liikmemaksu ja heaks kiitma katuseorganisatsiooni poliitikat.

Aga kas te selle peale olete mõelnud, kui palju jääb riigil maksuraha saamata, sest meie hulgas on ettevõtteid, kellel on sularahakäive ja kes jätavad oma tulud deklareerimata? Nahaalselt, et ise maksimaalset kasu saada. Käib hala, et miks mina pean maksma. Palun väga: https://www.emta.ee/et/eraklient/maksukorraldus-maksususteem/eesti-maksususteem/kuidas-tekib-ja-kuhu-laheb-riigi-raha

Nüüd käib jälle hala, et miks pean mina lastele mõne euro eest koolitarbeid ostma. Aga see, mil moel neid kampaaniaid tehakse, on omane just nimelt tänasele tarbimisühiskonnale. Nt kallis nutitelefon ja geelküüned ei heiduta miskipärast kedagi…

Olen ka 6 lapse (kellest 4 käivad koolis) ema ja ütlen ka, et sellised kampaaniad on toimetulevatele peredele solvavad. Muud abivajajad on kuidagi võrdsemad. Õiglane oleks, kui seda nimetataks kuidagi teisiti, praegu pannakse meid kõiki ühte patta.

Pideva abi korjamisega võiks hoopis peredele õpetada toimetulekut. Teades paljusid paljulapselisi peresid, siis lihtsalt ei osata majandada.

Viimasele kommenteerijale. Sinusugused ongi oodatud annetusi tegema, sest sinu jaoks on tegemist tühise summaga.

#3519265:

#3519225:

#3519046:

Koolitarbed on ikka väga kallid ja eriti algklassides läheb neid palju.

Koolitarbed on väga kallid? Mis tarbeid siis nii väga vaja läheb? Just ostsin ära koolitarbed büroomaailma e-poest püsikliendi hindadega. Nt Maximast saab raudselt veelgi odavamalt.

Toon näiteks 1. klassi lapse nimekirja, suurematel kulub veelgi vähem, kuna paljusid asju pole enam vaja või on varsematest aastatest olemas.

2 abijoonega vihikut 0,36

1 jooneline vihik 0,18

harilikud pliiatsid 5 tk/1,50

pliiatsiteritaja 1,04

kustutuskumm 3 tk/0,57

joonlaud 0,29

värvilised pliiatsid 0,70

viltpliiatsid 0,80

1 ruuduline vihik 0,18

Liim 0,46

Käärid 0.87

Veetops 0,95

Guaššvärvid 3,40

3 erineva suurusega pintslit 1,50

Põll 4,94

Joonistuspaberid A3, A4 4,19

noodivihik 0,29

värvilised paberid 2,00

plastiliin 1,14

voolimisalus 0,76

isekleepuv kile 1,46

kilekaaned 10 tk/1,49

pinal 5,94

Koolikoti sai lasteaia lõpetamiseks (ca 30 euri maksis)

Kokku ca 35 euri, 4 lapse peale kulus 160 eurot.

Need on vaid osa (ja just see soodsam osa) koolimineku-eelarvest. Algklassidesse minejad on sageli veel kiire kasvuga, st sügisel tuleb kevadel ostetud asjad suuremate vastu välja vahetada. Riided/jalatsid on kallimad kui vihikud/kaustikud. Sageli on esimese klassi koolijütsile ka telefoni vaja (ja arveid hakkab vanem ju tasuma). Mõni pere peab võibolla ka arvuti ostma (mõeldes sellele distantsõppele). Meie nt käisime dokumendifotosid tegemas (õpilaspiletile, meie koolis on paberist variant) – 4 pilti maksis 9 eurot. Nii see summa vaikselt kasvab…

No mina ei ole nõus, et kõik need mainitud väljaminekud on just kooli minekuga seotud. Jään endale kindlaks, et tegu on ikkagi majandamisoskusega. Meie peres on algklassilastel nuputelefonid, mis ei maksa üle 40 euro, hiljem ostab laps oma kogutud-teenitud raha eest sellise, mida ise tahab.
Riided on meie peres aastaringne kulu.

#3518856:

Ma ei saa aru ühestki nendest asjade korjamise kampaaniast – suve lõpus kooliasjad, enne jõule toidukaup jne. Ilmselgelt on raha annetamine/korjamine kõige asjalikum, siis saab osta täpselt seda mis vaja, mitte tekitada niigi halvas seisus inimestele seda armetuse tunnet, et nad peaksid ka neile sobimatu asja/toidu üle jube tänulikud olema.

Sellega on jälle ju see häda, et osa vanemaid on sellised, kes joovad selle raha maha siis hoopis.

#3519347:

heameelga annaksin oma 100 eur, mis läheb lapse kooliasjadele, õpetaja käsutusse, las ostab selle eest A3 paberid, suures pudelis guashid, ühesugused vihikud ja kõik muu ära, nii et ma ei pea iga päevtalle mingeid pisikesi spetsiifilisi asju kaasa otsima. Vaid teaksin, et tal koolis kõik olemas.
Päeviku ja koti ostaksin ise.

Minu laste koolis selline asi toimis ja see summa oli ikka kordi väiksem kui neid asju ise ostes oleks tulnud välja käia. Just kunsti ja tööõpetuse osas siis. Soovitan koosolekul ettepanek teha.

Kõige ebameeldivam on see, kui nad kasutavad manipuleerimise tööriistana lapsi, nii enda kui minu omi. Saadavad väikse poisikese minult annetust küsima või, vastupidi, pöörduvad mitte minu, vaid mu lapse poole ja umbes nii: “Kas sa võiksid oma emale meelde tuletada, et ta suurperesid toetada ei unustaks!” Õhinas laps siis tormab mulle kohe kisaga juurde, et “Emme-emme, tule läheme ostame vaestele lastele kooliasju!!”

Selline lapse ärakasutamine on juba kõrgem tase 🙁 Lisaks puudub kindlus, et need tarbed vasakule ei lähe.