Teema: Koolitarvete kogumine selverites.

#4035417:

Sellele saab lihtsalt vastata: suurpered saavad niivõrd suurt toetust (al. 3. lapsest 520), et tegelikud abivajajad on hoopis väikepered (1-2 lapsega). Nii mõnegi noore koguja olen arvutama pannud ja siis jutt ka muutub, sest saagem kord juba üle: vahet ju ei ole, kas majas elab 2 või 3 last, rent ja kommunaalkulud on samad! Toidukulud muutuvad alles teismeeas jne. Nt. 2- lapselise ja 3-lapselise pere toetuste vahe 400 eurot ei ole kuidagi õigustatud. Kui siia lisada veel tasuta toitlustus ja muud soodustused, lisaks koolitarbed juurde, siis on see vahe veelgi suurem ja ebaõiglus suurem. Toetage parem haigeid lapsi, vähifondi või loomi, kuid ärge suurendage seda ebaõiglust!

Peretoetuste mõte ei ole maksta kinni laste ülalpidamiskulud. Laste ülalpidamine on seaduse kohaselt vanemate kohustus, seda nii 1-2- kui 3- ja enamalapseliste puhul.

Peretoetuste eesmärk on motiveerida inimesi lapsi saama ehk lihtsamalt öeldes meelitada sünnitama. Uuringud on näidanud, et esimese ja teise lapse saamist ei ole mõtet peretoetustega motiveerida, sest üks kuni kaks last saab ja kasvatab üles praktiliselt iga inimene, olenemata sellest, milline majanduslik olukord tal on. Paljudes riikides on nii, et peretoetusi hakatakse üldse maksma alates teisest lapsest. Sellepärast, et alles alates teisest, aga eriti just kolmandast ja järgnevatest lastest alates tuleb lapse planeerimisel arvesse majanduslik olukord.

Ühe ja ainukese lapse sünnitab ja kasvatab praktiliselt iga naine, ükskõik kui vaene ta ka poleks. Teine laps saadakse peresse sellepärast, et kui ühega midagi juhtub, on teine n.ö “dubleerimiseks” olemas. Või siis sellepärast, et soovitakse kahest soost lapsi, et peres oleks olemas nii poeg kui tütar. Või selleks, et esimesel oleks olemas õde või vend. Ka teise lapse saamisel ei mängi majanduslik olukord rolli, juhul, kui peres on kaks vanemat.

Ja alles alates kolmanda lapse planeerimisest hakatakse vaatama, kas raha jätkub, kas eluase on piisavalt suur ja nii edasi. Siis saabki otsustamisel oluliseks see “niivõrd suur toetus”, mida lasterikkad pered üldrahvaliku kadeduse saatel saavad. Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega. Ja kuigi laste ülalpidamine on põhiseaduse kohaselt vanemate kohustus, on sama seaduse kohaselt lasterikkad pered riigi erilise kaitse all.

#4035641:

Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega.

Olen küll Eesti patrioot jne, aga see rahvuse säilitamise iba ongi lihtsalt iba. Rahvusriikide ajastu on möödas, praegu on infoajastu, inimesed reisivad vabalt mööda maailma, lähevad tööle ja elama teistesse riikidesse, noored suhtlevad juba pooleldi inglise keeles, aina rohkem noori otsustab üldse mitte lapsi saada. Pole mingit mõtet punnitada neid kolmandaid lapsi ülejäänud elanikkonna arvelt, kes peavad nüüd ja praegu toime tulema.

Planeeti peame säilitama, see on märksa olulisem.

Ja üleüldse on praegu poliitiline olukord ülinõme. 5protsendise toetusega erakond ei peaks saama nii kallist projekti läbi suruda. Aga noh, võib-olla on valimiste ajaks nende toetajate osakaal 14%ni tõusnud. 🙂

#4035641:

Peretoetuste eesmärk on motiveerida inimesi lapsi saama ehk lihtsamalt öeldes meelitada sünnitama. Uuringud on näidanud, et esimese ja teise lapse saamist ei ole mõtet peretoetustega motiveerida, sest üks kuni kaks last saab ja kasvatab üles praktiliselt iga inimene, olenemata sellest, milline majanduslik olukord tal on. Paljudes riikides on nii, et peretoetusi hakatakse üldse maksma alates teisest lapsest. Sellepärast, et alles alates teisest, aga eriti just kolmandast ja järgnevatest lastest alates tuleb lapse planeerimisel arvesse majanduslik olukord. Ühe ja ainukese lapse sünnitab ja kasvatab praktiliselt iga naine, ükskõik kui vaene ta ka poleks. Teine laps saadakse peresse sellepärast, et kui ühega midagi juhtub, on teine n.ö “dubleerimiseks” olemas. Või siis sellepärast, et soovitakse kahest soost lapsi, et peres oleks olemas nii poeg kui tütar. Või selleks, et esimesel oleks olemas õde või vend. Ka teise lapse saamisel ei mängi majanduslik olukord rolli, juhul, kui peres on kaks vanemat. Ja alles alates kolmanda lapse planeerimisest hakatakse vaatama, kas raha jätkub, kas eluase on piisavalt suur ja nii edasi. Siis saabki otsustamisel oluliseks see “niivõrd suur toetus”, mida lasterikkad pered üldrahvaliku kadeduse saatel saavad. Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega. Ja kuigi laste ülalpidamine on põhiseaduse kohaselt vanemate kohustus, on sama seaduse kohaselt lasterikkad pered riigi erilise kaitse all.

Nõus! Täpselt nii ongi!

#4035641:

#4035417:

Sellele saab lihtsalt vastata: suurpered saavad niivõrd suurt toetust (al. 3. lapsest 520), et tegelikud abivajajad on hoopis väikepered (1-2 lapsega). Nii mõnegi noore koguja olen arvutama pannud ja siis jutt ka muutub, sest saagem kord juba üle: vahet ju ei ole, kas majas elab 2 või 3 last, rent ja kommunaalkulud on samad! Toidukulud muutuvad alles teismeeas jne. Nt. 2- lapselise ja 3-lapselise pere toetuste vahe 400 eurot ei ole kuidagi õigustatud. Kui siia lisada veel tasuta toitlustus ja muud soodustused, lisaks koolitarbed juurde, siis on see vahe veelgi suurem ja ebaõiglus suurem. Toetage parem haigeid lapsi, vähifondi või loomi, kuid ärge suurendage seda ebaõiglust!

Peretoetuste mõte ei ole maksta kinni laste ülalpidamiskulud. Laste ülalpidamine on seaduse kohaselt vanemate kohustus, seda nii 1-2- kui 3- ja enamalapseliste puhul.

Peretoetuste eesmärk on motiveerida inimesi lapsi saama ehk lihtsamalt öeldes meelitada sünnitama. Uuringud on näidanud, et esimese ja teise lapse saamist ei ole mõtet peretoetustega motiveerida, sest üks kuni kaks last saab ja kasvatab üles praktiliselt iga inimene, olenemata sellest, milline majanduslik olukord tal on. Paljudes riikides on nii, et peretoetusi hakatakse üldse maksma alates teisest lapsest. Sellepärast, et alles alates teisest, aga eriti just kolmandast ja järgnevatest lastest alates tuleb lapse planeerimisel arvesse majanduslik olukord.

Ühe ja ainukese lapse sünnitab ja kasvatab praktiliselt iga naine, ükskõik kui vaene ta ka poleks. Teine laps saadakse peresse sellepärast, et kui ühega midagi juhtub, on teine n.ö “dubleerimiseks” olemas. Või siis sellepärast, et soovitakse kahest soost lapsi, et peres oleks olemas nii poeg kui tütar. Või selleks, et esimesel oleks olemas õde või vend. Ka teise lapse saamisel ei mängi majanduslik olukord rolli, juhul, kui peres on kaks vanemat.

Ja alles alates kolmanda lapse planeerimisest hakatakse vaatama, kas raha jätkub, kas eluase on piisavalt suur ja nii edasi. Siis saabki otsustamisel oluliseks see “niivõrd suur toetus”, mida lasterikkad pered üldrahvaliku kadeduse saatel saavad. Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega. Ja kuigi laste ülalpidamine on põhiseaduse kohaselt vanemate kohustus, on sama seaduse kohaselt lasterikkad pered riigi erilise kaitse all.

Jeesus, mis neandertallastega me koos elame siin riigis. Lojused las vedelevad teeääres ja kärvavad, mis neist raiskadest ikka ravida, lapsi saame, et esimest igaksjuhuks dubleerida (mida iganes see tähendama peaks) jne. See ongi see taevanikiidetud eestlus ja eestlaste kultuur ilmselt. Päris õudne.

#4035666:

Teine laps saadakse peresse sellepärast, et kui ühega midagi juhtub, on teine n.ö “dubleerimiseks” olemas. Või siis sellepärast, et soovitakse kahest soost lapsi, et peres oleks olemas nii poeg kui tütar. Või selleks, et esimesel oleks olemas õde või vend.

Midagi pole parata, aga uuringud inimeste motivatsioonist ja laste saamise põhjustest seda siiski kinnitavad. Niisugused need laste saamise põhjused on, kuigi enamik inimesi ei soovi seda tunnistada ja ei peagi. Loomulikult  vähemalt sõnades ja kujutlustes endast kui heast inimesest sünnivad lapsed ainult ja ainult armastusest ja suurest soovist kellelegi elu kinkida. Muid põhjusi ei ole ja ei saagi olla.

#4035641:

#4035417:

Sellele saab lihtsalt vastata: suurpered saavad niivõrd suurt toetust (al. 3. lapsest 520), et tegelikud abivajajad on hoopis väikepered (1-2 lapsega). Nii mõnegi noore koguja olen arvutama pannud ja siis jutt ka muutub, sest saagem kord juba üle: vahet ju ei ole, kas majas elab 2 või 3 last, rent ja kommunaalkulud on samad! Toidukulud muutuvad alles teismeeas jne. Nt. 2- lapselise ja 3-lapselise pere toetuste vahe 400 eurot ei ole kuidagi õigustatud. Kui siia lisada veel tasuta toitlustus ja muud soodustused, lisaks koolitarbed juurde, siis on see vahe veelgi suurem ja ebaõiglus suurem. Toetage parem haigeid lapsi, vähifondi või loomi, kuid ärge suurendage seda ebaõiglust!

Peretoetuste mõte ei ole maksta kinni laste ülalpidamiskulud. Laste ülalpidamine on seaduse kohaselt vanemate kohustus, seda nii 1-2- kui 3- ja enamalapseliste puhul.

Peretoetuste eesmärk on motiveerida inimesi lapsi saama ehk lihtsamalt öeldes meelitada sünnitama. Uuringud on näidanud, et esimese ja teise lapse saamist ei ole mõtet peretoetustega motiveerida, sest üks kuni kaks last saab ja kasvatab üles praktiliselt iga inimene, olenemata sellest, milline majanduslik olukord tal on. Paljudes riikides on nii, et peretoetusi hakatakse üldse maksma alates teisest lapsest. Sellepärast, et alles alates teisest, aga eriti just kolmandast ja järgnevatest lastest alates tuleb lapse planeerimisel arvesse majanduslik olukord.

Ühe ja ainukese lapse sünnitab ja kasvatab praktiliselt iga naine, ükskõik kui vaene ta ka poleks. Teine laps saadakse peresse sellepärast, et kui ühega midagi juhtub, on teine n.ö “dubleerimiseks” olemas. Või siis sellepärast, et soovitakse kahest soost lapsi, et peres oleks olemas nii poeg kui tütar. Või selleks, et esimesel oleks olemas õde või vend. Ka teise lapse saamisel ei mängi majanduslik olukord rolli, juhul, kui peres on kaks vanemat.

Ja alles alates kolmanda lapse planeerimisest hakatakse vaatama, kas raha jätkub, kas eluase on piisavalt suur ja nii edasi. Siis saabki otsustamisel oluliseks see “niivõrd suur toetus”, mida lasterikkad pered üldrahvaliku kadeduse saatel saavad. Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega. Ja kuigi laste ülalpidamine on põhiseaduse kohaselt vanemate kohustus, on sama seaduse kohaselt lasterikkad pered riigi erilise kaitse all.

Vahe on mis vanuses see esimene ja üks ja ainus laps saadakse. Võib tulla üllatusena,  aga suur osa inimesi mõtleb juba enne esimest last kas ruumi ja raha on. Ja kolmanda lapse toetuse tõstmine teem esimese ja teise lapse veel kallimaks. Ja neid lükatakse vastutustundlikuma seltskonna poolt veel edasi. KUI toetataks juba esimest last,  saadaks esimene ja teine sellises vanuses,  et on võimalik sünnitada ka järgmisi.  Kui ei toetata,  pole võimalik enne 30+ vanust kuidagi korralikku eluaset soetada ja saavutada lapse saamiseks vajalikku kindlustunnet.

Ning need 14% pole rahvuse säilitajad need on kõik eestis elavad paljulapselised- eestlased, ukrainlased,  nigeerlased. Mida kõrgem toetus, seda vähem saab seal olema eesti rahvust.

#4035652:

#4035641:

Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega.

Olen küll Eesti patrioot jne, aga see rahvuse säilitamise iba ongi lihtsalt iba. Rahvusriikide ajastu on möödas, praegu on infoajastu, inimesed reisivad vabalt mööda maailma, lähevad tööle ja elama teistesse riikidesse, noored suhtlevad juba pooleldi inglise keeles, aina rohkem noori otsustab üldse mitte lapsi saada. Pole mingit mõtet punnitada neid kolmandaid lapsi ülejäänud elanikkonna arvelt, kes peavad nüüd ja praegu toime tulema.

Planeeti peame säilitama, see on märksa olulisem.

Ja üleüldse on praegu poliitiline olukord ülinõme. 5protsendise toetusega erakond ei peaks saama nii kallist projekti läbi suruda. Aga noh, võib-olla on valimiste ajaks nende toetajate osakaal 14%ni tõusnud. 🙂

Kuidas sa siis patrioot oled, kui tegelikult Eesti riigi ja rahvuse säilimist ei soovi? Ja isegi suhtud vaenulikult neisse inimestesse, kes Eesti riigi ja eesti keele säilitamiseks pingutavad? Sellise suhtumisega, et pekki see Eesti, läheme kõik välismaale elama ja hakkame inglise keelt rääkima, ei saa ju patrioot olla.

Mina küll ei näe, et 14% lasterikaste perede toetamine toimuks ülejäänud elanikkonna arvelt, kes hullult pingutab, et toime tulla. Siingi teemas on ju palju korratud, kuidas ühe-ja kahelapseliste perede toimetulek on väga hea, saab lastele kõike lubada ja nad luksuslikes tingimustes üles kasvatada. Ka majandusanalüüsid kinnitavad, et eesti rahvas (kellest enamiku moodustavad lastetud või ühe-ja kahelapselised pered) on jõukam kui iial varem. Pangaanalüüsid näitavad, et inimeste säästud on suuremad kui kunagi varem, jaemüügi maht on nii toidu-kui tööstuskaupade osas väga suur ja vaatamata väidetavale hinnatõusule ei ole siiamaani veel langenud. Mida kinnisvaraturg teeb, seda pole vaja vist üle korratagi. Rahval on raha rohkem kui iial varem ja jutud toimetuleku nimel punnitamisest on täielik jama.

Mida meil Eestis aga ei jätku, on tööjõud. Eestis on väga suur tööjõukriis. Töökäsi ei jätku ja juurde saab neid ainult kahel viisil –  sisserände või sünnitamise abil. Miks siis peaks halvasti suhtuma peredesse, kes meie riigi ühte kõige olulisemat probleemi jõudumööda vähendada üritavad? Kadedusest tasuta joonlaua pärast?

#4035723:

#4035652:

#4035641:

Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega.

Olen küll Eesti patrioot jne, aga see rahvuse säilitamise iba ongi lihtsalt iba. Rahvusriikide ajastu on möödas, praegu on infoajastu, inimesed reisivad vabalt mööda maailma, lähevad tööle ja elama teistesse riikidesse, noored suhtlevad juba pooleldi inglise keeles, aina rohkem noori otsustab üldse mitte lapsi saada. Pole mingit mõtet punnitada neid kolmandaid lapsi ülejäänud elanikkonna arvelt, kes peavad nüüd ja praegu toime tulema.

Planeeti peame säilitama, see on märksa olulisem.

Ja üleüldse on praegu poliitiline olukord ülinõme. 5protsendise toetusega erakond ei peaks saama nii kallist projekti läbi suruda. Aga noh, võib-olla on valimiste ajaks nende toetajate osakaal 14%ni tõusnud. 🙂

Kuidas sa siis patrioot oled, kui tegelikult Eesti riigi ja rahvuse säilimist ei soovi? Ja isegi suhtud vaenulikult neisse inimestesse, kes Eesti riigi ja eesti keele säilitamiseks pingutavad? Sellise suhtumisega, et pekki see Eesti, läheme kõik välismaale elama ja hakkame inglise keelt rääkima, ei saa ju patrioot olla.

Mina küll ei näe, et 14% lasterikaste perede toetamine toimuks ülejäänud elanikkonna arvelt, kes hullult pingutab, et toime tulla. Siingi teemas on ju palju korratud, kuidas ühe-ja kahelapseliste perede toimetulek on väga hea, saab lastele kõike lubada ja nad luksuslikes tingimustes üles kasvatada. Ka majandusanalüüsid kinnitavad, et eesti rahvas (kellest enamiku moodustavad lastetud või ühe-ja kahelapselised pered) on jõukam kui iial varem. Pangaanalüüsid näitavad, et inimeste säästud on suuremad kui kunagi varem, jaemüügi maht on nii toidu-kui tööstuskaupade osas väga suur ja vaatamata väidetavale hinnatõusule ei ole siiamaani veel langenud. Mida kinnisvaraturg teeb, seda pole vaja vist üle korratagi. Rahval on raha rohkem kui iial varem ja jutud toimetuleku nimel punnitamisest on täielik jama.

Mida meil Eestis aga ei jätku, on tööjõud. Eestis on väga suur tööjõukriis. Töökäsi ei jätku ja juurde saab neid ainult kahel viisil – sisserände või sünnitamise abil. Miks siis peaks halvasti suhtuma peredesse, kes meie riigi ühte kõige olulisemat probleemi jõudumööda vähendada üritavad? Kadedusest tasuta joonlaua pärast?

Aga tegelikult ka – kust sa võtad, et need 14% just eestlased on? Uuringute järgi on ju vene naisel keskmiselt rohkem lapsi kui eesti naisel (2015. aastal sündis tuhande kuni 26-aastase eesti rahvusest naise kohta 40 last ja vene rahvusest naise kohta 49 last. Vene rahvusest noor naine sünnitas seega tuhande kuni 26-aastase naise kohta üheksa last rohkem kui eesti rahvusest noor naine.). Nüüd on demograafiline olukord kiiresti muutumas – Ukrainast on saabunud enamasti naised ja osa neist loob siin tõenäoliselt pere ja mitte eestikeelse pere (ja kui sellistel ukrainlannadel on varasemast suhtest Ukrainas nt 2 last olemas, siis Eestis kolmanda lapse sünnitamisel tuleb talle ju ka toetust maksta, ehkki suhteliselt sinisilmne loota, et nad just eesti keele ja eesti rahvuse püsimajäämist toetavad).

Ja tööjõupuudusest – ega eestlased ju enam nagunii lihttöid tegema ei lähe. Paratamatult tuleb töötajaid teistest, vaesematest riikidest sisse tuua. Samuti nagu ei ole koht, kus eesti rahvuslust säilitada.

Ja joonlaua kerjamise kampaania on jah tänaseks ajale jalgu jäänud.

Ja üleüldse, mii, ma ei usu, et kõik lapse soovijad nii küünilised on kui sina (et ainult antagu raha ja ma siis vastutasuks dubleerin). Aina rohkem inimesi mõtlevad ka oma laste tulevikule, mis neid tulevikus ees ootab (aina enam reostuv loodus, ressursside vähenemine, ülerahvastus, nakkushaiguste pandeemiad, sõjalised konfliktid – no ei ole eriti helge tulevik).

#4035725:

#4035723:

#4035652:

#4035641:

Samas on need vähesed pered (kordan, ainult 14% kõikidest peredest) rahvuse säilitamisel otsustava tähtsusega.

Olen küll Eesti patrioot jne, aga see rahvuse säilitamise iba ongi lihtsalt iba. Rahvusriikide ajastu on möödas, praegu on infoajastu, inimesed reisivad vabalt mööda maailma, lähevad tööle ja elama teistesse riikidesse, noored suhtlevad juba pooleldi inglise keeles, aina rohkem noori otsustab üldse mitte lapsi saada. Pole mingit mõtet punnitada neid kolmandaid lapsi ülejäänud elanikkonna arvelt, kes peavad nüüd ja praegu toime tulema.

Planeeti peame säilitama, see on märksa olulisem.

Ja üleüldse on praegu poliitiline olukord ülinõme. 5protsendise toetusega erakond ei peaks saama nii kallist projekti läbi suruda. Aga noh, võib-olla on valimiste ajaks nende toetajate osakaal 14%ni tõusnud. 🙂

Mida meil Eestis aga ei jätku, on tööjõud. Eestis on väga suur tööjõukriis. Töökäsi ei jätku ja juurde saab neid ainult kahel viisil – sisserände või sünnitamise abil. Miks siis peaks halvasti suhtuma peredesse, kes meie riigi ühte kõige olulisemat probleemi jõudumööda vähendada üritavad? Kadedusest tasuta joonlaua pärast?

Seda tööjõudu nägime me kodutundes, näeme eestlaste kolmnurgas ja ka paljulapseliste blogijate näitel. Istuvad kodus, sentigi makse ei maksa, osad on “grupi peal”, osa ei viitsi tööd teha, vanemad põhiharidusega ja kooli minevale lapsele seletatakse- katsu see 9 aastat vastu pidada.

No aga nagu ka järgnevad postitajad välja toovad, Eestis ongi kõige suurem puudus just lihttöö tegijatest. Kõrgharidusega töötuid, kes on maksumaksja raha eest küll tasuta ülikoolis käinud, aga hiljem istuvad enne abirahade peal kodus kui lihttöö vastu võtavad, on kahjuks liigagi palju. Nii et juhul, kui mõni paljulapseline pere kasvatab üles trobikonna põhiharidusega töömehi ja-naisi, on sellest kindlasti rohkem tolku.

Kahjuks aga tundub selle postituse põhjal, et jagad inimesi kastidesse. Kas näiteks põhiharidusega inimesed on sinu meelest kuidagi alaväärtuslikumad kui kõrgharidusega inimesed? Või “grupi peal” olevad inimesed ehk terviseprobleemidega töövõimetuspensionärid on halvemad töölkäijatest?

Paraku pole erilist seost elus toimetuleku ja päritolupere laste arvu vahel. On küllalt ka ühe-ja kahelapselisi peresid, kus lapsed kannatavad vaimse tervise probleemide käes, neelavad antidepressante ja neist saavad “grupi peal” elavad osalise töövõimega inimesed. Ja ka kõik ühe-ja kahelapseliste perede võsukesed ei lähe tingimata kõrgkooli. On nendegi hulgas piisavalt põhiharidusega piirdujaid või sootuks kooli poolelijätjaid.

#4035719:

#4035641:

#4035417:

Sellele saab lihtsalt vastata: suurpered saavad niivõrd suurt toetust (al. 3. lapsest 520), et tegelikud abivajajad on hoopis väikepered (1-2 lapsega). Nii mõnegi noore koguja olen arvutama pannud ja siis jutt ka muutub, sest saagem kord juba üle: vahet ju ei ole, kas majas elab 2 või 3 last, rent ja kommunaalkulud on samad! Toidukulud muutuvad alles teismeeas jne. Nt. 2- lapselise ja 3-lapselise pere toetuste vahe 400 eurot ei ole kuidagi õigustatud. Kui siia lisada veel tasuta toitlustus ja muud soodustused, lisaks koolitarbed juurde, siis on see vahe veelgi suurem ja ebaõiglus suurem. Toetage parem haigeid lapsi, vähifondi või loomi, kuid ärge suurendage seda ebaõiglust!

Ühe ja ainukese lapse sünnitab ja kasvatab praktiliselt iga naine, ükskõik kui vaene ta ka poleks. Teine laps saadakse peresse sellepärast, et kui ühega midagi juhtub, on teine n.ö “dubleerimiseks” olemas.

Kui täiskasvanud inimene ei suuda valvata oma laste järele ja dubleerib neid seetõttu, et “üks kukub aknast alla, teen teise asemele”, siis selle inimese koht on psühhiaatri juures ja lapsi selline inimene saada ei tohi.

Lisan, et Putinil on samad mõtted nagu meie sarisigijatel, et neile tuleb anda kangelasnaise tiitel, siis on olukord nagu Venemaal, et saab rohkem kahuriliha mida rindele saata.

Meil on see dubleerimise jutt täpselt samasse auku, saab üks hukka, on vähemalt riburada järgmisi võtta.

See on väga julm suhtumine nende laste suhtes, kes mõistavad ühel päeval, et nende lapsevanem vorpis nad valmis dubleerimise pärast.

#4035748:

#4035741:

#4035725:

Selge seos on. Vaata Statameti lehelt uuringuid hariduse, leibkonnaliikmete arvu ja toimetuleku kohta. Eestis saavad keskmisest rohkem lapsi väiksema hariduse ja madalama sissetulekuga inimesed. See, et sinu naabrinaisel on doktorikraad, palk 10 000 eurot ja 8 last, on üliharv erand.

Kõrgem haridustase ja suurem sissetulek ei tähenda, et peres kõik korras on. Väga palju on neid peresid, kus mõlemad vanemad on kõrgharidusega ja saavad korralikku palka, aga lastel on vaimse tervise probleemid ja nad neelavad antidepressante. Või siis on need kõrgharidusega vanemad vägivaldsed, aga kuna nad on ühiskonnas heal positsioonil, siis ei tule see välja ja neid ei karistata.

Mõni vaesem ja vähema haridusega pere võib olla palju tervem ja lastele palju parem kasvukeskkond.

#4035753:

#4035748:

#4035741:

#4035725:

Selge seos on. Vaata Statameti lehelt uuringuid hariduse, leibkonnaliikmete arvu ja toimetuleku kohta. Eestis saavad keskmisest rohkem lapsi väiksema hariduse ja madalama sissetulekuga inimesed. See, et sinu naabrinaisel on doktorikraad, palk 10 000 eurot ja 8 last, on üliharv erand.

Kõrgem haridustase ja suurem sissetulek ei tähenda, et peres kõik korras on. Väga palju on neid peresid, kus mõlemad vanemad on kõrgharidusega ja saavad korralikku palka, aga lastel on vaimse tervise probleemid ja nad neelavad antidepressante. Või siis on need kõrgharidusega vanemad vägivaldsed, aga kuna nad on ühiskonnas heal positsioonil, siis ei tule see välja ja neid ei karistata.

Mõni vaesem ja vähema haridusega pere võib olla palju tervem ja lastele palju parem kasvukeskkond.

MÕNES peres jah. Üldiselt on olukord vastupidine- paljulapaeliste perede lastel pole privaatsust ja oma ruumi, elutingimused ei ole laste vajadustele vastavad, vanematel pole aega ega teadmisi, et märgata laste probleeme. Haritud vanem viib oma ainsa lapse spetsialisti juurde, sarisigija teeb seda siis, kui on lootust puudetoetust saada. Pigem ei vii üldse, sest on hirm, et spetsialist märkab kitsaskohti ja segab asjasse muid ametnikke.

Kõike lubada ei tähenda ilmtingimata asju. Mu üks suuremaid kulutusi ühe lapse peale on olnud hoopis erameditsiin (jah, ka lastel liigub meditsiin tasapisi järjest tasulisemaks – täpsemalt sõltub muidugi valdkonnast).

#4035640:

Täis lollus on see koolitarvete kogumise kampaania. Esimene päev lähen poodi, antakse lipik pihku ning teen annetuse. Teine päev lähen poodi, antakse jälle sama lipik pihku ning oodatakse uut annetust. Sama kordub kolmandal päeval ja neljandal päeval. Vabandust väga, aga mul ei ole sellist sissetulekut et iga päev annetada. Toidupanga kampaaniad on kuidagi mõnusamad, ei istuta poe sissekäigus 4-5 päeva järjest.

Mis sa seal poes siis teed 4 päeva järjest, kui endal pole sissetulekut. Käid kaupa katsumas? Või oled müüja? Sel juhul kasuta tagaust.

#4035719:

Kui täiskasvanud inimene ei suuda valvata oma laste järele ja dubleerib neid seetõttu, et “üks kukub aknast alla, teen teise asemele”, siis selle inimese koht on psühhiaatri juures ja lapsi selline inimene saada ei tohi.

Kas haigustest oled midagi kuulnud? Lisaks on suurema laste arvuga inimeste vanaduspõlv õnnelikum. Lapsed ja lapselapsed pakuvad elus rõõmu ning tuge.