Teema: Koolivalmidus

Humblebrag?

Mina läksin kuueselt kooli. Mis seal nii erilist peaks olema?

Kui sa nüüd testi tegid, siis see ei anna midagi, sest juba märtsis pidid enamus kohtades vanemad avalduse tegema, kui soovivad last aasta varem kooli.

Kui oleks soovinud last varem kooli oleks jaanuaris-veebruaris seda asja ajama.

Kui laps tubli, siis võid proovida ju järgmine aasta koolikatseid, kui teie kandis on, kui ei, siis läheb järgmine sügis kooli nagu peab nagunii.

Ega vaimne võimekus ei näita sotsiaalset poolt, mul oli ka 5,5a juba kirjutamis-lugemis-arvutamise oskuste järgi valmis, aga üksi liikuda kooli ei julge, seega kooli veel ei pane. Laps peab olema ka sotsiaalselt küps, et kooli minna.

Koolivalmidustest näitab akadeemilisi oskuseid, mitte sotsiaalseid oskuseid. Minu lapsed olid ka akadeemiliselt koolivalmis varem. Aga see ei tähenda, et nad olid valmis ise linnas liiklema, muutunud olukorras ( näiteks teeparandus, ära jäänud buss, kooliekskursioon lõppeb lapsele ootamatus ja tundmatus asupaigas vms.).

Seega see test tähendab, et jätka samas vaimus, arenda oma last kuni huvi jagub ja seitsme aastaselt saada kooli.

#4007396:

Mida tähendab, kui laps sai 5a-selt (mõni kuu enne 6 saamist) koolivalmiduse testil maksimum arv punkte? Kas see on hea või halb nähtus?

Miks küsid, et kas see on halb nähtus? Ootad justkui, et kõik  hakkaksid nüüd sellele kangesti n-ö “vastu vaidlema” ehk sinu lapse tarkust ja andekust taevani kiitma. Ega siis ükski ei vasta, et “jaa, see on ikka väga halb ja kahjulik, kui laps viieselt koolivalmiduse testi läbib, niisugust jama ei tohi iialgi olla!” 😀

Mu enda esiklaps tegi juba neljaselt kooliminejatele pika puuga ära nii akadeemiliselt võimekuselt kui ka sotsiaalsete oskuste poolest. Haaras kõike lennult, õppis ruttu lugema ja vigadeta kirjutama ning suutis pikka aega rahulikult paigal püsida ja kuulata. Sai isegi tõendi, et tal on andekus kui hariduslik erivajadus. Praegu on ta teismeline ja täiesti tavaline noor. Nii mõnedki ta eakaaslased, kes lasteaias ja algklassides nägid õppimise ja paigalpüsimisega suurt vaeva, on nüüdseks aga igati tublid ja hakkajad ning kohati temast ettegi jõudnud.

Mina ise olin lapsena samuti andekas, ja õpetajad ei osanud minuga teha muud, kui lihtsalt tõsta üle mitme klassi. Kahjuks tõi see kaasa koolikiusamist, klassikaaslased narrisid “titeks”. Ei olnud tore olla kogu aeg klassis teistest ikka mitu-mitu head aastat noorem. Puberteedi saabudes klassiõed meikisid ennast, käisid pidudel, aga mina ei olnud nendega veel ühel lainel, jne.

Olles ise lapsena klassi noorim olnud ja targa lapse teismeikka kasvatanud, soovitan järgmisi seiku:

Ära topi teda kooli enne, kui seadusega ettenähtud. Algklassides on laste jaoks oluline olla koos omavanustega.

Targa lapse põhiprobleemiks kipub olema laiskus, mis tuleneb sellest, et talle tuleb kõik liiga kergelt kätte. Sestap tasub mõelda, kuidas tekitada talle tegevust nii, et tal säiliks pingutustahe ja eduelamus. Sellel põhjusel on katsetega koolid oma suurema õppemahuga tegelikult hea valik.

Paku talle erinevaid tegevusi, trenne, huviringe.

Võta seda kõike hästi rahulikult, anna talle võimalused, kuid ära suru peale. Püüa just tekitada temas visadust, sihikindlust ja tööharjumust. Et ei tekiks olukorda, kus 10 aasta pärast on keskpärased oma tööoskusega temast mööda läinud ja tema avastab imestades, et ei olegi äkki  enam see “kõige-kõige…”

Tähendab, et laps on akadeemiliselt kooliküps.

Esimeses kooliastmes on akadeemiliste oskuste kõrval aga vähemalt sama olulised sotsiaalsed oskused.

Tavaliselt (eriti poiste puhul) on nad  koolivalmis pigem hiljem kui varem.

-sotsiaalpedagoog

#4007669:

Ära topi teda kooli enne, kui seadusega ettenähtud. Algklassides on laste jaoks oluline olla koos omavanustega.

Ma ei oleks selles osas nii range. Algklassides, kui on narrimist või vahet tegemist vanuse alusel, on piisav, kui keegi on kellestki päeva või paar vanem või noorem. Andekate lastega meil koolideks kahjuks igal pool tegeleda ei osata ja kui neile erilähenemist pole võimalik või ei osata rakendada, on edasi tõstmine või 6-aastaselt kooli minemine nende arengu toetamiseks kõige tõhusam viis. Varasem koolitee alustamine eeldab muidugi, et laps on ka sotsiaalselt ja füüsiliselt selleks küps.

Mul on üks selline teismeline poiss kodus. Esimeses klassis oli ta pikkuselt tagantpoolt viies vist, aga õige pea oli juba kuskil keskel. Ta on senimaani ülimalt rahul, et varem kooli pandi. Tal on paar aastat vanem vend, aga sotsiaalselt oli ta kuueselt küpsem kui tema juba kooliskäiv vend.

#4007396:

Mida tähendab, kui laps sai 5a-selt (mõni kuu enne 6 saamist) koolivalmiduse testil maksimum arv punkte? Kas see on hea või halb nähtus?

Täiesti normaalne. Vaata haridusameti kodukalt mida peab laps oskama kooli minnes. Päris vähe, aga koolis nõutakse ikka enam. Ma piirkonna koolide nõudmisi ja tempot eritiei tea, lapsed käivad erakoolis kus nõudmised ja tempo natuke teine.

#4015415:

Koolivalmiduse juurde kuulub ka elementaarne eneseteenindamise oskus. Esimeses klassis on lapsi, kes ei oska nina nuusata, tossupaelu siduda ega peputki pühkida.

Pepupühkimise osas on vast mõni üksik õnnetu erand, kes ei oska. Aga ma küsiks, kui palju läheb 1. klassi neid, kes päriselt oskavad tossupaelu siduda. Üks kehalise õpetaja rääkis, et 5. klassi tüdrukutest pidi päris paljudel aitama uisupaelu kinni siduda. Neil üldjuhul lihtsalt ei ole paeltega jalanõusid ja praktika puudub. Minu poiss hakkas paeltesidumisega enam-vähem hakkama saama vist 2. klassis. Siiamaani (3. klass sai läbi) on suurem osa jalanõusid krõpsuga, nii et ega seda vilumust ei saagi tekkida.

Minu lapsed said testidel maksimumi, aga panime aasta hiljem kooli, 8-aastaselt, sest eelkooli õpetaja ja lasteaiakasvatajad soovitasid. See oli parim otsus mille tegime, nüüd on lapsed edukad ja särasilmsed gümnasistid ja õpiõhin ei ole kusagile kadunud. Iga keerulisem olukord või juhtum ei ole tänu küpsusele keeruline ja õpetajatel oli palju kiidusõnu, et tasakaalukad ja arukad igas olukortus. Kui laps läheb esimesse klassi enesekindlana ja valmis rutiiniks,  lärmiks ja ootamatusteks, siis seda enesekindlust positiivselt hakkama saada jätkub aastateks. See toob temasse uudishimu ja tahte ennast arendada, seetõttu on sotsiaalne küpsus kordades olulisem kui testide tulemused.

#4017795:

#4017784:

Minu lapsed said testidel maksimumi, aga panime aasta hiljem kooli, 8-aastaselt, sest eelkooli õpetaja ja lasteaiakasvatajad soovitasid.

Meil jälle soovitasid nii Rajaleidja kui õpetajad lapse kooli panna, ehkki sotsiaalsed oskused olid kasinad, kuna akadeemiliselt oli nii tugev, et lasteaias poleks tal midagi teha olnud. Koolis läks väikeklassi, kõik on viied, igal aastal kiituskirjad, lapsel silmad säravad, mingit koolistressi pole olnud.

Sõltub lapse soost, iseloomust ja arengust, selle põhjal teevad spetsialistid otsuseid. Poisse jäetakse märksa rohkem koolipikendusele. Üks on kindel, vaikseid ja tagasihoidlikke lapsi liiga vara kooli panna ei maksa, seda kuulsin mitmelt spetsialistilt.

#4017822:

#4017799:

Sõltub lapse soost, iseloomust ja arengust, selle põhjal teevad spetsialistid otsuseid. Poisse jäetakse märksa rohkem koolipikendusele. Üks on kindel, vaikseid ja tagasihoidlikke lapsi liiga vara kooli panna ei maksa, seda kuulsin mitmelt spetsialistilt.

Meil ongi poiss ja meile isegi ei maininud keegi, et võiks koolipikendust kaaluda. Kõik suunasid kooli.

Võin oma kogemusest öelda, et komisjon ja direktor võivad väga palju pikendusele vastu töötada, sest nad ei ole huvitatud järgmisse rühma kohtasid leidma ja saadavad iga hinnaga lapsed kooli. Vanematel peab kõvasti julgust ja närvi olema, et neile vastu hakata ja jääda oma soovi juurde koolipikendusega. Tuleb siiski jääda kindlaks, sest komisjon on pigem vormistamise koht, sest lapsevanema otsus on lõplik ja nemad võivad ainult soovitada.

Infona tuleb arvesse võtta, et ükski lasteaia direktor ei tohi lasteaias käivat last jõuga välja visata, sest lasteaiast lahkumise dokumendiks on lapsevanema avaldus ja kui lapsevanem lahkumiseks avaldust ei tee, siis peab lasteaed leidma koha.

Meie kahjuks sattusime lasteaeda mille direktori puudustele juhtis tähelepanu nii haridusamet, erinevad ametkonnad, ajakirjandus ja terve hulk lapsevanemaid. Kriitika tulemus oli null, direktor jäi ametisse ja loomulikult oli temaga eriti palju tegemist. Õnneks talle ei meeldinud ajakirjandus ja kui ta jälle hakkas rääkima, et miks ratastoolis laps ei tohi invalifti kasutada ja miks kunstiõpetaja võib karjuda laste peale, siis mainiti ajakirjandust ja muudatused tulid, kuigi pikaldaselt.

Lapse õiges vanuses kooli panemine võib elus palju määrata, kui kahtlete kas laps on valmis, siis tasuks pigem oodata. Eelkoolide õpetajad kirjutavad soovi korral iseloomustuse, suhelge kasvatajatega ja küsige nõu mõnelt eripedagoogilt. Laiast silmaringist, heast matemaatikast ja suurest lugemusest ei ole kasu kui laps ei oska enda eest seista, leppida pikkade tundidega ja kooli nõudmistega. Üks lisaaasta muudab palju selles vanuses, järgmisel aastal saate kooli saata asjaliku lapse, kes teab mida temalt oodatakse ja on valmis suureks muutusteks. Lasteaed ja kool erinevad teineteisest nagu öö ja päev, lisaks on paljud koolilapsed peale kooli ükski kodus ja paljudele lastele noorelt ei meeldi üksi kodus olla. Peate valmis olema paluma abi, sest tunnid lõppevad pool kaksteist, vanemad võib-olla tulevad alles kell viis või kuus koju, esimese klassi laps on palju omapead. Samuti tuleks mõelda koolitee läbimisele ja turvalisele kooliteele. Need kõik vajavad teataval tasemel sotsiaalseid oskusi ja selles vanuses vajab laps oma vanemate tuge ja toetust.

#4007542:

Kas näiteks âsja 6 aastaseks saanud laps suudab ikka 4 tundi järjest 45 minutit tunnis paigal istuda?

Ei istuta paigal. Pidevalt on liikumispausid.

#4007396:

Mida tähendab, kui laps sai 5a-selt (mõni kuu enne 6 saamist) koolivalmiduse testil maksimum arv punkte? Kas see on hea või halb nähtus?

Nurud kiitust?