Teema: Kooselu alkohoolikuga

#3513619:

Meil on kolm imeilusat last

Miks te kogu aeg kipute seda väljendit kasutama?

Ja samas kirjeldad elavalt, kuidas sa neid “imeilusaid lapsi” terroriseerid sellega, et nad peavad teie tülitsemist pealt vaatama?

….

Aga selle joodikuga…on kahtlane. Ta võib teha otsuse ja võib ka mitte.
Aga loomulikult sa ei saa seda mittejoomise otsust temalt välja pressida; see toimiks umbes 2 päeva.
Ta peab ise sellele otsusele jõudma.

Ja selleks, et ta jõuaks, pead talle andma võimaluse. Mis on see, et teed talle kategooriliselt selgeks, et sulle enam edaspidi ei sobi elu koos joodikuga ja nii on. Ning kolid minema, jättes tagaukse lahti.
(seda et armastad, ära unusta talle öelda)

Las elab mingi kuu-paar üksi ja mõtleb. Siis jääbki vaid loota, et lapsed ja sina olete kallimad kui pudel. Kui pool aastat on kainust pidanud, võite ju kokku tagasi kolida.

Aga nagu aru saada, pole sul võimalik seda teha.
Ehk siis tee oma elu parem korda. Ja ära rohkem esialgu lapsi peale saa; see ei ole hea mõte.

Alkohoolikud on väga erinevad. Minu oma joob paar korda aastas nädal aega. Rohkem vist tervis ei lase korraga (õnneks). Surma tunne tuleb peale. See tähendab, et nagu selgest taevast hakkab jooma. Endale ka halva üllatusena, sest ta nüüd juba tunnistab, et see on probleem. See 7 päeva ta kaineks ei saa kordagi. Haiseb ringi, enamasti on kadunud, sest koju tulla ei taha ja pärast ei julge. Algul on meri põlvini, siisjoob lihtsalt, et pohmell ei tuleks.

Kui joob, on nagu ära vahetatud. Mõttemaailm muutub 180 kraadi. Prioriteedid jne on kõik teised. Pärst taastub nädal aega. Alguses on vait, depressiivne jne.

Mind ajab hullult närvi ja olen väga hellaks tehtud nende asjadega. Üks inimene võtab lihtsalt nädala puhkust ilma ette teatamata. Meil on ka kolm last ja 1000 kohustust. Öeldaksegi, et enne jõuavad pereliikme alkoholismi tõttu psühhiaatri vastuvõtule pereliikmed ja siis kunagi võibolla akohoolik ise.

Üldiselt oma 13 aasta pikkuse kogemusega najal ma võin öelda, et minu tsirkuse tegemisest ja lõugamisest pole olnud mingit kasu. Kui ikka tuur tuleb, siis läheb või läbi halli kivi. Ise peab jõudma mingi arusaamiseni. Minu mehe joomadünaamika on aja jooksul muutunud ja palju süvenenud. Ta pole kodus iga päev kunagi jonud, aga siiski kunagi jõi alati kui oli seltskonnas või väljas söömas käisime või külas. EI osanud teisiti. Nüüd vallandab juba üks lonks tsükli.

ISe käisin Wismari haiglas psühholoogi vastuvõtul mõned korrad. Seal on üks naisterahvas, kes on seal terve igaviku töötanud. Väga meeldiv vestluskaaslane ja odav oli ka, kiiresti sai aja. Oskab äkki aidata sul oma mõtteid sättida nii, et suudad paremini oma meest ja tema probleemi näha ja enda tunnetega hakkama saada. Seega ka paremaid otsuseid vastu võtta.

Mu kogemusest pole sul midagi kasu, sest mina ei usu imelisse muutusesse. Mingil hetkel läheb kangema õlle peale üle ja viina peale ilmselt või ostab üldse mida iganes alkoholi sisaldavat. Ja pudelisse pääsemine on nagu elu õnnistus, millega ei tohi venitada, muidu muutub tigedaks. Mina olen sellist alkohooliku muutumist näinud. Tööl sai käidud ikka, nii et probleemi polnudki nagu. Väike õlu oleks ju tegelikult aktsepteeritav, aga igapäevane õllega istumine tundub mulle siiski liiast ja hommikune peaparandamine on kindel märk, et asjad on jamasti, eriti kui see on veel igal nädalavahetusel. Kuigi saab ju ka veel hullem olla. Aga kasu pole sest midagi, kui näed, et olukord on halb, sest selline eluviis on tema kindel soov ja tahtmine ja teised probleemitsevad tema arvates asjata. Võib-olla hinges ta mingil hetkel tunneb ka teisiti, aga kuni ta ei tee otsust kaineks saada, pole sest kasu midagi. Lubadus kaineks saada ei ole sama mis otsus, lubaduse saad välja pressida, võibolla koguni igal pühapäeval saad selle lubaduse või esmaspäeva hommikul. Ma ei kurnaks ennast mingite soovide ja lootustega tema suhtes, võtaks asja nii, nagu see on.

Mina lahkusin. Olime kooselus ca 10 aastat, 1 laps. Alkohol muutus minu jaoks probleemiks peale lapse sündi. Noore ja naiivsena arvasin et kui laps sünnib siis keksendub ka tema rohkem pereelule. Ma tean et olin loll ja saan nüüd loomulikult aru et kellegi muutumist loota on äärmiselt rumal. Enne lapse saamist käisime väljas koos ja noortena pidutsesime ikka vahel. Ohumärke lugeda ei osanud. Vastupideselt minu arvamusele, et elukaaslane rohkem perele keskendub, muutus tema alkoholitarbimine palju hullemaks. Enne lõpliku lahkumist tegin vist läbi kõik etapid mis võimalik on. Ma palusin, nutsin, vihastasin, lasin tal omasoodu kulgeda. Tema poolt nädalavahetuseti ära kadumine, täis peaga märatsemine ja jamadesse sattumine lõpuks argipäeva õhtutel joomine, salaja joomine, pudelite peitmine, probleemi eitamine ja lõpuks ka selle tunnistamine.
Ma tundsin koguaeg et ma lihtsalt ise ei ole piisavalt hea. No et kui ma oleks hea, siis ta ju ei jooks. Sest ükski inimene ei käituks teisega nii, kui ta teda armastaks. Kaineid perioode oli muidugi ka. Lausa aasta suutis vahepeal täiesti kaine olla. Täielik Perekooli klassika: kaine peaga oli väga hea mees ja isa lapsele. Aga lõppkokkuvõttes nullisid need joomised ju kõik hea ära. Lisaks see pidev nö pommiotsas elamine. Et millal uuesti jooma hakatakse. Tööl käimist alkohol ei seganud aga ma usun et 10-15 aasta pärast oleks ka see probleemiks tekkinud.
Kuna lõpuks sain aru et minule selline suhe ei sobi ja eelistan olla üksi, siis lahkusin. Rahaliselt- oli raske. Majanduslikult läks umbes aasta, enne kui jalad kuidagi alla sain. Emotsionaalselt- pole kordagi seda ostsust kahetsenud ja kahju vaid sellest et seda varem ei teinud.
Ma loen selliseid teemasid ja tunnen ennast iga kord ära. Tundsin ka siis, kui selles katkises suhtes olin. Mina soovitan sul iseseisvaks saada, et sul vähemalt oleks võimalus ära minna ja ise hakkama sada. Ma tean, et on olemas mingisuguseid müstilisi edulugusid, kuid mina kaotasin peale pidevat pettumist igasuguse usalduse alkohoolikute vastu.

Ega üksi tervet peret ülevalpidada ongi keeruline. Osad ei oska pingega muud teha kui alkoholi kasutada. Ehk on võimalik sul tööle minna ja las mees olla mõned ajad kodune.

#3513619:

Meil on kolm imeilusat last ja äsja valminud ilus kodu.

Ma ei suuda seda joomist, neid pudeleid ja pidevat pohmakahaisu taluda. Mees on funktsioneeriv alkohoolik. Ehk siis terve, puhas, käib tööl ja alati on kõik tehtud, ümberkaudsete arust ülimalt tubli ja tegus mees..terve päev keerleb tal aga mõte selle ümber, et millal saaks juba õhtul õlled lahti teha, see on tal nagu kinnisidee. Need mõned üksikud õhtud kui suure tüli järel on ta siis alkovaba õlut joonud läheb tal neid 5-6tk sest vajadus õhtu otsa pudelit käes hoida on suur.

On olnud tema poolt mitmeks päevaks ära kadumisi, kaklustelt koju tulemisi jne ja neid tülisid selle teema pärast….oeh, meeletult, lapsed on pidanud meie omavahelisi karjumisi nägema väga kurvakstegevalt palju. Joomise põhjuseks nimetab enamasti minu vingumist, stressirikast tööd, rasket päeva, halba ilma..

Kogu meie kodu ja kõik laste ilusad asjad on ostetud mehe raha eest. Mina olen meie pereellu panustanud laste kasvatamise ja koduhoidmisega. Kõige väiksem on veel tilluke ja olen emapalgal, see on miinimumpalk.

Imeilusad lapsed ja äsjavalminud ilus kodu viiatavad selgelt libale. Kui ma nüüd aga eksin ja see teema ei ole liba, siis oleks paslik kasutada vanasõna ‘Kelle leiba sööd, selle laulu laulad’.

Seni kuni mehe arvates pole tal probleemi, saad sina kannatada või leppida olukorraga või hakata oma elu muutma. Alkohoolikut sa üldjuhul ühegi jutuga ei muuda.
Mul oli aastaid raskusi, et emale andestada, et ta liiga kaua selle joodikuga koos elas. Ema ise oli selles kooselus õnnetu ning meie (lapsed) ka kannatasime.

Õpi endale amet millega saad ise ennast toita, et ei sõltuks teistest inimestest.

#3513761:

Mina kiidan väga-väga-väga AA gruppi. Paljud kuulsusedki ju sellest rääkinud, et abi saanud. Minu abikaasa nüüd kaine juba 9a. Ja käib grupis edasi, üldiselt paljud käivad, seal saavad mehed omavahel rääkida, arutada, ilma hukkamõistuta. Ta kohe ootab neid grupi kogunemisi ja tuleb rahulikumana koju. Tegi kõik programmis vajalikud sammud läbi, taastas suhted lähedastega jne. Mingid Wismarid, süstid jms ei aidanud. AA aitas üsna kiiresti. AGA see on tõsi, inimene peab ikkagi olema ise ahastuse äärel ja seda soovima. Käsu peale sellest vist palju abi pole.

AA-l on veel eraldi grupp alkohoolikute lähedastele,Al-Anon, sest nemad on kaassõltlased ja ka seda sõltuvust on pmst samade põhimõtete järgi vaja n.ö. ravida. Teemaalgatajale soovitan.

Viimasele: Aga kas lähedased jäid kuni lõpuni kõrvale?

Mul oli ka kunagi kaaslaseks fuktsioneeriv alkohoolik. Arvasin samuti, et ta muutub, kuid asi ainult süvenes aastatega. Õnneks oli nii palju oidu, et lapsi temaga ei saanud. Ta oli ka kirglik suitsumees. Me ei elanud koos (polnud võimalik, sest ta oli juues kadunud) ja ei kujuta ette, millise sügava jälje see oleks mulle jätnud igapäevaselt koos elades.

Arvan, et sellest teemast võiksid naised kõrvataha panna selle, et tuleb eeldada, et alkoholism ajaga ainult süveneb, mitte ei lähe niisama üle või loota, et midagi muutub paremaks, kui perre sünnib veel üks laps ja veel üks…

#3513895:

kuna väiksem pole veel aastanegi siis tööle veel niipea ei saa minna.

Miks mees lapsega koju jääda ei või?

Olin funktsioneeriv alkohoolik kaua aega. Ei psühholoog ega AA ega ravimid ei aidanud (psühholoogide püüdlused tundusid kuidagi väga mannetud). Millegi pärast käis endal ühel hetkel peast klõps läbi ja jätsin maha päeva pealt isegi sellele oluliselt mõtlemata. Nüüd juba üle aasta täiesti kaine. Siiani ei saa aru, mis minuga juhtus.
Jutu iva on selles, et kui inimene ise ei taha siis ei aita arstid ega koosolekud ega ravimid.

Minu silma kriipis ka see kolm imeilusat last. Kui oleks koledad lapsed, siis mees ei jooks või siis saaks lahku minna – mis poolest see oluline on, et lapsed just IMEILUSAD on?
Teiseks panin tähele, et kolm last ja noorem pole veel aastanegi. Kulla inimene, kas su mees hakkas jooma alles poolteist aastat tagasi, kui sa juba rase olid? Kui juba varem jõi ülemäära, miks said sellisega veel ühe lapse??
Mina teeks, nagu psühholoog soovitab. Ma lahutaks ennast sellest mehest emotsionaalselt ära. Kuigi elame ühe katuse all, siis suhtleks vaid hädapäraselt. Ise juttu ei alustaks, muidu kui just vaja midagi majapidamise või lastega seonduvat läbi rääkida. Hakkaks endale oma, mehest sõltumatut elu looma. Ma ei mõtle selle all mitte niivõrd töö otsimist, alla aastase kõrvalt ikka vara veel. Vaid pigem mingit hobi ja sellest tulenevalt ka lapsehoidjat, kes aeg-ajalt annaks mulle vaba aega. Hoiaks häid suhteid oma pere (vanemad, õed-vennad) ja sõpradega. Kui on tahtmine nädalavahetusel kuhugi minna, siis ei oleks mitte teematki koos mehega minna – see las joob südamerahus -, vaid õega, emaga või sõbrannaga. Meest ignoreeriks kõiges, mis jääb olmest väljapoole. Kui mees paneb tähele su muutunud käitumist (tõenäoliselt ei panegi, alkouimas ju) ja küsib, miks teda sinna või tänna ei kutsutud, siis ütled, et sinuga ei saa ju arvestada, sa oled purjus kogu aeg.
Üks, mis veel teeksin, võimalusel seaksin endale sisse eraldi magamistoa. Seksuaalelu purjus jorsiga rohkem ei elaks ja põhjenduseks tooks jällegi, et ei meeldi alkoholijoobes mehega magada. Aga seda ütleks hästi rahulikult, ükskõikselt. Mitte nii, et ise oled nutu äärel, endast väljas ja kõlab nagu mingi väljapressimine. Lihtsalt konstateerid fakti, et sind ei eruta purjus mees. Ega purjus mehed ei olegi ju mingid super seksipartnerid. Kas ei tõuse neil üldse; või siis ei lähe lahti, nühivad tund aega jutti; või siis vastupidi, läheb pauk kohe lahti. Misasja sa seksid siis sellisega?
Need viimased kaks asja võivad ehk aidata ka mehel leida motivatsiooni kainem olla, kui ta sinust veel hoolib. Aga parem selle peale mitte loota. Lihtsalt sa valmistu juba lahkuminekuks. Aga kuna laps nii pisike, tööle veel minna ei saa, siis enne füüsilist lahkumist lahku sellest abielust emotsionaalselt.

Emapalk võib tal ju miinimum olla, aga 3 lapsega saab ju ka 3 lapse toetust juurde. Seega ei ole ju ainult miinimumpalk. Edaspidi on sul töökoht, kuhu tagasi minna? Kui pole, hakka otsima. Ausalt öeldes peaks 1000+ euroga kuus neljakesi sina+3 last ka ilma meheta ära suutma elada. Seega jah, ma kaaluks seda ilma joodikuta elu. Mind häiriks mehe pidev vines olemine väga, 3-4 õlut igal õhtul ja nädalavahetuseti käpp maas, tänan ei. Ma söön enne terve elu makarone ja saen senti, kui et imetlen laste ilusaid asju käpa maha joonud elukaaslase kõrval.

Joodikud ei muutu, kui siis ainult hullemaks. Praegu on õlu, varsti viin, siis mitu pudelit päevas.