Teema: Kooselu alustamine 50-le läheneva mehega?

Kahtlane värk jah…parem otsi mõni endavanune, kel vähemalt kolme erineva naisega viis-kuus last on.

sa, neljakümnesele lähenev üksikema oled samuti püsimatu pikaajalise püsisuhtega. analüüsi oma hoiakut, ja ehk tuleb isu eduka mehega püsivamat suhestuda.

üldiselt ajad häma, tõsielus kannatavad nö ideaalsed vallalised mehed naiste pealetungi all, ja mida vanem mees, seda nooremat neiut ta valib.

Kui suhted on kestnud 3 aastat, siis ehk ei ole jõudnudki veel lastele mõelda. Enne jõudsid kohale tülid ja lahkukasvamine.

Aga üldiselt see laste saamise soov inimestel muutub ka. Nt mul on 2 naist, tuttavat, kes 35 aastani rääkisid et nad ei tahagi lapsi. Neid võis uskuda. Siis tekkis neil aga meelemuutus. Naiste bioloogiline kell tiksub muidugi kiiremini ka. Mehed võivad lastest kauem mõelda. Aga võib olla ka et mees küll tahab lapsi, aga pole seni juhtunud, sest naine pole temast ups rasedaks jäänud. Ja uurida pole jõutud sest suhe sai enne läbi.

#4126153:

Mida arvate, kas 47-aastane mees, kellel pole lapsi ning kelle pikimad suhted/kooselud on kestnud keskmiselt 3 aastat, võiks olla üldse kõlbulik alustamaks pikaajalist püsisuhet? Olen 1,5 aastat suhtes olnud selllise mehega, kellel on väga hea haridus, silmapaistev töökoht, laitmatu maine, maneerid ning ka välimus. Lisaks on meil sarnased väärtushinnangud, huvid jne. Koos me veel ei ela, kuid näiteks minul on mehe maja võti, seega võin mehe poole minna ning sealt tulla ka siis, kui teda kodus pole. Ühesõnaga, usaldus on samuti olemas.

Samas… kusagil nagu minul miskit kripeldab – kuidas küll pole sellisel silmapaistval, huvitaval ja kihvtide hobidega mehel õnnestunud klassikalist perekonda veel luua. Ise ta enda sõnul sooviks küll näha, kuidas tema kodu aias lapsed ringi jookseksid ning ta tunneb huvi kooseluga alustamise võimalikkuse kohta minuga. Mina aga oma 2 lapsega ei kiirusta, sest mul endal puudub pärast pikaajalist abielu tungiv soov kellegagi uuesti hakata leibasid ühte kappi panema. Kuid ma ei välista seda võimalust tulevikus.

Mehe eelmistele suhetele on väidetavalt saatuslikuks saanud see, et ühiste huvide puudumise tõttu ei võetud üheskoos midagi ette ning on lihtsalt lahku kasvatud. Aidake arutleda, kas minul kui 36-aastasel naisel oleks mõistlik no nii näiteks aastakese pärast kaaluda mehega kokku kolimist või millised võivad veel olla need ohud, mida ma veel ei oska ette näha?

Mind hämmastab, et sa oled temaga koos olnud 1,5 aastat, aga sellised elementaarsed küsimused ja teemad on sul vastamata. Kas tõesti pole inimesega rääkinud, teda jälginud, tema suhtumist sinusse ja teie suhtesse analüüsinud (ja muidugi vastupidiselt ka – mida sina soovid sellest suhtest)? Kummaline küsida siin inimeste käest nõu nii vähese info põhjal. Muidugi on palju igasugu ootamatust, kui kellegagi kokku kolid, olenemata vanusest või varasemast kogemusest. Olulisim on ikkagi, kas soovite üksteisega koos olla, koos elada ja leida lahendusi kõigile oma probleemidele (mille ilmnemises ei tasu kahelda).

Ma tean küll ühte sarnases vanuses meest, kes kaua endale naist otsis ja siis lõpuks leidis alles. Tal oli palju suhteid, mis ükski kaua ei kestnud. Ta oli keeruline inimene, aga väga andekas. Sai kaks last 40ndate lõpus. Kõik ta vanad sõbradki olid üllatundu, sest arvati, et ta selline põline poissmees, kellel lapsesoovi polegi. Aga lõpuks leidis endale kaane.

Kui sina selle inimese kaas ei ole, siis naudi oma suhet nagu see on ja lase minna, kui õige aeg kätte jõuab.

#4126315:

Kuna ta valetab soovi kohta, siis on ta ebausaldusväärne. Samuti lapsed seovad ja suhted, kus pole lapsi ja teisel on, on paljude jaoks lühidalt võimalikud, aga pikas perspektiivis mitte.

Laste saamine selleks, et teist inimest enda külge liimida, on küll kõige valem põhjus üldse!
Jutust ei kumanud välja, et mees käib ringi rääkides, et soovib lapsi. See väljend “lpased aias ringi jooksmas” on nii veider ja kõlab nii, et pigem öeldud eeldusega, et teine inimene/ühiskond soovib seda kuulda (on ‘normaalne’ lapsi soovida)
Kaks täiskasvanud inimest, kes lapsi ei soovi, saavad väga edukalt koos oldud, mina küll näeksin sellel suhtel perspektiivi. Naise lapsed saavad ka muide suureks millalgi.

Jah, saavad suureks, aga kui inimene sügeleb juba 1,5a pärast, et kas ikka õige, siis ei jõuta tema ära oodata seda aega. Mehe kohta ei tea, tal ilmselt ükskõik.

#4126342:

Jutust kumab läbi, et mees ei soovi lapsi ja valetas, et soovib. See selleks.

See on sinu arvamus, minule jäi hoopis teine mulje.
Kui ma oleks TA, mul oleks kergendus, kui mees ei tahaks lapsi.

Lapsesoov võib mehel tekkida ka aastatega. Kõige paadunum lastevastane mees minu ringkonnast avastas umbes 48-49-aastaselt, et tahaks lapsi. Enne oli ikka raudne, 100% ei, mistõttu purunesid ka tema 3-4 suhet. Nii ta siis leidiski endast kümme-üksteist aastat noorema naise, kellega sai kaks last. Elavad senini kenasti ja on juba vanavanemad. Naisel, kelle ta leidis, oli enne üks laps. Aga see oli juba suur, no midagi 14 või 15. Esialgu neil mehel selle lapsega ei klappinud. Tülisid polnud, aga peamiselt ignoreeriti teineteist. Aga paari aasta pärast olid nad juba koos kahekesi matkamas ja kogemata oli isegi kuulda sõna “isa”.

Ka selles, et mehel on olnud enne vaid umbes 3-aastased suhted, ma ei näe midagi imelikku. Kord leidis naisterahvas et igav. Kord leidis mees, et ei taha enam. Inimesed pole enam sunnismaised. Eriti kui lapsi pole, miks peaks klammerduma iga kord. Koos ollakse, kuni on lõbus ja tore.

Mina kardaks hoopis poissmeheharjumusi. Nii nagu ei lepi peaaegu ükski 50le lähenev naine, et mingi uus mees hakkab tema kodus otsustama, kuidas sink külmkappi panna ja kuidas kardinad ees peavad olema, ei talu selliseid asju ka ükski sama vana mees. Kui temal ikka on lapsepõlvest peale komme öösel kell 3 süüa pekivõileiba küüslauguga või hoida oma kruvikeerajaid esikus kummiku sees ja sina hakkad seda keelama – oi teil saab palju nalja siis.

Minu meelest te lihtsalt ei sobi ja olete oma ootustega erinevas kohas. KUI ta üldse lapsi tahab, siis on viimane aeg leida keegi, kes neid talle (ja suht kiiresti) sünnitada plaaniks. Kas sa üldse tahad veel lapsi? Ma arvan, et mitte nii ülepeakaela, nagu sul pole kiiret ka kokkukolimisega- tehtud, nähtud asi (sul lapsed ja kooselu), milleks veel. Miks pole veel lapsi, kasvõi kogemata saanud oma naistega- no aga äkki ongi viljatu, ta lihtsalt ei tea seda veel? Palju on täitsa normaalseid mehi (nagu naisigi), kellele lihtsalt pole õiget elus ette sattunud.  Jnejne.  Kirjelduse järgi ei paista, et sa oleks valmis ennast veel rohkem ja kiiremini talle pühendama, sul niigi kõik olemas- lapsed ja suhe.

#4126397:

Kus te kõik seda lastesoovi välja lugesite? Sellest pole ju sõnagi kirjutatud. See, et keegi soovib, et ta koduaias lapsed ringi jookseksid, ei tähenda, et ta selle all oma lapsi silmas peab.

Mis mõttes, kelle omi siis veel?

Mul on millegipärast tutvusringkonnas palju mehi, kes on lapsed saanud veel hilistes nejakümnendates, on see siis “teine pesakond” või alles päris esimesed lapsed. Mitu paari kaksiuid ka veel mitmel hallpeal (ainult naised on palju nooremad 10+a meestest nooremad). Ei leia selles midagi imelikku.

Te tiksute 1,5 aastat ja olete alles sellise udujutu “no kunagi võiks lapsed olla” staadiumis, rääkige konkreetselt läbi asjad! Tahad sa üldse veel lapsi 36-aastaselt sünnitada? Tahad sa üldse sinna majaj kolida, kaks last sabas? Tahab mees üldse pidevalt sinu lastega koos elada ja maja jagada, kui tal pole lastega mingit pistmist olnud ja ei oska lastega ollagi? Või peate visiitsuhet kuni su lapsed on suured vms.

Ei taha keegi 50-selt mingeid lapsi, kui neid siiani pole. Mida aasta edasi, seda egoistlikumaks inimene muutub.

#4126411:

Misasja? Mis tingimus on murul ringijooksmiseks kooselu naisega? Kas sa tahad öelda, et see mees ei soovigi oma lapsi vaid tahab naise lapsi näha enda õuel ringi jooksmas ja tingimus selleks oleks eelnev naisepoolne mehe majja sisse kolimine? Nii või?

Kuidas nii lihtne mõte kohale ei jõudnud?
Mees andis mõista, et ta on avatud kooselu mõttele koos naise ja tema lastega. Keegi ei seadnud kellelegi mingeid tingimusi.