Mingis muinasjutumaailmas on jah nii, et üksikuks jäävad need, kes ongi halvad ja viletsad partnerid ja koos elavad ainult need, kellegs on hea ja mõnus koos elada. Kui mina vaatan oma 40- 50 aastates meestuttavaid, siis ei ütleks küll, et oleks olulist vahet iiseloomudes. Täiesti juhuslikult on jaotunud. On väga meeldivaid üksikuid ja keerulisi isiksusi suhtes. Mingit reeglit ei paista olevat, lihtsalt pole juhust olnud seda õiget leida ja mingit poolikut asja pole ka pidand vajalikuks luua,
Nii vanalt suhet luues tuleb olla ise realist. Mees ei muutu, sina ei muutu, teil on väljakujunenud harjumused, arvamused sellest kuidas lapsi kasvatada. Istuge maha, rääkige viimseni läbi, kuidas näete oma töövaba aega tulevikus, palju tahad omaette olla, palju soovid perega koos teha, millised kohustused majapidamises endale võtad, milles tead, et sa ei ole tugev, arusaam ööpäevastest tegutsemisaegadest, puhtusest, sellest kui vaikne kodus peab olema, kui palju külalisi keegi välja kannatab, mis on lastele lubatud, mis mitte, mida ootad, et partner sünnipäeval teeb, kui palju puudutusi ja lähedust vajad õnnelik olemiseks. Kas raha panustamine reisimiseks on mõlema meekest oliline jne. Rääkige kõigest.